Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 750149, asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Natalja XXXX (Tallinna Kommunaalamet, e-post [email protected]). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada XXXXAS-i hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) XXXXAS-i kasuks 1 373,73 eurot (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kolm eurot ja 73 senti), millest põhinõue moodustab 1 300,37 eurot ja viivis 73,36 eurot, ning viivis põhinõudelt, s.o 1 300,37 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
4.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) XXXXAS-i kasuks menetluskulud 322,40 eurot (kolmsada kakskümmend kaks eurot ja 40 senti). Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXXX sõitis XXXXOÜ-le kuuluva sõiduautoga 09.11.2013 Tallinnas Oja tänaval sõidukiga BMW registreerimismärgiga XXXXläbi sõiduteel olnud löökaugu, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Sündmuskohal fikseeris olukorra politsei avariigrupp. Sõiduk oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures. Kuna Oja tänava omanik on Tallinna linn, esitas hageja 13.07.2015 aastal kostja vastu regressnõude 1 672,03 eurole. Kostja hüvitas 14.08.2015 hagejale 371,66 eurot. Ülejäänud nõude summat ei tasunud kostja põhjusel, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost liiklusõnnetuse ning sõiduki amortisaatori ja valuvelje purunemise vahel.
2.Hageja märgib, et kindlustuspoliisil ja maksmisotsusel ei kajastu see BMW registreerimismärk, mis oli liiklusõnnetuses. Põhjused peituvad hageja erinevates IT probleemides ning asjaolus, et sõiduki originaalne kindlustuspoliis on venekeelne. Hageja leiab, et sõidukit aitab tuvastada peale registreerimismärgi ka VIN kood, mida erinevalt sõiduki registrimärgist ei ole võimalik vahetada. Maksmisotsusel on vale sõiduki registreerimismärk seetõttu, et vahetult enne maksmisotsuse tegemist (05.12.2013) vahetas kindlustusvõtja endise registrinumbri XXXX uue registrimärgi XXXXvastu. Hageja lähtus maksmisotsuse tegemisel sellest sõiduki registrimärgist, mis ARKi andmetel kehtis maksmisotsuse tegemise päeval.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 1 300,37 eurot vastavalt XXXXOÜ kalkulatsioonile, millest nähtub, et kõnealuse sõiduki remondimaksumus oli kokku 2 234,44 eurot (käibemaks moodustas 372,41 eurot). Kuna kindlustuspoliisi nr XXXX kohaselt on pooled leppinud kokku, et kahju hüvitamine toimub ilma käibemaksuta, siis hüvitas hageja juriidilisest isikust kindlustusvõtjale ilma käibemaksuta summa (1 862,03 eurot), millest on lahutatud kindlustuslepingust tulenev omavastutus (190 eurot). Seega on hageja poolt kindlustusvõtjale tasutud kindlustushüvitise suurus 1 672,03 eurot. Kostja hüvitas hagejale 371,66 eurot, seega hageja põhinõude suurus kostja vastu on 1 300,37 eurot. Hageja selgitab, et kindlustushüvitise maksmisotsus on tehtud 05.12.2013 ja XXXXOÜ on saanud kindlustushüvitise kätte 09.12.2013 ning 13.11.2013 hageja poolt koostatud garantiikirja ei ole kunagi realiseeritud, kuna kindlustushüvitis on makstud ca kuu aega hiljem garantiikirja koostamisest otse kindlustusvõtjale mitte XXXXOÜ-le. Samuti erineb garantiikirjas toodud summa tegelikult kindlustusvõtjale makstud kindlustushüvitisest. Järelikult ei saa kahju suuruse hindamisel lähtuda 13.11.2013 koostatud garantiikirjast, vaid tuleks lähtuda XXXXOÜ poolt 04.12.2013 koostatud kalkulatsioonist ja kindlustusvõtjale 09.12.2013 hüvitatud summast.
4.Hageja on seisukohal, et kostja vastutuse alused tulenevad TeeS §§ 10 lg-st 1, § 37 lg-st 6, VÕS §-st 1043, VÕS § 1045 lg 1 p-st 5.
