OÜ Xxxx hagi XxxxOÜ ja XxxxOÜ (likvideerimisel) vastu võlgnevuse 3600 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
3600 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja I XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja II XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostjate lepinguline esindaja xxxx (e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Xxxx hagi XxxxOÜ ja XxxxOÜ (likvideerimisel) vastu võlgnevuse 3600 euro saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud OÜ Xxxx kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt Xxxx XxxxOÜ kasuks menetluskulud summas 600 eurot ja XxxxOÜ (likvideerimisel) kasuks menetluskulud summas 600 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
2-15-463 menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Xxxx (hageja) esitas 13.01.2015 Harju Maakohtule hagi XxxxOÜ (kostja I) ja XxxxOÜ (likvideerimisel, kostja II) (koos kostjad) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista enda kasuks 3600 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 14.01.2014 ostu-müügilepingu, mille kohaselt oli kostja I kohustuseks uue ja töötava kavitatsiooniseadme Xxxxmüük, millega oleks võimalik teha 5 erinevat iluprotseduuri: kavitatsioon, RF Lifting kehale, RF Lifting näole, Tripolar Lifting, Vacum RF ning hageja kohustuseks oli kauba eest tasuda. 14.01.2014 esitas kostja I hagejale arve summas 3600 eurot, milline on täies ulatuses hageja poolt tasutud. Hagejale üle antud seade ei olnud aga töökorras ja oli ohtlik tervisele. Seadmel puudusid (ei tööta) leheküljel xxxx xxxx esitatud omadused. Vaatamata hageja nõudmisele olid kostja I poolt esitamata vajalikud dokumendid, st juhendid seadme kasutamise ning sertifikaadid seadme ohutuse kohta. Osa seadme varuosast viidi ka remonti, mille tulemusel selgus, et seade ei ole töökorras ja vajab väljavahetamist. Seade vahetati küll välja, kuid vana vastu, mis samuti nõuetekohaselt ei töötanud. Dokumente uue seadme kohta esitatud ei ole. Kostja I ei reageerinud ka hageja pretensioonile ja puuduseid tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. 25.06.2014 taganes hageja lepingust. Hageja teatas nõuetekohaselt avastatud defektist ja lepingust taganemisest, kuid kostja I loobus raha tagastamast. Pärast seda, kui hageja oli lepingust taganenud, asus kostja I teise äriühingu nimel pakkuma samasid teenuseid. Sisuliselt oli toimunud ettevõtte varjatud üleminek, mille ainsaks eesmärgiks oli vabaneda olemasolevatest kohustustest, viies sisulise äritegevuse üle uude äriühingusse. Leheküljel xxxx oli kostja I asendatud kostjaga II. Kostjale II jäi sama elektrooniline aadress xxxx, telefoninumber xxxx, töötaja Xxxxja ka tegevusvaldkond. Eeltoodust tulenevalt on kostjate näol seega tegemist solidaarvõlgnikega.
3.Hagejale üle antud seade ei olnud töökorras ja oli ohtlik tervisele. Seda asjaolu tõendab hagi lisa 3 (fotod). Vaatamata hageja nõudmisele (hagi lisa 4) on kostja I poolt esitamata vajalikud dokumendid, st juhendid seadme kasutamise ja sertifikaadid seadme ohutuse kohta. Juhend sai esitatud ainult kohtumenetluse raames. Kohustuse rikkumine, kostjate käitumine ja kirjadele mittevastamine andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool (kostja I) ei täida kohustusi ka edaspidi. Seega on 25.06.2014 hageja poolt esitatud lepingust taganemine põhjendatud. Kostjad on ka õiged menetluse pooled. Vastupidine ei ole menetluslikult tõendatud. Kostja II on solidaarvõlgnik ja vastutab kostja I võlgnevuste eest. Kostjad ei selgitanud, miks oli aadressil xxxx kostja I asendatud kostjaga II. Ümber lükkamata on asjaolu, et kostjal II jäi sama elektrooniline aadress, telefoninumber, töötaja ja tegevusvaldkond. Kõik viitab sellele, et toimus ettevõtte üle võtmine.
