Kaebuse tagastamine, riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada E.C kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 18.12.2025 E.C kaebus, millega kaebaja palus otsustada riigiorganite süütaseme üle ja määrata kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitis seoses ekslikult talle saadetud prokuratuuri 02.04.2025 süüdistusaktiga. Kaebaja koges seetõttu väidetavalt tugevat moraalset ja negatiivset hingelist seisundit, mis kestab siiani. Kaebaja lisas kaebusele taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja saamiseks halduskohtumenetluses.
2.Kohus edastas 29.12.2025 Tallinna Vanglale kohtunõude, millele 30.12.2025 esitatud vangla vastusest selgus, et kaebaja pole kaebuses kirjeldatud kahjunõudega vangla poole pöördunud. Vangla leidis, et kaebuses kirjeldatud asjaolud seonduvad eeskätt Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevusega, mistõttu ei ole vangla võimaliku hüvitiskaebuse osas vastustajaks.
3-25-4627
Kaebuse tagastamine
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 alusel kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohtu hinnangul esineb praegusel juhul alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus leiab, et teisele isikule koostatud süüdistusakti saamine ei saa olla sedavõrd intensiivselt kaebaja õiguseid riivav, et tingiks kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Õigusemõistmisega seonduvaid kulusid ei saa sellises olukorras pidada proportsionaalseks.
5.1.Kaebajal ei saanud pelgalt teisele isikule mõeldud süüdistusakti saamisest ja selle lugemisest tekkida ülemäärast ja pikaajalist hingelist kannatust. Kohus möönab, et kaebaja võis kogeda lühiajaliselt ehmatust, kui sai süüdistusakti ja asus seda lugema, pööramata tähelepanu selle esilehel olevatele andmetele, sh isikukoodile. Süüdistusakti esilehe andmete põhjal oli aga kaebajal võimalik koheselt veenduda, et see ei olnud mõeldud temale. Juhul kui kaebaja tõepoolest esilehe andmetele kohe tähelepanu ei pööranud, pidi tal ka süüdistusakti lugemisega alustamisel lähtuvalt selle sisust tekkima kahtlus, et see polnud koostatud tema suhtes. Seetõttu pidanuks ta vähemalt selles etapis lõpetama süüdistusakti lugemise, kontrollima esilehel olevaid andmeid ning teavitama vanglat viivitamatult ekslikust süüdistusakti saamisest. Kohus möönab siinkohal ka seda, et süüdistusaktis kirjeldatud kuriteo asjaolud ja sellele uuesti mõtlemine saavad suuremal või vähemal määral negatiivseid emotsioone tekitada igale hoolivale ja empaatilisele inimesele, kuid reeglina ei saa sarnased olukorrad tingida kahju hüvitamise menetlusi. Ka avalikult kättesaadavad allikad ja meedia sisaldavad sageli teavet, mis sõltuvalt isikust ja tema kogemustest, võivad tekitada lühema- või pikemaajalisi negatiivseid tundeid. Võimaliku sellest tuleneva kahju vältimiseks jääb isiku enda otsustada, kas ja millisel määral sellist sisu tarbida. Ka praegusel juhul ei pidanud kaebaja süüdistusakti läbi lugema ning kui ta seda tegi, oli see tema enda vaba valik.
5.2.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt tervise kahjustamise korral (RVastS § 9 lg 1). Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
5.3.Kohtu hinnangul on kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajal oli võimalik kahju vältida, jättes talle ekslikult saadetud süüdistusakti (lõpuni) lugemata. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei saa ka pelgalt teisele isikule mõeldud süüdistusakti saamisest ja selle lugemisest tekkida sellist ülemäärast ja pikaajalist hingelist kannatust, mis tingiks selle rahalise hüvitamise. Kaebusele lisatud prokuratuuri 20.06.2025 vastusest 1 nähtuvalt on 1
Kaebaja 18.12.2025 kaebus, lisa 3
2(4)
3-25-4627 prokuratuur kaebaja ees vabandanud, tunnistades eksimust ning selgitanud, et kaebajale edastati süüdistusakt, kuna ümbrikule tõlgiti venekeelses süüdistusaktis oleva kaebaja nimekaimu nimi. Iseenesest ei saa sellisel kujul nime tõlkimist ette heita, kuivõrd nii kaebaja kui ka tema venekeelse nimekaimu nimi tõlgitaksegi reeglina eesti keelde selliselt 2. Seega saab seda pidada õiguspäraseks eksimuseks. Ka Tallinna Vangla ei saanud ümbrikul oleva nime alusel süüdistusakti kättetoimetamist kaebajale vältida. Prokuratuuriga peetava kirjavahetuse sisu, ei ole vanglal lubatud jälgida (vangistusseaduse § 29 lg 1). Kaebusest ja selle lisaks olevast AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 02.09.2025 haigusjuhtude väljavõttest 3 nähtuvalt on kaebajale võimaldatud nii psühhiaatri kui psühholoogi vastuvõtte. Sealjuures 07.08.2025 haigusjuhu kokkuvõtte kohaselt oli kaebaja psüühiliselt kompenseeritud ning tal ei esinenud akuutseid psüühikahälbeid ehk teisisõnu oli tema tervis sel hetkel korras ja stabiilne ning puudusid tõsised või ägedad vaimse tervise probleemid.
5.4.Eelnevat arvesse võttes puudub praeguses asjas alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise asemel riigiorganite tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2025 otsus nr 3-22-1384, p 13 ).
6.Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
7.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigilõivus tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Nendel juhtudel ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu hinnangul on E.C võimeline halduskohtumenetluses ise oma õigusi kaitsma. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte ning menetluses osalemiseks ei pea kaebajal olema õigusalaseid teadmisi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest menetlusprotsessis. Praeguses asjas nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, millisel juhul peab ta suutma selgitada vaid faktilist olukorda, mis talle väidetavat kahju tekitas ning milline on talle tekkinud kahju. Seda ei saa pidada kaebajale ülemäära keerukaks. Puuduvad viited asjaoludele, mis seaks kahtluse alla kaebaja võime osaleda iseseisvalt halduskohtumenetluses. Kaebaja on suutnud esitada kaebuse, mis võimaldab kohtul aru saada kahjunõude sisust. E.C-l on ka märkimisväärne kogemus kohtumenetlustes, sh halduskohtumenetluses ja ta on seni olnud võimeline esitama erinevates kohtuastmetes erinevaid menetlusdokumente ilma esindaja olemasoluta. Arvestades eeltoodut esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt.
2 3
Vt Vene-eesti tähetabel - EKI teatmik Kaebaja 18.12.2025 kaebuse 3. lõik ja lisa 4
3(4)
3-25-4627 Kuivõrd E.C nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ning kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist, esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Lisaks eelnevale on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, hinnates kaebuse eduväljavaadet väga väheseks.
10.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus RÕS § 7 lg 1 p 1, 5 ja 6 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata.
11.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 09.02.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.