Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus Hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2014. a kliendikaardilepingu (edaspidi Leping). Lepingu punktis 1.2 kostja kinnitas, et lepingule kohalduvad kliendikaardilepingu üldtingimused. Lepingu allkirjastamisel kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma kliendikaardilepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad kodulehelt www.statoil.ee. Hageja esitas kostjale üldtingimuste punkt 3.2 kohaselt kostja poolt lepingus toodud e-postile arved, mille kostja jättis tähtaegselt tasumata kogusummas 6 315,05 EUR. Kuna kostja hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud, edastas hageja nõude Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks, mille alusel Julianus Inkasso OUÜ alustas menetlust 11.04.2016. a. Võlateatistele kostja ei vastanud ja nõuet ei tasunud. Julianus Inkasso OÜ edastas kostjale 20.04.2016. a pankrotihoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 30.04.20164. a. Kostja tasus 28.04.2016. a hagejale 1 622,98 EUR, ehk tasus arve nr 800239887 täies ulatuses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasumata arvete osas summas 4 692,07 EUR. Kostja on parrast maksekäsu kiirmenetluse esitamist tasunud hagejale võlgnevuse osaliselt järgnevate maksetega: 09.06.2016. a. – 692,07 EUR 04.07.2016. a - 500,00 EUR 01.08.2016. a - 500,00 EUR Kokku on kostja tasunud seega 1 692,07 EUR. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostjal tasumata põhisumma jääk summas 3 000,00 EUR. Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt juhul kui kostja ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda viivist 0,16% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summad 898,85 EUR. Hageja palub kostjalt välja mõiste ka viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,16 % iga tasumisega viivitatud päeva eest, ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet (3 000,00 EUR).

Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 2.9 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks leppetrahvi ja viivised. Juhul kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Hageja edastas sissenõudmiseks põhisummas 6 315,05 EUR (vastavalt võlateatisele lisa 3) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 10% antud summast on 631,51 EUR. Hageja aga heas usus on vähendanud leppetrahvi nõuet maksekäsu kiirmenetluses ning nõuab leppetrahvi tasumist 10% põhisumma jäägilt 4 692,07 EUR, mis teeb 469,21 EUR. Hageja palub mõista kostjalt OÜ Navaro Trans välja hageja Circle K Eesti Aktsiaselts kasuks põhivõlg summas 3 000,00 EUR ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 898,85 EUR ning leppetrahv 469,21 EUR, kokku summas 4 368,06 EUR; mõista kostjalt OÜ Navaro Trans välja hageja Circle K Eesti Aktsiaselts kasuks menetluskulud, s.h. maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 192,00 EUR ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 258,00 EUR, maksekäsu kiirmenetluses kantud esindaja kulu 20,00 EUR ja esindustasu 150,00 EUR; mõista kostjalt OÜ Navaro Trans välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostjal on vastuväited põhinõude ja kõrvalnõuete suuruse osas. Kostja nõustub, et hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2014 AS Eesti Statoil & Retail Eesti kliendikaardilepingu ja 28.10.2014 lepingu muudatused nr 1, muudatuse nr 3 ja avalduse üldkrediidilimiidi muutmiseks. Kostja nõustub, et hageja on talle edastanud arve nr 800239887, nr 800247723 ja nr 800250053. Kostjal tekkisid makseraskused, mistõttu ei tasunud kostja hageja poolt esitatud arveid õigeaegselt. Kostja nõustub, et tasus hagejale arve nr 800239887 eest 28.04.2016. Kostja ei ole kordagi keeldunud hagejale põhisumma tasumisest. Kuna kostjal on makseraskused, soovis ta võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel. Kostja on järjepidavalt tasunud hagejale võlgnevust. Kostja ei nõustu hageja väitega, et põhisumma jääk on 3000 eurot. Kostja tasus hagejale 17.08.2016 täiendavalt 500 eurot ja 23.08.2016 50.35 eurot (Lisa 