2-15-463
KOSTJATE VASTUVÄITED
4.Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
5.Kostjad selgitasid, et hagejale müüdud kehahooldustoote näol on tegemist professionaalse kavitatsiooniseadmega, mille kasutamise õppimiseks pakub kostja I seadme kasutamise koolitust, mis sisaldub seadme müügihinnas. Seadme hind oli 3600 eurot ning seadmele kehtib garantii 2 aastat. Garantii aluseks oli müügiarve. Kostja I töötaja Xxxxsuhtles seadme müügi järgselt hageja esindaja ja juhatuse liikme Xxxx ning leppis temaga kokku aja ja koha seadme kasutamise koolituseks. Hageja esindaja soovis koolitamist oma kodus. Kuna hageja esindaja ei räägi eesti keelt, siis võttis Xxxx kaasa tõlgi. Esimese asjana seletas Xxxx koolitusel, et seade ei tohi saada staatilist elektrit, selle läheduses ei tohi asetseda suuri metallesemeid ja elektroonikat ning kodustes oludes ei ole võimalik probleemide vältimiseks seadet kasutama hakata. Samuti oli seadme kasutusjuhendis kirjas, et nii aparaadi operaator kui ka protseduuri saaja peavad ära võtma kõik metallehted. Hageja esindaja lubas ruumi vastavalt vajadustele ümber kohaldada ja palus koolituse läbi viia. Koolituse käigus haaras üks hageja esindaja lastest kinni seadme ühest otsikust, mille järel see enam ei töötanud. Seadmele tehti restart, kuid otsik enam tööle ei hakanud, misjärel võttis Xxxx selle garantiiremonti Tallinnasse kaasa. Vahetult pärast seda saadeti hagejale uus seadme vaakumotsik, kuid väidetavalt ei hakanud seade ikkagi tööle ning see saadeti tervenisti garantiiremonti. Hageja väide, et talle saadeti garantiiremondist tagasi teine ja kasutatud seade, ei vasta tõele ja on tõendamata. Hagejale tagastati pärast remonti sama ja töökorras seade. Samuti sai hageja seadme ostmisel seadmega kaasa põhjaliku eesti- ja inglisekeelse kasutusjuhendi, milles oli kirjas, millistes tingimustes on seadet ohutu kasutada ning kuidas seda käsitlema peab. Kostja I ei saa vastutada seadme mittesihipärasest kasutamisest tekkinud tõrgete või probleemide eest, mis võivad tekkida seadme kasutamise oskamatust, kuna hageja esindaja ei valda eesti keelt. Lisaks ei selgu hagist ega selle lisadest, mis on seadmel viga või mille pärast ei vasta see müügilepingu tingimustele. Hageja on jätnud täielikult tõendamata, et seade ei ole töökorras või et sellega ei ole võimalik teostada lubatud protseduure. Samuti on tõendamata, et hageja oleks andnud kostjale I mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui sellised seadmel esinevad. Seega puuduvad alused lepingust taganeda. Hageja esindaja nõudis küll kostja I töötajalt Xxxx garantiitõendit vene keeles, kuid selle osas talle vastati, et seda kostja I ei väljasta, kuivõrd garantii kehtib seadmele arve alusel. Arve oli hagejale juba väljastatud. Kostja I ei ole ka müügilepingust taganemise avaldust kätte saanud. Hageja on hagi lisadena esitanud mh fotod, millele ta ei ole hagis viidanud ning mis tuleb jätta tähelepanuta. Hageja ei ole põhjendanud, mida need kujutavad ja mida ta nendega tõendada soovib. Verevalumid võivad tekkida seadme ilma geelita kasutamisel. Geeli kasutamise kohustus on kirjas mh seadme kasutusjuhendis. Hageja on hagi lisana esitanud ka venekeelse ja eestikeelse sõnumi koopiad, millele ta ei ole hagis viidanud ning mis tuleb samuti jätta tähelepanuta. Ühtlasi leiavad kostjad, et kostja II ei ole antud asjas ka kohaseks kostjaks, kuna ei ole võtnud üle kostja I ettevõtet ega ole tema õigusjärglane vm viisil lepingu sõlmimisega saanud endale kostja I kliendibaasi ning vara. Mõlema ettevõtte juhatuse liikmed ja osanikud on erinevad isikud. Väited ettevõtte ülemineku kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Ettevõte ei ole läinud üle seaduse ega lepingu alusel. Vale on väide, et kostja II jätkab tööd samade meetodite, vahendite, koostööpartnerite ja klientidega. Asjaolu, et kostja II müüb samasuguseid seadmeid nagu müüb kostja I või kasutab enda reklaamimiseks sama kodulehte, ei tõenda, et ta töötaks kostja I klientide ja koostööpartneritega ning samade meetodite ja vahenditega.
