D.Y kaebus Tallinna Vangla vastu 10 250 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, riigi õigusabi ja menetlusabi taotluste lahendamine, juurdepääsupiirangu kehtestamise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada D.Y kaebus.
2.Jätta tähelepanuta D.Y taotlus Harju Maakohtu menetlusest nr 2-25-1240 menetlusabi dokumendi juurde võtmiseks käesoleva haldusasja juurde.
3.Jätta D.Y riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta D.Y menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
5.Jätta rahuldamata Tallinna Vangla taotlus kaebajale juurdepääsupiirangu kehtestamiseks vangla 13.10.2025 kohtunõude vastuse lisadele 18-23.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-5 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1)
1.Tallinna Halduskohtusse saabus 20.09.2025 D.Y kaebus (täiendatud 25.09.2025) Tallinna Vangla vastu 10 250 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja viitas, et on vanglale esitanud 5500 euro suuruse kahjunõude, kuid suurendab seda. Kahjunõue kujuneb järgmiselt: 1) 3000 eurot seoses kontaktisiku tegevusetusega; 2) 1750 eurot seoses raamatute lugemiseks mittetoomisega; 3) 5500 eurot seoses alusetu julgeolekumeetmete kohaldamisega.
3-25-3111 Koos kaebusega esitas D.Y taotluse riigi õigusabi (RÕA) korras advokaadibüroost S.M OÜ vandeadvokaadi H.K määramiseks, samuti viitas soovile saada menetlusabi.
2.Kohus palus 02.10.2025 kohtunõudega Tallinna Vanglal selgitada, kas kaebaja on kaebuses esitatud kahjunõude osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja kui on, siis esitada kõik asjaga seonduvad menetlusdokumendid.
3.Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 13.10.2025 ja 23.10.2025. Vastusest selgus, et Tallinna Vangla on muuhulgas kahjunõudele seoses kontaktisiku tegevuse, raamatute lugemiseks mittetoomise ja julgeolekumeetmete kohaldamisega vastanud 24.09.2025, jättes kaebaja kahjunõude rahuldamata. Kaebaja on vangla 24.09.2025 vastuse kättesaamist kinnitanud 26.09.2025. Vangla lisas kohtunõude vastustele hulganisti asjaga seonduvaid dokumente (kokku 23 lisa) ning ühtlasi taotles kaebajale juurdepääsupiirangu kehtestamist lisadele 18-23.
4.Kaebaja esitas 14.10.2025 dokumendi pealkirjaga menetlusabi taotlus, paludes võtta menetluse juurde menetlusabi dokument numbriga 2-25-1240/45 Harju Maakohtu menetlusest nr 2-25-1240.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 alusel kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, milliseid kaebuseid on kaebaja Tallinna Halduskohtule esitatud ning leidis, et kaebaja on haldusasjas nr 3-25-2111 esitanud mittevaralise kahjunõude seoses julgeolekumeetmete rakendamisega. Sellise nõude esitamine nähtub mh haldusasjas nr 3-25-2111 esitatud kaebaja kaebusest ja selle täiendustest kuupäevadel 27.06.2025, 20.08.2025, 04.08.2025, 27.06.2025 ja 29.09.2025.
7.Seega on kaebaja juba esitanud haldusasjas nr 3-25-2111 sama nõudega ja samal alusel kaebuse. Ehkki haldusasjas nr 3-25-2111 on kahjunõude suurus praeguses menetluses esitatud summast erinev, nähtub sellest, et esitatud on samuti mittevaralise kahju hüvitamise nõue Tallinna Vangla vastu, põhjusel, et kaebaja suhtes on kasutatud julgeolekumeetmeid.
8.HKMS § 43 lg 1 p 3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. HKMS § 121 lg 1 p 3 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
9.Kuigi kohus ei ole haldusasjas nr 3-25-2111 kaebuse menetlusse võtmist veel otsustanud, ei ole kohus seda ka tagastanud ehk menetlus selles asjas ei ole lõppenud. Seega on käesolevas haldusasjas nr 3-25-3111 menetluses kaebaja teine ja hilisem samasisuline kaebus ja see tuleb lugeda korduvaks kaebuseks, mis pole HKMS § 43 lg 1 p 3 alusel lubatav. Lähtuvalt eelnevast kuulub julgeolekumeetmete rakendamisega seonduv hüvitamiskaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele.
10.Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele ka ülejäänud osas, s.o osas, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seoses väidetava inspektor-kontaktisiku R.S tegevusetuse ja raamatute mittetoomisega.
2(6)
3-25-3111
11.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.Tallinna Vangla 23.10.2025 kohtunõude vastusele lisatud dokumentidest1 nähtuvalt seisnevad kaebaja etteheited kontaktisiku tegevusetusele selles, et viimane ei ole väidetavalt temaga piisavalt tegelenud (vestelnud), pole võimaldanud talle piisavas koguses või piisavalt tihti raamatuid, pole väljastanud taotluseks blanketti, samuti on esinenud temaga konflikte.
