Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
28. november 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-4264
Haldusasi
Z.T riigi õigusabi taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2025. a määrus Taotleja Z.T Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus
Z.T määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 235 lg 1, § 119 lg 1).
Z.T esitas 14. novembril 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja soovib riigi õigusabi, et vaidlustada Tallinna Halduskohtu määrust. Taotlejal puudub oskus määruskaebuse vormistamiseks ning ta ei valda eesti keelt. Taotluse juurde on lisatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 22. oktoobri 2025. a korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus nr 12505270049-1.
Tallinna Halduskohus jättis 14. novembri 2025. a määrusega Z.T riigi õigusabi taotluse rauldamata.
3-25-1588 (taotleja kinnipidamine kinnipidamiskeskuses). Nimetatud haldusasjas on kohtulahend jõustunud 14. oktoobril 2025 ning selles asjas oli taotlejal riigi õigusabi korras määratud esindaja. Samuti oli taotleja menetlusosaline haldusasjas nr 3-25-1148 ja ka selles asjas on menetlus lõppenud ning kohtulahend jõustunud 5. juulil 2025. Seega ei nähtu kohtule, et taotleja vajaks riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu määruse vaidlustamiseks. Kuivõrd taotleja on asja juurde lisanud ka PPA 22. oktoobri 2025. a korduva rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12505270049-1, saab eeldada, et taotleja soovib riigi õigusabi nimetatud otsuse vaidlustamiseks.
Z.T esitas 18. novembril 2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2025. a määrus, millega keelduti talle riigi õigusabi andmisest. Taotleja palub määrata talle riigi õigusabi. Halduskohtu määrus rikub taotleja õigust tõhusale õigusabile ja õiglasele kohtumenetlusele. Uus
rahvusvahelise kaitse taotlus sisaldab asjaolusid päritoluriigi kohta, mis ei olnud varasemate taotluste 2(3) 3-25-4264 esitamise ajal veel kättesaadav. Halduskohus ei ole seda arvesse võtnud. Kohtunik soovitas kasutada PPA juristi abi, kuid PPA jurist on erapoolik, kuna ta esindab asutust, kes tegi keelduva otsuse. Taotlejal on põhiseaduslik õigus erapooletule advokaadile. Taotleja ei valda eesti keelt ega suuda ilma õigusabi osutajata nõuetekohast kaebust koostada.
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
Halduskohtu 14. novembri 2025. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et PPA 22. oktoobri 2025. a otsuse nr 12505270049-1 vaidlustamisel ei ole perspektiivi. Tegemist on taotleja kolmanda rahvusvahelise kaitse taotlusega. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal taotleja viidatud uusi asjaolusid. Lisaks on taotlejal juba olnud riigi õigusabi korras määratud esindaja, kuid ta otsustas pooleli olnud rahvusvahelist kaitset puudutava kohtumenetluse ajal Rootsi lahkuda. Seetõttu jäi tema kaebus läbi vaatamata. Nagu halduskohus ka välja tõi, ilmestab taotleja käitumine seda, et tegelikult puudus tal rahvusvahelise kaitse ning professionaalse esindaja abi vajadus. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et taotleja 27. mail 2025 esitatud korduv rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu ning taotlus on esitatud eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Järelikult tuli keelduda taotlejale riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
Taotleja küll märgib, et ei valda eesti keelt, kuid halduskohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et taotlejal on kaebuse esitamisel võimalik taotleda kohtult menetlusabi tõlkekulude kandmisest vabastamiseks. Praeguse määruskaebuse on taotleja saanud kellegi abiga eesti keeles koostada ja kohtule esitada. Ka on halduskohus vaidlustatud määruses välja toonud, mida tuleb kohtule esitatavasse kaebusesse märkida. Kohtul on uurimisprintsiibist (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5) tulenevalt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel omal algatusel tõendeid koguda. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi.
Eeltoodust tulenevalt jääb Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. novembri 2025. a määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.