1 - pangaväljavõte), mistõttu on põhivõlgnevuse jääk 2449.65 eurot. Kostjal on vastuväide hageja viivisenõude suuruse suhtes. Kostja on seisukohal, et viivisemäär 0,16% päevas ehk 58,4% aastas on ebamõistlikult suur võrreldes seaduses sätestatud viivisemääraga, mis võlgnevuse tekkimise ajal oli 8,05% aastas ning alates 01.07.2016 on 8% ehk 0,022% päevas. Hageja viivise määr on sätestatud kliendikaardilepingu üldtingimustes, mis on tüüptingimused VÕS § 35 mõistes. Kostja on seisukohal, et seaduses sätestatust oluliselt kõrgem viivisemäär, mida pooled ei ole eraldi läbi rääkinud, kahjustab kostjalt ebamõistlikult ning rikub kohustuste tasakaalu. võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Viivis on üks leppetrahvi alaliike, mistõttu on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette ebamõistlikult suure viivise tasumise kohustus. Kostja tegutses enda majandus- või kutsetegevuses, kui sõlmis hagejaga kliendikaardileping, seega eeldatakse, et ebamõistlikult suure viivisemäära sätestav tüüptingimus on tühine. Tulenevalt eelnevast on tühine hageja kliendikaardilepingu üldtingimuste tingimus, mis sätestab viivisemäära 0,16% tasumata summast päevas. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja kostja leiab, et käesoleva vastuse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 141 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 469.21 eurot. Kostja leiab, et leppetrahv on ebamõistlikult suur arvestades asjaolu, et kostja on järjepidavalt vastavalt enda majanduslikele võimalustele tasunud hagejale põhivõlgnevust. VÕS § 162 lg 1 alusel palub kostja vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude väljamõistmine temalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja on seisukohal, et ei andnud enda käitumisega põhjust kohtusse hagiavalduse esitamiseks. Kostja on tasunud võlgnevust vastavalt enda võimalustele, sealhulgas tegi hagejale 692.07 euro suuruse makse vahetult enne seda, kui hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule. Pärast seda on kostja teinud veel täiendavaid makseid kogusummas 1550.35 eurot. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja põhisumma 2449,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 141 eurot. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuväidete kohta Hageja leiab, et kostja taotlus viivise nõude vähendamisega seadusejärgses määras ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja on seisukohal, et mõjuvaid kaalutlusi viivise vähendamiseks ei ole kostja esitanud. Üksnes kostja väide, et tegemist on ebamõistlikult kõrge viivise määraga arvestades seadusejärgset viivise määra, ei anna alust viivise määra vähendamiseks. Hageja viivise nõue ja kokku kõrvalnõuded ei ületa põhivõlga ega ole vastuolus heade kommetega. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja hinnangul on lepingu punktis p 3.2 sisalduv viivise kokkulepe 0,16% päevas võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest tüüptingimusena kehtiv VÕS § 42 lg 1 kohaselt. Nii hageja kui ka kostja on kliendilepingu sõlminud majandustegevuses. Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi kokkulepitud viivisemäär (0,2% viivitatud summast päevas) on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-5-13, p 48-49). Tulenevalt eeltoodust ei ole antud tüüptingimus tühine ja viivisemäära 0,16% päevas ei ole ebamõistlikult suur. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväidetega ebamõistlikult suure leppetrahvi kohta ning leppetrahvi vähendamise taotlusega. Üldtingimuste p 2.9 teise lause kohaselt juhul, kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostja kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud summalt. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud põhistatud vastuväiteid leppetrahvi vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks. Lisaks pöörab hageja tähelepanu asjaolule, et hageja loovutas Julianus Inkasso OÜ-le põhinõude summas 6 315,05 ja leppetrahv antud summalt oli 10% loovutatud nõudest ehk siis 631,51 EUR, nagu nähtub hagiavalduse lisast 4. Hageja on kohtusse pöördumise hetkel juba vähendanud leppetrahvi nõuet summani 469,21 EUR-ni, ehk põhisumma jääki arvestades, mis oli kostjal sel hetkel maksmata. Seega on hageja juba kostjale leppetrahvi nõude vähendamise osas vastu tulnud ja vähendanud leppetrahvi nõuet kohtusse pöördumisel, mis on ka