13.Kohus leiab, et kaebaja võimalik õiguste riive seoses väidetava kontaktisiku tegevusetuse ja raamatute lugemiseks mittetoomisega ei saa olla sedavõrd suur, et pidada proportsionaalseks kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu võrreldes õigusemõistmisega seonduvate kuludega.
14.Tallinna Vangla 24.09.2025 vastuse kohaselt kaebaja kahjunõudele2 (p-d 22.2. ja 22.3.) ei ole vangla tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid puudujääkidele inspektor-kontaktisik R.S töös. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (KIR) on registreeritud pidevaid vestlusi kontaktisiku ja kaebaja vahel ning vestluste kokkuvõtteid. 12.11.2024 sissekande kohaselt soovis kaebaja 2024. aastal planeeritud kinnistavate vestluste läbiviimist kontaktisiku asemel psühholoogi poolt. 30.05.2025 sissekande järgi on kaebaja läbinud individuaalses täitmiskavas planeeritud vestlused ja sotsiaalprogrammid. Osas, mis puudutab blanketi väljastamist, nähtub, et kaebajale ei ole seda küll kohe väljastatud, kuid ta on selle 05.08.2025 saanud.
15.Tallinna Vangla 24.09.2025 vastusest kaebaja kahjunõudele (p 22.5) ning vangla 13.10.2025 kohtunõude vastuse lisadest3 nähtub ka see, et kaebaja raamatutega seonduvate taotluste ja muredega on pidevalt tegeletud erinevate isikute poolt (kontaktisikud, valvurid, kaplanid). Kaebaja on saanud üldraamatukogust tellitud raamatuid tihedamini kui teised kinnipeetavad, sh on tal olnud võimalus saada raamatuid ka III üksuse raamatukogust. Raamatukogu teenust korraldatakse Tallinna Vangla kodukorra p 17.3.1. kohaselt vastavalt üksuse võimalustele ning töökorraldusele. Vangla möönab, et 2025. a juunikuus oli raamatukoguteenuse kasutamise võimalus kaootilisem, kuid selle töökorraldust on juulikuus muudetud ning III üksuse kinnipeetavatele võimaldatakse üksuses oleva raamatukoguteenuse kasutust igal kolmapäeval. Kohus leiab, et nii kinnipidamisasutuses viibides kui ka vabaduses olles kehtivad raamatukogust raamatute laenutamisele kindlad reeglid ning neid ei väljastata üksnes isikule meelepärasel ajal, samuti ei pruugi kõik soovitud raamatud olla koheselt saadaval.
16.Eeltoodust lähtuvalt saab kaebaja võimalikku õiguste riivet seoses kontaktisiku ja raamatutega pidada väheintensiivseks. Teatavat viivitust mõne probleemi või küsimuse lahendamisel, kontaktisikuga koostöö mittesujumist ning kaebaja soovitud viisil ja ajal raamatute mittesaamist saab pidada pigem ebamugavuseks, kui kahju tekitavaks olukorraks.
17.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kaebuse eduväljavaated suured ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud
1
Tallinna Vangla 23.10.2025 vastus kohtunõudele, lisad 2, 4, 9, 12, 15 Tallinna Vangla 23.10.2025 vastus kohtunõudele, lisa 17, p-d 22.2.-22.3. 3 Tallinna Vangla 13.10.2025 vastus kohtunõudele, lisad 19, 20, 23 2
3(6)
3-25-3111 kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Praegusel juhul jäävad kaebaja väited kontaktisiku tegevusetuse ja raamatute mittesaamise kohta paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Tallinna Vangla 13.10 ja 23.10 kohtunõude vastustele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kontaktisik oleks olnud tegevusetu ja et kaebajale poleks raamatuid võimaldatud. Kontaktisikutel pole kohustust kinnipeetavatele raamatuid viia. Seega ei ole tuvastatav vangla õigusvastane tegevus, mis on kahjunõude esitamise eelduseks. Võimalikku tegevusetusega tekkivat kahju saab ka kõrvaldada kohustamisnõudega. Lisaks, mittevaralise kahju hüvitamist on võimalik nõuda üksnes RVastS § 9 lg 1 ammendavalt loetletud õigushüve rikkumise korral, s.o süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtule ei ole vähemalt võimaliku raamatute mittetoomisega äratuntav, milline RVastS § 9 lg 1 loetletud õigushüve rikkumine võiks kaebaja puhul seoses sellega esineda.
18.Lähtuvalt eeltoodust tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel kaebuse ka osas, mis puudutab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seoses kontaktisiku tegevusetuse ja raamatute mittetoomisega. Menetlusabi dokumendi juurde võtmise taotlus
19.Kaebaja esitas 14.10.2025 taotluse menetlusabi dokumendi nr 2-25-1240/45 juurde võtmiseks Harju Maakohtu menetlusest nr 2-25-1240 käesoleva haldusasja menetlusse.