5.Tulenevalt eeltoodust palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 1 300,37 eurot, viivis seisuga 31.03.2016 summas 73,36 eurot ja jooksev viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.04.2016 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et tõendamaks asjaolu, et XXXXjuhitud sõiduautol BMW registreerimismärgiga XXXXoli liiklusõnnetuse toimumise kuupäeval ehk 09.11.2013 kehtiv kindlustuspoliis, esitas hageja kohtule kindlustuspoliisi nr XXXX, millest tulenevalt kindlustatud auto on teise registreerimisnumbriga auto - BMW registreerimismärgiga XXXX. Seega ei ole tõendatud asjaolu, et sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXXXkohta oli liiklusõnnetuse
toimumise kuupäeval kehtiv kindlustusleping hagejaga. Kostja leiab, et hageja maksmisotsuse kohaselt väljamakse on teostatud kolmanda registreerimismärgiga XXXXsõiduautole. Seega ei ole tõendatud hageja poolt sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXXXkindlustuskahju hüvitamise fakt. Sellest tulenevalt leiab kostja, et ka 14.08.2015 regressnõude korras hagejale tasutud summa 371,66 eurot on üle kantud ekslikult ja kuulub kostjale tagastamisele.
7.Kostja märgib, et vastavalt hagiavaldusele hüvitas hageja kindlustuslepingu alusel kahjustatud sõiduki taastamiseks vajalikud remondikulud 1 672,03 euro ulatuses, millest hageja lahutas käibemaksu summas 372,41 eurot ning kindlustuslepingust tuleneva omavastutuse 190 eurot. Hageja arvutuse järgi hüvitamisele kuuluv kahju käeoleva hagiavalduse kohaselt peaks olema 1 109,62 eurot ning kuna kostja hüvitas 14.08.2015 hagejale 371,66 eurot, peaks hüvitamata jäänud põhinõude summa moodustama 737,96 eurot, mitte 1 300,37 eurot. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et hageja oleks XXXXOÜle hüvitanud BMW registreerimismärgiga XXXXremondikulud summas 1 672,03 eurot.
8.Hageja poolt on väljastatud garantiikiri seoses sõiduautol BMW registreerimismärgiga XXXXtekkinud vigastustega, kus hageja teatab, et loeb põhjendatud remondimaksumuseks 1 322 eurot (jättes välja amortisaatori ja ühe rehvi remondikulud) ning lahutades käibemaksu ja omavastutuse summa garanteeris hageja XXXXOÜ-le tasu taastusremondi eest 911,67 eurot. Seega hüvitamata jäetud põhinõude summa peab moodustama 540,01 eurot, mitte 1 300,37 eurot, nagu on hagiavalduses märgitud. Kostja leiab, et põhinõude vale arvutus tõi kaasa ka kõrvalnõude ebaõige arvutuse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja juures kindlustatud sõiduautole tekkinud kahju summas 1 300,37 eurot ja viivised. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata, kuna kostja hinnangul ei olnud vaidlusalune sõiduauto hageja juures õnnetusjuhtumi ajal kindlustatud ning kostja ei nõustu kahju suurusega.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lõige 1 kohaselt läheb kahjukindlustuse kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja on kohtule esitanud XXXXOÜ-ga 10.09.2013 sõlmitud kindlustuspoliisi nr XXXX, mille kohaselt on XXXXOÜ hageja juures kindlustanud sõiduauto BMW 730 registreerimismärgiga XXXXperioodil 10.09.2013-09.09.2014 (tlk 49-57). Kostja on seisukohal, et sõiduautol BMW registreerimismärgiga XXXXpuudus liiklusõnnetuse toimumise päeval, s.o 09.11.2013 kehtiv kindlustusleping hagejaga, kuna hageja esitatud dokumentides on märgitud erinevad sõiduauto registreerimismärgid. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas sõiduauto registreerimismärgiga XXXXoli hageja juures liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud ning kas hagejal on kostja vastu nõue tulenevalt VÕS § 492 lg-s 1 sätestatust.