hagiavalduse punktis IV selgitatud ja välja toodud. Mistõttu on hageja seisukohal, et kostja antud taotlus on põhjendamatu. Hageja annab teada, et kostja on tasunud hagejale võla katteks augusti 2016. a 550,35 EUR ja septembris 2016. a 461,37 EUR, kokku 1 011,72 EUR, mille arvelt loeb hageja osaliselt tasutuks põhinõude. Kostja täiendavad seisukohad Kostja on järjepidavalt tasunud hagejale võlgnevust. Kostja on teinud hagejale järgmised tagasimaksed ning käesoleva seisukoha esitamise hetkel on hageja põhinõude suurus 1500 eurot. Kostja tasus hagejale 449.65 eurot 15.09.2016 (Lisa 1) ning 500.00 eurot 14.10.2016 (Lisa 2). Kostja ei nõustu ka hageja 29.09.2016 seisukoha punktis 3.4 esitatud põhjendustega, miks peaks menetluskulud jätma kostja kanda. Hageja viitab, et kohtuvälises menetluses oli võimalik asi lahendada ilma kohtusse pöördumata, kuid lõpuks kostja esindaja hageja kirjadele ei vastanud. Kostja soovib tähelepanu juhtida sellele, hageja esindaja Julianus Inkasso OÜ edastas kostjale e-kirja 11.04.2016, millele kostja vastas koheselt pärast kirja kättesaamist ehk 13.04.2016, et soovib võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel (hageja 29.09.2016 seisukoha lisa 1 lk 3). Sellele vastas hageja esindaja, et kostja juhatuse liige peab graafikut kas eraisikuliselt käendama või sõlmitakse selline graafik mille kohaselt, tuleb pool võlgnetavast summast tasuda sama päeva õhtul ja teine pool järgmise päeva hommikul. Sellist hageja esindaja vastust saab pidada pahatahtlikuks käitumiseks kostja suhtes. Hageja poolt esitatud pakkumist tasuda pool võlgnevust kohe ja teine pool järgmisel päeval, ei saa pidada maksegraafikuks ning selline ettepanek on pahatahtlik. Seega on mõistetav, et kostja ei soovinud suhelda ülbelt käituva hagejat esindava inkassofirmaga, vaid proovis võlgnevust tasuda vastavalt enda võimalustele osamaksetega. Kostja ei nõustu, et ta ei reageerinud hageja 26.04.2016 hoiatusele kohtuvälise kokkuleppeks. Kostja tasus 28.04.2016 arve nr 800239887 summas 1622.98 eurot. Rohkemaks ei olnud kostja enda majandusliku olukorra tõttu võimeline, kuid tasumist tuleb tõlgendada kui hageja kirjale reageerimist. Kostja oli varasemalt viidanud hagejale, et tal on makseraskused ning et ta soovib maksegraafikut koostada, seega oli hageja teadlik, et kostja ei suuda kogu võlgnevust korraga tasuda. Kostja ei nõustu ka hageja väitega, et hageja ei reageerinud ka hageja 06.06.2016 edastatud hoiatavale kirjale. Kostja tasus 09.06.2016 hagejale täiendavalt 692.07 eurot, seega viitas kostja oma käitumisega pidevalt soovile tasuda võlgnevus kohtuväliselt. Kostja on muuhulgas seisukohal, et hageja esindaja Julianus Inkasso OÜ käitumine, kus ta andis kostjale reageerimiseks aega 1 päev (nt 06.06.2016 kiri), ei ole kooskõlas VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega ja VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Hageja ei ole muuhulgas tõendanud, et kostja sai hageja esindaja poolt edastatud kirjad kätte kirja edastamise päeval, mistõttu ei ole tõendatud, et kostjal oli üldse võimalik kirjas sätestatud tähtaja jooksul reageerida. Kostja palub hagi rahuldada üksnes osaliselt, mõistes kostjalt välja tasumata põhisumma 1500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 141 eurot. Hageja täiendavad seisukohad Kostja käsitlus nõude loovutamisest on eksitav, kuna nõue ei olnud loovutatud VÕS § 164 mõistes. Hageja möönab, et sõna loovutus võis kostja segadusse ajada. Hageja üldtingimuste p 2.9 teise lause kohaselt juhul, kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on Circle K-l õigus nõuda ja kliendil kohustus tasuda Circle K-le leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud summalt. Hageja ei ole loovutanud nõuet VÕS § 164 mõistes.