2-15-463
6.Kostja I tegutseb seni kavitatsiooniseadmete müügiga ja pakub nende kasutamise väljaõpet. Kostja I kasutab oma teenuste müügikanalina kodulehte xxxx ning kontaktaadressi: xxxx. Seega ei ole kostja II kohane kostja ning tema suhtes tuleb jätta hagi rahuldamata.
7.Kostjale I ei ole hageja poolt esitatud lepingust taganemise teadet. SMS-i teel vene keeles saadetud teateid sooviga saada seadme täiendavaid või venekeelseid kasutusjuhendeid ei saa pidada lepingu ülesütlemise teateks. Hageja ei ole tõendanud ka taganemisavalduse eelduseks olevaid asjaolusid, st kostja I ei ole toime pannud lepingurikkumist. Kostja I on täitnud müügilepingut nõuetekohaselt: müünud ja kohale toimetanud ostetud eseme; koolitanud ostjat eset kasutama; andnud juhised eseme töötamise võimaldamiseks (staatilise elektri puudumine ruumides); parandanud seadmel tekkinud puuduse garantiikorras ja omal kulul ning töökorras seadme ostjale üle andnud. Kui ostja ei ole soovinud ostetud eset ise nõuetekohaselt kasutada ja on kasutanud seadet staatilise elektri (kodustes) tingimustes ning seade ei ole seejärel nõuetekohaselt toiminud, ei saa selle eest müüja vastutust kanda. Garantiitingimused kehtisid antud vaidlusaluses lepingus täpselt selliselt, nagu võlaõigusseadus seda ette näeb. Samuti ei pöördunud hageja uuesti kostja I poole teatega, et seade poleks olnud töökorras. Ühtlasi ei ole hageja kohtumenetluses tõendanud ega esitanud kostjale I esitatud seadme parandamise täiendavat nõuet ega ka lepingust taganemise teadet. Juhul, kui hageja on sellise kostjale I emaili teel saatnud, siis võiks ta selle vähemasti tõendina esitada. Fakt, et ta seda teinud ei ole, tõendab pigem seda, et ta pole ka kostjale I lepingust taganemise teadet esitanud. Puudub alus lepingust taganemiseks. Hageja ei ole tõendanud, et seade ei ole töökorras. Ta ei ole esitanud ühtegi ekspertiisiakti selle kohta, et seade ei oleks töökorras või ka selle kohta, millised vead seadmel esinevad või millest tulenevalt seade töökorras ei ole. Xxxxseadmena on tegemist salongiseadmega, mis ei ole mõeldud kasutamiseks kodustes tingimustes. Seade ei sobi kodustes tingimustes kasutamiseks, kuna kodus leidub palju staatilist elektrit. Korduvalt sai ostjale rõhutatud, et tal oleks mõistlik seda seadet hakata mujal kasutama, kus staatilist elektrit, elektriseadmeid, vaipu ja koduloomi ei oleks. Seade on mõeldud kasutamiseks salongides, kus on maas PVC põrandakattematerjal, seintel ei ole tekstiilesemeid, ruumides puuduvad televiisorid, muud tehnikaseadmed ja koduloomad. Korduvalt sai ostja esindajale öeldud, et ta ei saa kodus massaažiteenust selle seadmega pakkuma asuda. Juhul, kui ta siiski seda kavatseks teha, sai talle kostja I esindaja poolt öeldud, et ta ostaks endale staatilise vaiba ja teeks koju eraldi ruumi salongiruumiks ning seal ei viibiks kõrvalised isikud (loomad ja lapsed) ega oleks muid elektrilisi seadmeid. Juhul, kui seade lakkas mingil põhjusel siiski töötamast, oli see tõenäoliselt tingitud valest kasutamisest (staatiline elekter vm). Seadme kasutusjuhend viidi koos seadmega hageja esindajale koju ja anti talle üle. Seadme ohutusjuhendit selle seadmega kaasas ei käi. Seadme ohutuks kasutamiseks viiakse kõigi ostjatega läbi koolitus ning selline koolitus tehti ka ostja esindajale. Koolituse läbimise kohta väljastati talle ka nimeline diplom.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja nõuab kostjatelt 14.01.2014 sõlmitud müügilepingu alusel tasutud ostuhinna tagastamist. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Taolise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema
2-15-463 võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagist lähtuvalt tuleneb nõue (rahaline kohustus) tagasitäitmise võlasuhtest – VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üle antu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist (kui ta tagastab kõik üle antu). VÕS § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sisse nõutavaks või mis muutuvad sisse nõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üle andja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja I sõlmisid 14.01.2014 ostu-müügilepingu, mille kohaselt oli kostja I kohustuseks kavitatsiooniseadme Xxxxmüük, millega oleks võimalik teha 5 erinevat iluprotseduuri: kavitatsioon, RF Lifting kehale, RF Lifting näole, Tripolar Lifting, Vacum RF ning hageja kohustuseks oli kauba eest tasuda. Samuti puudub vaidlus selle üle, et 14.01.2014 esitas kostja I hagejale arve summas 3600 eurot, mis on täies ulatuses hageja poolt tasutud.
11.Müügilepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118 ja § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt nt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28). Osundatud VÕS 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Vastavalt TsÜS § 69 lg-le 2 on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemal viibijale tehtud tahteavaldus loetakse kätte saaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas müügilepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud ning kas eksisteeris sisuline alus (materiaalsed eeldused) sõlmitud lepingust taganemiseks. Veel vaidlevad pooled selle üle, kas kostjate vahel on toimunud ettevõtte üleminek.
13.Esmalt kontrollib kohus müügilepingust taganemise formaalsete eelduste olemasolu. VÕS § 188 lg-st 1 tulenevalt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja väidete kohaselt taganes ta kostjaga I sõlmitud lepingust 25.06.2014. Kostja I (samuti kostja II) on menetluses vaidlustanud hageja poolt 25.06.2014 elektrooniliselt saadetud taganemisavalduse kättesaamise. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest nähtub, et hageja on teinud 25.06.2014 kostjale I müügilepingust taganemise avalduse (vt tl 10-15), mis on jõudnud samal päeval kostjani I (vt tl 163). Seega on lepingust taganemise formaalsed eeldused täidetud.
14.Edasiselt käsitleb kohus vaidlusaluses taganemise avalduses nimetatud taganemise materiaalsete eeldustega seonduvat. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ka müügilepingu korral peab VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui sellel ei
2-15-463 ole kokkulepitud omadusi ning kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Asja juurde kuuluvateks dokumentideks VÕS § 217 lg 1 teise lause mõttes tuleb pidada ka asja eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks mõistlikult vajalikke juhendeid ning nende suhtes kohalduvad muu hulgas ka VÕS § 217 lg 2 p-d 1 ja 2. Riigikohtu senise praktika järgi võib kasutusjuhendi puudus osadel juhtudel olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena (vt nt Riigikohtu 01.12.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11008, p 13; 18.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12).