12.Hageja on kohtule esitanud autokindlustuse kahjuavalduse, millest nähtuvalt toimus 09.11.2013 Oja 15 Tallinn õnnetusjuhtum sõiduautoga BMW registreerimismärgiga XXXX(tlk 8). Kindlustuspoliisi nr XXXX kohaselt on XXXXOÜ kindlustanud hageja juures sõiduauto BMW 730 registreerimismärgiga XXXXperioodil 10.09.201309.09.2014 (tlk 10-12). Hageja on kohtule esitanud ka venekeelse kindlustuspoliisi nr XXXX ning selle tõlke, millel on sõiduauto BMW 730 registreerimismärgiks nimetatud XXXX(tlk 49-51, 105-107). 05.12.2013 maksmisotsuses on 09.11.2013 toimunud liiklusõnnetuses kindlustatud sõiduauto registreerimismärgiks märgitud XXXX(tlk 13). Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljavõttest sõiduauto BMW 730 registreerimismärgi muutmise ajaloost nähtuvalt on 04.12.2013 muudetud sõiduauto registreerimismärki
XXXX XXXX ning alates 05.10.2015 on registreerimismärgiks XXXX(tlk 59-61). Hageja on kohtule esitanud ka kindlustussertifikaadi, millest nähtub, et perioodil 10.09.201309.09.2014 on sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXXX kindlustatud hageja juures (tlk 74). XXXXOÜ on kohtule esitanud arve, millest nähtuvalt oli sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXXX kindlustatud perioodil 10.09.2013-09.09.2014 hageja juures (tlk 97) ning ka SEB Pank on kohtule esitanud kindlustussertifikaadi (tlk 118), millest samuti eelnimetatud asjaolu nähtub. Kindlustuspoliisis nr XXXX, Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljavõttes, kindlustussertifikaadis ja auto registreerimistunnistuses on sõiduauto VIN-koodiks märgitud XXXX(tlk 10-12, 49-57, 59-61, 105-107, 74, 118, 109). Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et sõiduautol BMW 730 registreerimismärgiga XXXXoli liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv kindlustuspoliis hageja juures ning erinevad registreerimismärgid tulenevad asjaolust, et sõiduauto registreerimisnumbrit on vahetatud. Samuti tõendatud identse VIN-koodiga, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto ja hageja juures kindlustatud sõiduauto on üks ja see sama. Seega on tuvastamist leidnud, et liiklusõnnetuses osalenud BMW oli hageja juures kindlustatud ning kahju hüvitamise nõue kostja vastu on XXXXOÜ-lt hagejale üle läinud.
13.Järgnevalt tuleb kohtul analüüsida, kas kostjal on kohustus hagejale liiklusõnnetusest tulenev kahju hüvitada.
14.Hageja on seisukohal, et kostja vastutus tuleneb teeseaduse (TeeS) § 10 lg-st 1 ja § 37 lgst 6. Hageja hinnangul on analoogia korras võimalik kohaldada ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kohus märgib, et kuni 30.06.2015 kehtinud teeseaduse § 10 lg 1 kohaselt peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 37 lg 6 kohaselt on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
15.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu 10. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15).
16.TeeS § 37 lg 1 p 2 kohaselt on avalikult kasutatava tee omanik kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei järginud tee korrashoiu nõudeid, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost liiklusõnnetuse ning sõiduki amortisaatori ja valuvelje purunemise osas. Kohus leiab, et põhjuslik seos on siiski asjas esitatud dokumentidega tõendatud. Nimelt asjaolu, et hageja sõitis läbi löökaugu on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti 20.01.2014 õiendiga (tlk 9). Hageja on kohtule esitanud XXXXOÜ arve (tlk 14), milles on kajastatud sõiduautole tehtud toimingud ning samuti on XXXXOÜ hilisema kontrollimise tulemusel asunud seisukohale, et põhjendatud on ka amortisaatori vahetus, kuna see on saanud vigastusi (tlk 136). Seega loeb kohus tuvastatuks, et arvel kajastatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning sõidukil
ilmnenud kahju on tekkinud 09.11.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel. Seega on hagejal alus nõuda kahju hüvitamist TeeS § 37 lg-st 6 ja VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 lähtuvalt.
