X kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks seoses töölt eemaldamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Halduskohtusse saabus 10. novembril 2025 Viru Vangla kinnipeetava X kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebajale 12. augustil ja 14. augustil tehtud ettekanded niivõrd tõsised. Kaebajale määrati karistuseks noomitus, mitte töölt eemaldamine ega muid leebemaid karistusi. Kaebaja eemaldati töölt 14. augustil ja kinnisesse vanglasse saadeti tagasi alles 28. augustil. Sellest tulenevalt jäi kaebajal saamata kahe nädala palk, mille hüvitamist kaebaja nõuab. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Vastustena kohtunõuetele edastas Tartu Vangla 11. novembril 2025 kohtueelse menetluse materjalid ja Viru Vangla 14. novembril 2025 selgitused kaebuse üleandmise kuupäeva osas.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohtu hinnangul tuleb X kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud
kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
6.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 puhul lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Tulenevalt eeltoodud sättest saab asuda seisukohale, et varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
7.Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses nõudnud kahe nädala palga suuruse hüvitise väljamõistmist. Et Tartu Vangla on oma 29. oktoobri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/421-2 märkinud kahe nädala saamata jäänud tasu suuruseks 412,44 eurot, siis mõistab kohus, et kaebaja soovib hüvitise väljamõistmist samas summas. Seega ei ole nõutava summa suurus tõenäoliselt üle 1000 euro, mistõttu saab kaebaja õiguste riivet praeguses asjas pidada väheintensiivseks.
8.Ka leiab kohus, et praegusel juhul on täidetud kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 1 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1).
10.Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-le 1 võimaldatakse kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse VangS § 22 sätteid. VangS § 22 lg 1 järgi võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada järgmisi soodustusi: 1) töötamine järelevalve all väljaspool vangla territooriumi; 2) liikumine järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses õppimise, töötamise, sotsiaalprogrammis osalemise või ravikuuri läbimisega, samuti perekondlikel põhjustel. VangS § 22 lg-s 1 sätestatud soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 967 lg 2 kohaselt võib loa kehtivuse peatada tähtajaliselt ning kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada: 1) kinnipeetava suhtes alustatud distsiplinaar-, kriminaal-, või väärteomenetluse ajaks; 2) tööandaja taotlusel; 3) ajutise töökohustustest vabastamise ajal.
11.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt lubati kaebaja 1. augusti 2025. a käskkirja nr 6-2/2-25/148 alusel soodustuse korras ilma järelevalveta liikuda seoses töötamisega väljaspool Tartu Vangla territooriumi, kusjuures mainitud käskkirjaga keelati kaebajal omada tubakatooteid, v.a oma isiklikke vanglast kaasa võetud sigarette. Samuti oli käskkirjast nähtuvalt kinnipeetav kohustatud järgima Tartu Vangla avavangla kodukorra p-s 17.5 sätestatud erinõudeid väljaspool vanglat töötamisel. Kodukorra p 17.5.4.1. kohaselt on väljaspool vangla territooriumi töötavatel kinnipeetavatel keelatud töölt vanglasse saabudes 2
kaasa tuua esemeid, mida neil ei olnud kaasas tööle minnes. Käskkirjast tulenevalt oli vanglal õigus nõuete rikkumise tuvastamisel lõpetada kinnipeetava suhtes soodustuse kohaldamine. Käskkiri kehtis kuni kinnipeetava vanglast vabanemiseni või kinnipeetava ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu lõppemiseni või kinnipeetava kinnisesse vanglasse paigutamiseni.
12.Kohus leiab, et vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, kui peatas 15. augusti 2025. a käskkirjaga nr 6-1/2-25/451 kaebaja suhtes välja antud loa liikuda seoses töötamisega soodustuse korras järelevalveta väljaspool vanglat. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt avastati
14.augustil 2025 pärast kaebaja töölt naasmist läbiotsimise käigus kaebaja ülahuule alt kaks mokatubaka patja. Eelnimetatud tubakatoote näol on tegemist tubakatootega tubakaseaduse § 3 lg 4 mõttes, kusjuures mainitud tubakatooted ei olnud kaebajal ka tööle minnes kaasas. Seega eksis kaebaja 1. augusti 2025. a käskkirjas nr 6-2/2-25/148 sätestatud nõuete vastu. Arvestades eeltoodut, määruse p-s 10 viidatud sätteid, 1. augusti 2025 a käskkirjas nr 6-2/225/148 väljatoodut ning alustatud distsiplinaarmenetlusi, oli vanglal õigus soodustuse korras antud luba peatada ning kaebaja töölt ajutiselt kõrvaldada. Seega jäi kaebajal töötasu saamata ennekõike enda käitumisest tingitult.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
14.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.