Tartu Vangla kinnipeetav W.F (kaebaja) esitas 17. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja leiab, et vangla käitub pahatahtlikult ja pidevalt õigusvastaselt ning mingi tagajärg peab saabuma. Ta viitab kaebuses kohtueelse menetluse materjalidele, mis on seotud tema taotlusega 22. augustist 2024 nr 6-24/24/3275 ja vaidega 23. septembrist 2024 nr 1-11/24/230-1. Ta sai Tartu Vangla 30. oktoobri 2024. a vaideotsuse kätte alles 19. märtsil 2025. Kaebajal oli otsust vaja, et pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole. Kaebaja palub, et kohus menetleks ja lahendaks probleemid seoses plätude ja mütsiga. Kaebuses esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning advokaadi andmiseks.
2.Tartu Vangla esitas vastuseks kohtunõudele kohtueelse menetluse dokumendid. Vangla kinnitas, et 30. oktoobri 2024. a vaideotsus nr 1-11/24/230-2 toimetati kaebajale kätte 19. märtsil 2025. Kohtueelsest menetlusest nähtub järgnev menetluskäik.
2.1.Kaebaja esitas 22. juulil 2024 Tartu Vanglale taotluse reg nr 6-24/24/3275-1, milles palus vanglal tuua kiiremas korras laost plätud Lemigo, millelt vangla või kaebaja ise saab ära võtta Reebok märgid ning saata kingsepale. Kaebaja ei saa ilma nende plätudeta kasutada
3-25-1131 lisataldu, mis määrati Jalaexpert OÜ-s 19. juunil 2024. Kaebajal on talumatud valud jalgades; tal on vaja mõlemaid plätusid kambrisse, kuna need, mis tal praegu on, sobivad ainult duši all käimiseks. Plätud võeti temalt ära 19. oktoobril 2023. Samuti võeti temalt ära suvemüts, mis oli tal varasemalt kambris juba 2019. aastal.
2.2.Tartu Vangla jättis 22. augusti 2024. a vastusega nr 6-24/24/3275-2 kaebaja taotluse laost plätude ja suvemütsi väljastamiseks rahuldamata. Seoses kaebajalt 19. oktoobril 2023 läbiotsimisel ära võetud plätude tagastamisega on Tartu Vangla kaebajale korduvalt vastanud, näiteks 24. novembri 2023. a vastuskirjades nr 6-24/3682-2 ja nr 2-3/1889-2, 29. jaanuari 2024. a vastuskirjas nr 6-24/24/166-2, 19. veebruari 2024. a otsuses nr 1-13/24/252-2 ja 28. veebruari 2024. a otsuses nr 1-13/24/272-2 ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Reeboki märkide ümbertõstmine ühtedelt plätudelt teistele ei muudaks neid lubatavaks, kuna puudub võimalus tõestada, et need on samad Lemigo plätud, mis kaebajale 2019. aastal väljastati. Kuigi kaebaja sõnul oli plätude sisse liimitud tallad, mida ei saa eemaldada, ei olnud neid taldasid 19. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimisel kummagi plätupaari sees. Kaebajal oli 22. augusti 2024 seisuga vabakasutuskontol vaba jääk 252,91 eurot. Arvestades, et vangla e-poes müüakse plätusid hinnavahemikus 15,50-97,90 eurot, on kaebajal võimalik endale ise plätud osta. Valge suvemütsi osas on vangla kaebajale vastanud 2. augusti 2024. a vastuskirjaga nr 6-24/24/2993-2 ning jääb oma seisukoha juurde.
2.3.Kaebaja esitas 23. septembril 2024 vaide Tartu Vangla 22. augusti 2024. a vastuse peale. Kaebaja tahab, et vangla tooks talle laost Lemigo plätud ja Reeboki märgid lähevad teistele plätudele. Kaebajal on kambris Reeboki plätud. Suvemüts on kahjuks tal aukudega, see ei ole kandmiseks korrektne.