17.VÕS § 132 lg 3 järgi juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega on antud juhul kostjal kohustus hüvitada kulud, mis tekkisid seoses vajadusega parandada sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXXX. Vastavalt 04.12.2013 esitatud XXXXOÜ arvele olid sõiduauto parandamise kulud koos käibemaksuga 2 234,44 eurot (tlk 14). Kindlustuspoliisi nr XXXX kohaselt hüvitatakse juriidilisest isikust kindlustusvõtjale kõik kahjud ilma käibemaksuta ning kindlustusvõtja omavastutus on 190 eurot (tlk 10-12). 13.11.2013 on hageja välja andnud garantiikirja nr XXXX, mille kohaselt on sõiduki taastamise kulu 1 322 eurot lähtuvalt 11.11.2013 esitatud eelkalkulatsioonist (tlk 100). Hageja selgituste kohaselt ei ole garantiikirja realiseeritud, kuna 14.11.2013 on ilmnenud, et sõiduautol on tarvilik vahetada ka amort (tlk 136). Hageja on teinud 05.12.2013 makseotsuse, mille kohaselt on XXXXOÜ-le maksutud 09.11.2013 toimunud kahju tõttu 1 672,03 eurot (tlk 13). Hageja on XXXXOÜ-le teinud 09.12.2013 väljamakse summas 1 672,03 eurot (tlk 104). Kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise aluseks tuleb võtta XXXXOÜ arve nr 130765 ja hageja 05.12.2013 maksmisotsus, mis on tehtud peale kõigi kahju hüvitamise aluseks olevate asjaolude ilmnemist. Seega kuna kostja on hagejale tasunud 371,66 eurot (tlk 18) ning hageja on XXXXOÜ-le tasunud 1 672,03 eurot, tuleb kostjal hagejale tasuda kahjuhüvitist summas 1 300,37 eurot, kuna hageja on tõendanud, et ta hüvitas vastavalt XXXXOÜ esitatud arvele (tlk 14) remondikulusid summas 1 672,03 eurot, mida tõendavad maksmisotsus (tlk 13) ja maksekorraldused (tlk 104).
18.Kuna kostja on viivitanud kahjuhüvitise tasumisega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitiselt, s.o 1 300,37 eurolt perioodi eest 14.07.2015-31.03.2016 summas 73,36 eurot. Nimelt on kostja olnud võlgnevuse tasumisega viivituses 14.07.2015 kuni 31.03.2016, s.o 262 päeva. Võttes arvesse, et nimetatud perioodil oli seadusjärgne viivis 8,05% aastas, mis on 0,022% päevas, on hagiavalduse ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 73,36 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitise tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2016 kuni põhinõude tasumiseni.
19.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus esitatud hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1 300,37 eurot ja viivise 73,36 eurot, kokku 1 373,73 eurot. Kostjal tuleb hagejale tasuda ka viivis põhinõudelt, s.o 1 300,37 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot ja tõlkekulud 122,40 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 200 eurot (tlk 24). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 200 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista tõlkekulud 122,40 eurot. Kohus märgib, et TsMS § 143 p 1 kohaselt on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud. Seega on tõlkekulud menetluskulud ning need kuuluvad vastaspoolelt väljamõistmisele. Hageja on kohtule esitanud tõlkearve summas 122,40 eurot (tlk 149) ning toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kindlustuspoliisi tõlke (tlk 55-57). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud tõlketeenuse saamist 122,40 eurot ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
25.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 322,40 eurot, mis koosnevad riigilõivust summas 200 eurot ja tõlkekulust summas 122,40 eurot. Hageja ei taotle menetluskuludelt viivise väljamõistmist.