Seesam Insurance AS-i hagi Tallinna linna vastu põhivõla 1300 euro 37 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. jaanuari 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Seesam Insurance AS (registrikood 10055752), lepinguline esindaja Martin Petermann Kostja (apellant) Tallinna linn Kommunaalameti kaudu, registrikood lepinguline esindaja Natalja Kutepova
Menetluse liik
(Tallinna 750149),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Tallinna linna 6. veebruari 2017. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
9.jaanuari 2017. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-5079 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta Tallinna linna apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Muid kulusid ei ole asja menetlemisel tekkinud. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse senine käik
1.Seesam Insurance AS (hageja) esitas 31. märtsil 2016 Harju Maakohtule Tallinna linna (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 1300 eurot 37 senti ja viivised. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõitis AF H OÜ-le kuuluva sõiduautoga BMW (registreerimismärk XXX XXX) 9. novembril 2013 Tallinnas Oja tänaval läbi sõiduteel olnud löökaugu, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Sündmuskohal fikseeris olukorra politsei avariigrupp. Sõiduk oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel kahjustatud sõiduki taastamiseks vajalikud kulud (1672 eurot 3 senti). Kuna Oja tänava omanik on Tallinna linn, esitas hageja 13. juulil 2015 kostjale regressinõude 1672 euro 3 sendi saamiseks. Kostja hüvitas 14. augustil 2015 hagejale üksnes 371 eurot 66 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hagi tõendamata. Hageja on esitanud asjas kõlbmatuid tõendeid, mis ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu on kostja ekslikult osaliselt hageja nõude enne kohtumenetlust täitnud ja see summa tuleb kostjale tagastada. Kostja jättis ülejäänud summa maksmata mh seetõttu, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost liiklusõnnetuse ja sõiduki amortisaatroi ning valuvelje purunemise vahel. Samuti ei ole hageja tõendanud, et on hüvitanud kannatanule 1672 eurot 3 senti. Hageja arvutused on valed. Kuna põhinõue on valesti arvutatud, on vale ka viivisenõue.
3.Harju Maakohus rahuldas 9. jaanuari 2017. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1300 eurot 37 senti ja kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 73 eurot 36 senti ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 322 eurot 40 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on asjas tõendatud, et 9. novembril 2013 toimunud õnnetusjuhtumi ajal oli sõiduautol BMW 730 (registreerimismärk XXX XXX) kehtiv kindlustuspoliis hageja juures. Seega on kannatanu kahju hüvitamise nõue kostja vastu hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud. Kostja vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ning kuni
30.juunini 2015 kehtinud teeseaduse (TeeS) § 10 lg 1 ja § 37 lg 6 järgi. TeeS § 10 lg 1 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi
nõuetele. TeeS § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 1 p 2 kohaselt on avalikult kasutatava tee omanik kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei järginud tee korrashoiu nõudeid, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost liiklusõnnetuse ning sõiduki amortisaatori ja valuvelje purunemise osas. Põhjuslik seos on siiski asjas esitatud dokumentidega tõendatud. Asjaolu, et hageja sõitis läbi löökaugu, on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti 20. jaanuari 2014. a õiendiga (tl 9). Hageja on kohtule esitanud B OÜ arve (tl 14), milles on kajastatud sõiduautole tehtud toimingud ning samuti on B OÜ hilisema kontrollimise tulemusel asunud seisukohale, et põhjendatud on ka amortisaatori vahetus, kuna see on saanud vigastusi (tl 136). Seega on tõendatud, et arvel kajastatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning sõidukil ilmnenud kahju on tekkinud 09.11.