2.4.Tartu Vangla jättis 30. oktoobri 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/230-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vangla selgitas oma otsuses, et 19. oktoobri 2023. a ettekande nr 2-23-4846 kohaselt avastati ja võeti kaebajalt kambrist ära muuhulgas ümbertehtud plätud, mis peaksid olema Lemigo, aga peale kleebitud Reeboki märk. 25. oktoobril 2023 väitis kaebaja inspektor-kontaktisikule, et ära võetud plätude puhul on tegemist Reeboki plätudega ning kui ära võetud plätude puhul on tegemist Lemigo plätudega, ei ole tegemist tema plätudega (Tartu Vangla 24. novembri 2023. a otsus nr 6-24/3682-2). Arvestades, et tegemist on ümbertehtud plätudega, ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on samade plätudega, mis kaebajale 3. septembril 2020 väljastati. Valge suvemüts tagastati kaebajale peale Nike märgi eemaldamist, kuna selliseid mütse on Tartu Vanglas ainult üks, mis on väljastatud kaebajale. Seetõttu ei tekkinud küsimust mütsi omaniku osas. Vanglale ei ole aru saada, kus on kaebaja lisatallad ja kui kaua tal need olid. Kaebajal ei ole näidustust plätude osas. Kaebajal on vanglasiseselt isikuarvel piisavalt rahalisi vahendeid endale sobivate plätude ostmiseks. Asjaolu, et kaebaja soovib endale teisi plätusid, ei tähenda, et vangla peab need talle andma olukorras, kus kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid endale plätude ostmiseks. Kaebajale on vangla poolt väljastatud uus müts ja maksikirjaga saabunud müts on paigutatud lattu. Kaebajale väljastatud suvemütsi on kontrollitud, selles puuduvad augud ja muud defektid, mille tõttu oleks selle kandmine ebakorrektne.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 2
3-25-1131
4.Tulenevalt HKMS § 2 lõike 4 teisest lausest mõistab kohus, et kaebaja eesmärk on, et Tartu Vangla annaks talle tagasi 19. oktoobril 2023 ära võetud plätud ja samuti suvemütsi, mida ta soovis saada 22. juulil 2024 esitatud taotluses vanglale. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on soovinud kohtule esitada kohustamisnõuet Tartu Vangla kohustamiseks tagastada talle plätud ja suvemüts (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2).
5.Kohus mõistab, et kaebaja on soovinud esitada ka eraldiseisva tuvastamiskaebuse seoses sellega, et vangla toimetas talle 30. oktoobri 2024. a vaideotsuse kätte alles 19. märtsil 2025. Kaebaja leiab, et vangla selline tegevus on olnud pahatahtlik ja seadusevastane. Seega vaidlustab kaebaja tuvastamiskaebusega vangla viivitust vaideotsuse tegemisel ja selle kättetoimetamisel (HKMS § 37 lõike 2 punkt 6).
6.Kohus võtab esmalt seisukoha tuvastamisnõude lubatavuse osas (I), seejärel kohustamisnõude menetlemise võimalikkuse osas (II) ning viimasena lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse ja võtab seisukoha riigilõivust vabastamise taotluse lahendamise vajalikkuse osas (III). I
7.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda vaideotsuse tegemisega ja kättetoimetamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist. Kohus möönab, et Tartu Vangla ei järginud kaebaja 23. septembri 2024. a vaide lahendamisel VangS § 11 lõikes 7 sätestatud tähtaega. Tartu Vangla vabandas
30.oktoobri 2024. a vaideotsuses nr 1-11/24/230-2 otsuse viibimise pärast. Kohtule ei ole teada, mis põhjusel toimetati nimetatud vaideotsus kaebajale kätte alles 19. märtsil 2025.
8.HKMS § 45 lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude esitamisel peab kaebaja selgitama, miks on sellise nõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Kaebuse kohaselt oli kaebajal vaideotsust vaja, et pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole. Kuna aga kaebaja eesmärk kaebuse ja kohtueelse menetluse materjalide põhjal on saada tagasi enda kambrisse temalt 19. oktoobril 2023 ära võetud plätud ning samuti vahetada välja väidetavalt aukudega suvemüts, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusam esitada kohtule tuvastamiskaebuse asemel kohustamiskaebus. Kohus selliselt kaebaja tahet käesolevas asjas ka tõlgendab. Kuigi kaebaja väitis kaebuses kohtule, et tal oli vaideotsust tarvis, et ministeeriumi poole pöörduda, siis ei ole kaebaja täpsustanud, milles seisnes tema õiguste riive vaideotsuse kättetoimetamisega viivitamisel. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, mis takistas tal põhivaidlusega, st vaide esemega seonduvalt kohtusse juba varem pöörduda. Vaidemenetluse viivituse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale iseseisvalt õiguslikult kasulikku tagajärge. Seadusandja on vaide lahendamise viibimise puhuks näinud kaebaja õiguste kaitseks ette lahenduse, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus halduskohtule esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates (HKMS § 47 lg 3). Kaebaja oleks saanud kohtu poole pöörduda ka varem, kui mõistis, et vangla tema vaiet tähtaegselt ei lahenda. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu, vaid on korduvalt halduskohtu poole varasemalt pöördunud arvukate kaebustega, sealhulgas kaebustega, milles on taotlenud Tartu Vangla kohustamist.
3
3-25-1131
9.HKMS § 45 lõike 2 teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebajal tekib vaide läbivaatamise viivitusest kahju, on võimalik vaide lahendamisega või vaideotsuse kättetoimetamisega viivitamise õigusvastasust hinnata vastava kahjunõude lahendamise raamides.
10.Seega on kaebajal praegusel juhul efektiivsemad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitseks seoses temalt plätude ja suvemütsi äravõtmisega ning tagastamata jätmisega, mistõttu puudub ilmselgelt kaebeõigus eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. II
11.Kohtu hinnangul kuulub kaebus kohustamisnõude osas tagastamisele. Vastavalt HKMS § 121 lõike 2 punktile 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.Kohus leiab, et 19. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimise käigus kaebajalt ära võetud plätude tagastamiseks puudub alus, kuna kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt oli sel ajahetkel kaebajal kambris mitu paari jalanõusid, sealhulgas mitu paari plätusid. Vanglal tekkis kahtlus, et ära võetud plätud ei ole need, mis olid kaebajale varasemalt väljastatud. Plätudele oli peale kleebitud Reeboki silt. Tartu Vangla kodukorra punkti 8.6.1.1 järgi võib kinnipeetaval kambris olla 5 paari jalanõusid. Kodukorra punkti 7.1.4 kohaselt on Tartu Vanglas keelatud täiendavalt lisaks VSkE § 641 sätestatud esemetele isevalmistatud esemed. Kaebaja on nõustunud oma taotluses ja vaides, et silte plätudel saab vahetada ja ta kleepis varasemalt plätudele sisetaldu. Seega modifitseeris kaebaja plätusid, mis tal varasemalt kambris kasutusel olid. Kohtule ei ole teada, miks kaebajal lubati nimetatud esemeid varasemalt kambris hoida. Kuigi kaebaja väitel on tal konkreetseid plätusid vaja selleks, et kanda lisataldasid, ei ole vangla kinnitusel kaebajalt 19. oktoobril 2023 selliseid esemeid (ortopeedilised sisetallad) ära võetud. Kuna kaebajalt ei võetud 19. oktoobril 2023 ära kambrisse lubatud esemeid, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud.
13.Kaebaja väitel on talle vajalikud konkreetsed plätud, kuna olemasolevad tekitavad talle jalgadele valu ja sobivad vaid duši all käimiseks. Kohus mõistab, et kaebaja arvates on talle tervislikel põhjustel vajalikud jalatoed või spetsiaalsed jalanõud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja halduskohtu poole pöördunud kaebusega, milles ta taotleb varvaste eraldajate, ortopeediliste sandaalide ja geeltaldade väljastamist – haldusasja nr 3-25-291. Nimetatud haldusasjas on kohus kaebaja kaebuse menetlusse võtnud. Seega saab kaebaja oma väited spetsiaalsete jalanõude või jalatugede osas kohtu ette tuua haldusasjas nr 3-25-291. Tartu Vangla on praegusel juhul kaebajale õiguspäraselt selgitanud, et kaebajal on võimalik vangla e-poest osta endale täiendavad plätud, kui kaebaja seda soovib. Vaidlus puudub, et üks paar plätusid on kaebajal kambris olemas. Kaebaja õigusi ei riiva seetõttu intensiivselt asjaolu, et talle ei antud kambrisse tagasi 19. oktoobril 2023 ära võetud plätusid.
14.Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebajalt õigusvastaselt ära võtnud või asendamata jätnud ka suvemütsi. Vangla vastuse ja vaideotsuse kohaselt lubati algselt kaebajale kambrisse maksikirjaga saabunud müts, kuid hiljem väljastati kaebajale vangla poolt uus müts ja maksikirjaga saabunud müts paigutati lattu. Kohus nõustub, et asjaolu, et vangla algselt lubas kaebajale kambrisse nimetatud mütsi, ei välista asjaolude muutumisel uue otsuse tegemist. 4
3-25-1131 Vangla on kontrollinud kaebajal kambris olevat valget suvemütsi. Vangla kinnitusel puuduvad selles augud või muud defektid. Kohtul puudub alus kahelda vangla vastavates väidetes. Kuna vangla on vaidlusaluse suvemütsi hoiustanud isiklike asjade laos, siis on kaebajal võimalik oma isiklik müts tagasi saada vanglast vabanemisel. Eeltoodust lähtudes, ei saanud vangla tegevus suvemütsi osas kaebaja õigusi intensiivselt riivata.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohustamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning vangla tegevus võis kaebaja õigusi riivata väheintensiivselt. Kokkuvõttes tagastab kohus kohustamiskaebuse plätude ja suvemütsi tagastamise nõudes HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel. III
16.Kaebaja on kaebuses palunud anda talle advokaat, kuna ta ei saa muidu hakkama. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
17.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
18.Kaebaja on esitanud kohtule üldjoontes arusaadava kaebuse, kust nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. Samuti on kaebaja olnud võimeline läbima kohtueelse menetluse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta ning ta ei vaja advokaadi abi. Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
20.Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust vaja lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
21.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.