15.Hageja väidete järgi ei ole seade töökorras ja on ohtlik tervisele ning seadmel puuduvad (ei tööta) leheküljel xxxx esitatud omadused. Samuti on hageja väidete kohaselt kostja I poolt talle esitamata vajalikud dokumendid, st juhendid seadme kasutamise ja sertifikaadid seadme ohutuse kohta. Kohus selgitas 05.04.2016 määruses hagejale mh, et ta peab tõendama asja lepingutingimustele mittevastavuse aluseks oleva puuduse (et seade ei ole töökorras, ei tööta ja on ohtlik tervisele ning et ta ei ole saanud kostjalt I vajalikke dokumente) ja asjaolu, et vastav puudus esines asjal juba selle temale üleandmise hetkel (vt tl 96). Samas määruses juhtis kohus hageja tähelepanu ka sellele, et hageja poolt esitatud fotod (vt tl 27-29) selliseid asjaolusid ei tõendada. Kohus selgitas seejuures, et hageja saaks oma väiteid tõendada nt vaidlusaluse seadme kohta tehtud eksperdiarvamusega. Otsustamaks, kas seade ei ole töökorras ja on ohtlik tervisele ning kas seadmel puuduvad mingid omadused, on vajalikud mitteõigusalased eriteadmised. Kohtu poolt 05.04.2016 määruses antud tähtaegade jooksul hageja oma tõendamiskoormist ei täitnud ega esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid kohtule. Veel märgib kohus, et hageja poolt viidatud xxxx lehekülg ei tööta. Usutav ei ole hageja väide, et kostja I jättis talle esitamata vajalikud dokumendid. Hageja poolt esitatud 14.01.2014 arvest nr 162 nähtub, et toote hind (3600 eurot) sisaldab kohale vedu ja koolitust (vt tl 8). Vaidlus puudub, et toode viidi hageja poolt näidatud aadressile ja seadme kasutamise õppimiseks viis kostja I töötaja Xxxx hageja seadusliku esindaja Xxxx läbi seame kasutamise koolituse ning selle läbiviimise kohta väljastati hageja esindajale ka nimeline diplom. Kostjate poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et seadme kasutusjuhend on hagejale üle antud koos seadmega (vt 49-52, 102-103, 139-140). Seadmele kehtib garantii 2 aastat ning nimetatud arve oli garantii aluseks. Kostja I selgituse kohaselt seadmega ohutuse sertifikaati kaasa ei saagi, kuna seda ei väljasta ka tootja. Seadme ohutuks kasutamiseks viiakse kõigi ostjatega läbi koolitus ning selline koolitus tehti ka hageja esindajale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud ei ole müügilepingust taganemise materiaalsed eeldused.
16.Lähtudes ülaltoodust, ei lõpetanud hageja 25.06.2014 taganemisavaldus poolte (hageja ja kostja I) müügilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Hagejal puudub seetõttu õigus tasutud 3600 eurot kostjalt I VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda. Samal põhjusel puudub hagejal õigus nõuda 3600 eurot ka kostjalt II.
17.Hageja väidetega seonduvalt märgib kohus veel järgmist. TsÜS § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi võib ettevõtte üle andja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste (ja nendega koos üleminevate kohustuste) üleminekut reguleeritakse VÕS § 182 lg-tes 1 ja 2. VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute üle võtmise sätete järgi. Ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine. See ei pea toimuma tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt nt Riigikohtu
2-15-463 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p-d 12 ja 13). TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga. Üleminekuga on kohtupraktika kohaselt tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrval tegevusena (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11, p 10 koos seal viidatud Euroopa Kohtu praktikaga). Kuigi hagi jääb kostja II vastu juba ülaltoodud põhjendustel rahuldamata, ei ole hageja kohtu hinnangul ka tõendanud, et ettevõte oleks üle läinud. Hageja seostab kostja I üleminekut kostjale II järgmiste asjaoludega: pärast lepingust taganemist asus kostja I teise äriühingu (kostja II) nimel pakkuma samasid teenuseid, leheküljel xxxx oli kostja I asendatud kostjaga II, viimasele jäi sama elektrooniline aadress xxxx, telefoninumber 5021137, töötaja Xxxxja ka tegevusvaldkond. Kostjad seevastu kinnitavad, et kostja II ei ole üle võtnud kostjat I ega ole tema õigusjärglane vm viisil lepingu sõlmimisega saanud endale kostja I kliendibaasi ning vara, ka on mõlema ettevõtte juhatuse liikmed ja osanikud erinevad isikud. Asjaolu, et kostja II müüb samasuguseid seadmeid nagu müüb kostja I või kasutab enda reklaamimiseks sama kodulehte, ei tõenda, et ta töötaks kostja I klientide ja koostööpartneritega ning samade meetodite ja vahenditega. Eelnevalt märgitud asjaolud ei annaks kohtu hinnangul alust VÕS § 182 kohaldamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
19.Järgnevalt hindab kohus, millised kostjate menetluskulud tuleb hagejalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et kostjatel on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas kostjate poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
2-15-463
21.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
22.Kostjad on esitanud maakohtule menetluskulude nimekirjad (vt tl 128, 136, 173, 178), mille järgi on kostja I menetluskuludeks õigusabikulud summas 1920 eurot (koos käibemaksuga) ja kostja II menetluskuludeks samuti õigusabikulud summas 1920 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude viimastest (22.09.2016) nimekirjadest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on kummalegi kostjale osutatud õigustoiminguid 16 tunni ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad kinnitasid, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga.