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel. VÕS § 132 lg 3 järgi peab kostja hüvitama eelkõige sõiduki parandamise kulud. B OÜ 4. detsembri 2013. a arve kohaselt olid sõiduauto parandamise kulud koos käibemaksuga 2234 eurot 44 senti. Kindlustuspoliisi nr 12/333440 kohaselt hüviti juriidilisest isikust kindlustusvõtjale kõik kahjud ilma käibemaksuta ning kindlustusvõtja omavastutus oli 190 eurot. 13. novembril 2013 andis hageja välja garantiikirja nr 9195, mille kohaselt on sõiduki taastamise kulu 1322 eurot, lähtudes 11. novembril 2013 esitatud eelkalkulatsioonist. Hageja selgituste kohaselt ei ole garantiikirja realiseeritud, kuna 14. novembril 2013 ilmnes, et sõiduautol on vaja vahetada ka amort. Hageja tegi 5. detsembril 2013 makseotsuse, mille kohaselt tuleb H OÜ-le hüvitada 9. novembril 2013 toimunud õnnetuse tõttu tekkinud kahju 1672 eurot 3 senti, ja maksis nimetatud summa 9. detsembril 2013 H OÜ-le. Kahju hüvitamise aluseks tuleb võtta B OÜ arve nr 130765 ja hageja 5. detsembri 2013 maksmisotsus, mis on tehtud pärast kõigi kahju hüvitamise aluseks olevate asjaolude ilmnemist. Kuna kostja tasus hagejale 371 eurot 66 senti ning hageja maksis H OÜ-le 1672 eurot 3 senti, tuleb kostjal hagejale tasuda veel 1300 eurot 37 senti. Kuna kostja on nimetatud summa tasumisega viivitanud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis.
4.Kostja esitas 6. veebruaril 2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et sõiduauto amortisaator ja valuvelg said 9. novembril 2013 Oja tänaval toimunud kahjujuhtumi tagajärjel kahjustada. Maakohus ei põhjendanud, miks kohus peab seda asjaolu tõendatuks. Maakohus piirdus kahjujuhtumi ja tagajärje vahel põhjusliku seose tuvastamisel üksnes toimiku materjalide loetlemisega, kuid ei analüüsinud tõendeid ega põhjendanud, millised olemasolevates tõendites sisaldavad faktilised asjaolud või väited on kohtu järelduste aluseks. Sündmuskohal tehtud politsei fotodelt on selgelt näha, et autol on kahjustatud rehv, kuid velje kahjustamise kohta andmed puuduvad. B OÜ arve on koostatud kahjujuhtumist kuu aja möödudes ning selles sisaldavad andmed remonti vajavate osade ja seadmete kohta ei tõenda, et remondi aluseks olevad auto kahjustused tekkisid 9. novembril 2013 Oja tänaval toimunud kahjujuhtumi tagajärjel. Maakohtu põhjendustest ei ole arusaadav, mida tõendavad B OÜ
arve, milles on kajastatud sõiduautole tehtud toimingud, ning B OÜ hilisema kontrollimise tulemus. Kohtumääruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja palus hagis mõista kostjalt välja põhivõla 1300 eurot 37 senti ning sellele lisanduva viivise. Seega esitas hageja rahalise nõude, mis ei ületa 2000 eurot, ja tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Apellatsiooniastmes vaidlustab kostja maakohtu otsuse, millega kohus mõistis kostjalt välja 1373 eurot 73 senti ja viivise.
7.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kolleegium juhib tähelepanu, et maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus. Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, kuid kaebuse põhjenduste kohaselt heidab kostja maakohtule ette üksnes tõendite väära hindamist osas, milles maakohus luges tõendatuks, et 9. novembri 2013. a kahjujuhtumis said kahjustada sõiduauto valuvelg ja amortisaator. Maakohus on kolleegiumi hinnangul hinnanud TsMS § 232 lg 1 järgi seadusest juhindudes kõiki asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikut ja objektiivselt ning lugenud põhjendatult siseveendumuse kohaselt tõendatuks, et
9.novembril 2013 löökaugust läbi sõitmise tagajärjel said mh kahjustada sõiduki velg ja amortisaator. Kolleegiumi hinnangul ei anna maakohtu napp põhjendus alust järeldada, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis tõi kaasa ebaõige otsuse. Seega ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ja see annab alust keelduda apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 järgi menetlusse võtmast.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb kostja apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja enda kanda, kuid kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluse kulusid tekkinud.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda kostjale tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.