lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4627/14

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-4627/14
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
824
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4627

Haldusasi

E.C kaebus hüvitada teisele inimesele koostatud süüdistusakti kaebajale edastamisega tekitatud mittevaraline kahju

Menetlusosalised

Kaebaja E.C Vastustaja prokuratuur Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.01.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.C määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse E.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.01.2026 määruse peale.

Jätta E.C määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.01.2026 määruse resolutsioon muutmata, asendades määruse põhjendused ringkonnakohtu põhjendustega.

Selgitused Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Riigi õigusabi puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vanglas kinni peetav E.C esitas 16.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et ta sai prokuratuuri süüdistusakti, milles oli rasvases kirjas toodud tema nimi. Süüdistus puudutas kuritegude toimepanemist süüdistatava laste vastu. Kaebajal on 10aastane laps ning ta sai šoki ja närvivapustuse. Hiljem mõistis ta, et süüdistus puudutab teist inimest (teine isikukood). Aga teksti läbilugemine tekitas väga tugevat moraalset ja hingelist kahju. Kaebaja pöördus prokuratuuri poole, kes palus vabandust ja soovitas kaebajal pöörduda psühhiaatri ja psühholoogi poole. Kaebaja palus kohtul otsustada riigiorganite süü

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-25-4627 üle ja teha kaalutletud otsus probleemi kohta ning määrata kohtu äranägemisel hüvitis kaebajale tekitatud moraalse kahju eest.

2.Tallinna Halduskohus tagastas 14.01.2026 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel ja jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Teisele inimesele koostatud süüdistusakti saamine ei saanud olla sedavõrd intensiivselt kaebaja õiguseid riivav, et tingiks kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Prokuratuur on 20.06.2025 vastuses kaebajalt vabandust palunud. Tallinna Vangla ei saanud ümbrikul oleva nime alusel vältida kaebajale süüdistusakti kättetoimetamist. Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt on kaebajale võimaldatud nii psühhiaatri kui ka psühholoogi vastuvõtte. 07.08.2025 haigusjuhu kokkuvõtte kohaselt oli kaebaja psüühiliselt kompenseeritud ja tal ei esinenud akuutseid psüühikahälbeid, teisisõnu oli tema tervis sel hetkel korras ja stabiilne ning puudusid tõsised või ägedad vaimse tervise probleemid. Seega puudub praeguses asjas alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel riigiorganite tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
3.E.C esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 14.01.2026 määruse peale. Kaebaja tervisele on tekitatud väga tugev psüühiline kahju ja kaebus prokuratuuri peale tuleb menetlusse võtta. Välja tuleb selgitada seaduse rikkumise asjaolud ja määrata ekspertiis kaebaja psüühikahäire hindamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne, arvestades et kaebaja on 15.01.2026 teavitanud määruskaebuse esitamise ja selleks määruse tõlke saamise soovist (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.Ringkonnakohus leiab, et kaebus tuli tagastada HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel, mistõttu ei olnud alust kaaluda HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamist.
6.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 226 lg 3 esimene lause sätestab, et prokuratuur edastab süüdistusakti ja KrMS § 226 lg-s 2 sätestatud nimekirja väljavõtted süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-st 4 ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 50 lg-st 2 peab vangla andma prokuratuurist saabunud kirja kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Süüdistusakti kättetoimetamine valele inimesele on õigusvastane. Siinsel juhul on võimalik, et kaebajani jõudis teise inimese kohta käiv süüdistusakt prokuratuuri ja/või vangla õigusvastase tegevuse tõttu. Kohus luges kaebusest õigesti välja, et kaebaja tahteks on taotleda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
7.Prokuratuuri poolt süüdistusakti edastamine süüdistatavale on kriminaalmenetluse toiming. Kriminaalmenetluse toimingute vaidlustamise alused ning kord on sätestatud KrMS-s. HKMS § 4 lg 1 kohaselt ei kuulu prokuratuuri toimingute vaidlustamine halduskohtu pädevusse. Juhul kui prokuratuur on kriminaalmenetluses tekitanud isikule kahju, saab selle hüvitamist nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel ning korras, s.o mitte halduskohtu kaudu.
8.Vangla poolt kinnipeetavale vanglasse saadetud kirja kätteandmine on haldustoiming. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel 2(3)

3-25-4627 või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla vastas 30.12.2025 halduskohtule, et kaebaja ei ole kaebuses toodud sündmustega seoses esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust, ning vastupidist pole tõendanud ka kaebaja. Seega ei olnud kahjunõue vangla vastu HKMS § 47 lg 1 alusel lubatav.

9.Kuna kaebus tuli eespooltoodud põhjustel tagastada HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel sõltumata sisulisest hinnangust kahjunõude eduväljavaadete kohta, ei ole vajadust määrata kaebajale siinse asja ajamiseks riigi õigusabi korras esindajat (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5).
10.Halduskohtu määruse resolutsioon jääb jõusse, kuid määruse põhjendused tuleb asendada käesoleva määruse põhjendustega (HKMS § 203 lg 2 ja § 200 p 4). (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium