Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 31.03.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 489,92 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.07.2016. a esitas Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 250 eurot, millest 182 eurot on laenu põhiosa, 9 eurot laenu intress, 37,56 eurot viivis, 21,44 eurot võla sissenõudmise kulud, ning viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 197,50 eurot (põhinõue 182 eurot + intress 17,50 eurot) ning palub välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude summa 182 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen AS ja kostja interneti vahendusel 13.03.2015. a lepingu nr 328828. Lepingu sõlmimisel võimaldas SMS Laen AS kostjale korduvalt võtta kiirlaenu. SMS Laen AS rahuldas kostja 13.03.2015. a ja 30.04.2015. a esitatud laenutaotlused 400 euro saamiseks 90 päevaks ja 100 euro saamiseks 90 päevaks ning kandis 14.03.2015. a kostja kontole laenu summas 400 eurot ja 30.04.2015. a laenu summas 100 eurot. Kostja kohustus tagastama laenud koos intressiga vastavalt 20.06.2015. a ja 31.07.2015. a. Kostja on sooritanud laenu põhiosa tagastamiseks kaks makset kogusummas 318 eurot. Seega on kostja põhiosa võlgnevus kokku 182 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi määras 0,02%

päevas ehk VÕS § 113 lõikes 1 märgitud määras. Hageja on arvestanud intressi 90 päevase laenu kasutamise perioodi eest summas 9 eurot (500 eurot x 90 päeva x 0,02%). Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,06% päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 1.08.2015. a tagastamata põhiosalt 182 eurot kuni 10.07.2016. a summas 37,56 eurot (182 eurot x 344 päeva x 0,06%). Hageja on arvestanud kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud sissenõudmiskuludeks 21,44 eurot. SMS Laen AS on saatnud kostjale teatisi kirja kui ka eposti ja sms-i teel. Samuti on hageja poolt korduvalt saadetud kostjale nii e-posti kui kirja teel teatisi ja otsitud kostjaga kontakti, et lahendada võlgnevuse tasumine kohtuväliselt. Era Liisingu Inkassoteenused AS omandas nõude kostja vastu summas 1248,98 eurot vastavalt Creditstar Estonia AS (endise nimega SMS Laen AS) ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule nr 01210. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 7.12.2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt kui sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhetest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lõigete 1 ja 2 alusel tühine. Hagile lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtedelt nähtub, et kostjale antud krediidi kulukuse määr oli esimese laenu väljastamisel 14.03.2015. a 192,20% ning täiendava

laenu väljastamisel 30.04.2015. a 366,12%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr märtsis 2015. a oli 23,53% ning aprillis 2015. a 22,78%. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Sellega on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületas Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu 5.03.2014. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma (182 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagejal on õigus nõuda intressi 400 euro suuruse laenu kasutamise eest alates 14.03.2015. a kuni 20.06.2015. a ja 100 euro suuruse laenu kasutamise eest 30.04.2015. a kuni 31.07.2015. a VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses kokku summas 0,06 eurot (intressi arvestus on tehtud intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt 182 eurot alates 1.08.2015. a kuni 10.07.2016. a. Edasi palub hageja välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest (11.07.2016.a) kuni põhinõude tasumiseni. Perioodi eest 1.08.2015. a kuni 10.07.2016. a on sissenõutavaks muutunud viivis summas 13,82 eurot (viivise arvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades. VÕS § 113 lg 5 teise lause (kuni 30.09.2015. a kehtinud redaktsioon) kohaselt võis võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 21,44 eurot. Kohus leiab, et nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks on võla sissenõudmiseks tehtud toiminguid ning võlgnevuse suurust arvestades põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 182 eurot, intress summas 0,06 eurot, 10.07.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 13,82 eurot, viivis põhinõudelt 182 eurot alates 11.07.2016. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, sissenõudmiskulu summas 21,44 eurot. Suuremas ulatuses intressi ja viivise nõudes tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 80% ulatuses ja hageja kanda 20% ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu on riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulu 100 eurot on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 136 eurot (175 eurot x 80%). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.