Hageja on ka märkinud/selgitanud, ta on esitanud nõude kostja vastu Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks, mille alusel Julianus Inkasso OÜ alustas menetlust. Hageja ja Julianus Inkasso OÜ vahel sõlmiti käsundusleping, mis on välja toodud ka hagile lisatud võlateatise tekstis. Hageja hinnangul ei ole leppetrahv ebamõistlikult suur ning see ei ole tühine VÕS § 42 mõttes. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud lisaks kokku summas 949,65 EUR, mille hageja loeb põhinõude katteks. Hageja loobub antud osas nõudest, seoses nõude osalise tasumisega pärast hagiavalduse esitamist. TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kannab antud juhul menetluskulud kostja. Lähtudes eeltoodust ja hageja hagiavaldusest jääb hageja oma nõude juurde täies ulatuses ja palub jätkuvalt mõista kostjalt OÜ Navaro Trans välja hageja Circle K Eesti Aktsiaselts kasuks põhivõlg 1 500,00 EUR, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 898,85 EUR ja leppetrahv 469,21 EUR, kokku summas 3 817,71 EUR; mõista kostjalt OÜ Navaro Trans välja hageja Circle K Eesti Aktsiaselts kasuks viivised põhinõude jäägilt alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,16% päevas, kuid mitte rohkem kui 1 631,94 EUR so ulatuses et kõrvalnõuded kokku ei ületaks hagiavalduses toodud põhinõuet. Kohtuistung 23.01.2017 Hageja esindaja palus hagiavalduse rahuldada. Põhivõlg 1488,28 eurot, viivised 898,85 eurot, leppetrahv 469,21 eurot, kokku 2856,34 eurot. Lisaks palus kostjalt välja mõista täiendavad viivised lepingujärgse viivise määraga 0,16% iga tasumisega viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 1631,94 eurot. Palun kostjalt välja mõista hageja menetluskulud ja menetluskuludelt mõistetav viivis. Kostja esindaja palus hagi rahuldada osaliselt, mõistes kostjalt välja põhisumma s.o. 1488.28 eurot, mõista välja viivised seadusjärgse viivise määras, mis on 8,0% aastas, varem oli 8,05% aastas. Palun menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohtu põhjendused

kohtustus tasuda viivist 0,16% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast.

ole põhjendatud leppetrahvi veel vähendada. Kostja ei ole ka kohtule avaldanud, mis on tema arvates leppetrahvi mõistlik summa.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

ebaõiglane. Kostja on seisukohal, et ei andnud enda käitumisega põhjust kohtusse hagiavalduse esitamiseks. Kostja on tasunud võlgnevust vastavalt enda võimalustele, sealhulgas tegi hagejale 692.07 euro suuruse makse vahetult enne seda, kui hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule. Pärast seda on kostja teinud veel täiendavaid makseid kogusummas 1550.35 eurot. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt. leiab, et kostjal tuleb hagejale hüvitada vastav riigilõiv, milline on riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi 425 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.