23.Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvas; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14; otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
24.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, arvestades siinkohal hageja nõuet ja nende aluseid, kostjate vastuväiteid ning menetluses esitatud taotlusi. Seejuures tuleb arvesse võtta ka asjaolusid, et antud tsiviilasja menetleti kirjalikus menetluses, kohtuasja materjalide maht ei ole suur ning menetlus on ajaliselt kestnud veidi üle kahe aasta.
25.Esmalt märgib kohus, et kostjatel on menetluses olnud ühine esindaja ning ta on esitanud põhjendamatult kummagi kostja nimel dubleerivaid menetlusdokumente. Sellised dubleerivate menetlusdokumentide kulud ei ole aga kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega käsitleb kohus kostjate dubleerivaid dokumente koos ning leiab, et menetluskulude nimekirjades esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Kohtu arvates on kostjate esindaja aprilli 2016 (hageja täiendavate seisukohtadega tutvumine ja neile vastuse koostamine) ja mai 2016 (hagi täiendusele vastuse koostamine ja esitamine) õigustoimingute ajakulu ülepaisutatud, arvestades hageja 11.03.2015 arvamuse sisulist mahtu ja keerukust sellega tutvumisel (vt tl 85-86) ning kostjate poolt 19.04.2016 esitatud dubleerivaid vastuseid (vt tl 101 ja 107), mis ei ole sisu poolest isegi pool lehekülge pikad, kordavad varasemat ja ei ole keerulise sisuga. Kostjate mai 2016 õigustoimingu (vt tl 127-129 ja 135-137) juures arvestas kohus selle sisulist mahtu ja keerukust ning võrdles seda kostjate poolt eelnevalt esitatud menetlusdokumentidega, mh sisaldas dokument ka menetluskulude nimekirja (mis ei ole põhjendatud ja vajalikuks kuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes). Kohtu hinnangul saab praeguses asjas pidada aprilli 2016 õigustoimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt üht tundi ning mai 2016 õigustoimingute
2-15-463 põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt kaks tundi. Samuti ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks kostjate esindaja septembri 2016 õigustoiminguid (kohtu nõudega tutvumine ja menetluskulude tõendamine) 0,5 tunni ulatuses. 11.11.2014 on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis teinud lahendi nr 3-2-1-77-14, mille p 12 kohaselt ei ole menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise näol tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirja(de)s kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud ülejäänud toimingud ajakuluga 12 tundi on vajalikud ja põhjendatud kvaliteetse õigusabi osutamiseks, seda aga mõlema kostja osas kokku.
26.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kostjate esindaja tunnitasu suuruseks on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades eeltoodut peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.
27.Lähtudes eelnevast on kostjate esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1200 eurot (12 h x 100 eurot). Kuivõrd kohtule kostjate poolt esitatud dokumendid olid dubleerivad, loeb kohus, et kummagi menetluskuludeks on pool nõutavatest menetluskuludest. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad ei ole seda teinud. Kohus selgitab, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kostjate kinnitus, et nad ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostjad ei ole kinnitanud viidatut, mõistab kohus menetluskulud kostjate kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).
28.Kokkuvõttes mõistab kohus hagejalt välja kostja I kasuks menetluskulud summas 600 eurot (ilma käibemaksuta) ja kostja II kasuks menetluskulud summas 600 eurot (ilma käibemaksuta).
29.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.