20.Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks maakohtu menetluses esitatud menetlusabi taotluse vormi juurde võtmist käesoleva haldusasja juurde. D.Y 20.09.2025 kaebuses sisaldub juba nii RÕA taotlus kui ka viited soovile saada menetlusabi, millest kohus järeldab, et kaebaja soovib ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Lisaks märgib kohus, et menetlusabi taotlus tuleb esitada selles menetluses, milles abi soovitakse. Ei ole mõeldav, et kohus hakkaks erinevaid menetlusosalise taotlusi kokku koguma erinevatest kohtumenetlustest, kus viimane osaleb.
21.Lähtuvalt eelnevast jätab kohus D.Y 14.10.2025 taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel tähelepanuta. Riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused
22.D.Y esitas 20.09.2025 koos kaebusega taotluse RÕA korras advokaadibüroost S.M OÜ vandeadvokaadi H.K määramiseks, kes saaks tutvuda protsessi perspektiivikusega ja aidata esitada korrektsed õigusdokumendid. Samuti viitas kaebaja soovile saada menetlusabi, millest kohus järeldab, et kaebaja soovis ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kaebaja põhjendas, et on töövõimetu 2027. aastani. Selle alusel ei saa ka eeldada, et tema juriidilised oskused võimaldavad tal esitada sisunõuetele vastavaid kahjunõude avaldusi, mis on õiguslikult perspektiivikad.
23.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude 4(6)
3-25-3111 esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Nendel juhtudel ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu hinnangul on D.Y võimeline halduskohtumenetluses ise oma õigusi kaitsma. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte ning menetluses osalemiseks ei pea kaebajal olema õigusalaseid teadmisi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest menetlusprotsessis. Praeguses asjas nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, millisel juhul peab ta suutma selgitada vaid faktilist olukorda, mis talle väidetavat kahju tekitas ning milline on talle tekkinud kahju. Seda ei saa pidada kaebajale ülemäära keerukaks. Asjaolu, et kaebaja on kuni 2027. aastani töövõimetu, ei tähenda automaatselt, et ta poleks võimeline osalema iseseisvalt halduskohtumenetluses. Käesolevas haldusasjas on kaebaja suutnud esitada kaebuse, mis võimaldab kohtul aru saada kahjunõude sisust. D.Y on ka märkimisväärne kogemus halduskohtumenetluses ja ta on seni olnud võimeline esitama erinevates kohtuastmetes erinevaid menetlusdokumente ilma esindaja olemasoluta. Arvestades eeltoodut esineb alus RÕA andmisest keeldumiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt. Kuivõrd D.Y nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ning kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis õigustaks RÕA määramist, esineb alus RÕA andmisest keeldumiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Lisaks eelnevale on kaebajale RÕA andmine välistatud ka põhjusel, et kohus tagastab kaebuse, sh HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, hinnates kaebuse eduväljavaadet väga väheseks.
24.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus RÕS § 7 lg 1 p 1, 5 ja 6 alusel kaebaja RÕA taotluse halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata.
25.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Juurdepääsu piirangu kehtestamise taotlus
26.Tallinna Vangla taotles kaebajale juurdepääsupiirangu kehtestamist vangla 13.10.2025 esitatud kohtunõude vastuse lisadele 18-23. Vangla selgitas, et juurdepääsupiirangu kehtestamise alus on Tallinna Vangla direktori 13.05.2022 käskkirja nr 1-1/22/5211 p 1.6, kuna vastusele lisatud kuvatõmmised on tehtud ametnike vahelisest e-kirjavahetusest. Samuti on viidatud lisade puhul tegemist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega AvTS § 35 lg 1 p 9 mõttes. Kirjavahetuse sisu puudutab mh informatsiooni vangla töökorralduslikest protsessidest, tavadest ja praktikast ning selle avaldamine võib ohustada vangla üldist julgeolekut. Kui avalikkusele on teada, millised on vangla meetodid/taktika julgeolekualase teabe väljaselgitamiseks ja mida saab vangla järeldada kinnipeetavast lähtuvate riskide kohta, siis võib vastav informatsioon jõuda ka kinnipeetavateni. Kinnipeetavatel on omakorda võimalik selle teabega manipuleerida, sh muuta oma käitumist ja varjata neid asjaolusid ametnike eest.
27.HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib menetlusosalise toimikuga tutvumise õigust piirata HKMS § 79 lg 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS 79 lg 1 p 1 alusel saab piiramise aluseks olla ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse.
28.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul juurdepääsupiirangu kehtestamine vajalik ega põhjendatud. Pelgalt asjaolu, et ametnike vaheline e-kirjavahetus on tunnistatud 5(6)
3-25-3111 asutusesiseseks kasutamiseks, ei tähenda, et konkreetsel juhul peaks menetlusosalise õigust vastava teabega tutvumiseks piirama. Antud juhul puudutab lisatud e-kirjavahetus konkreetselt kaebaja kaebustega/nõuetega seonduvate asjaolude väljaselgitamist vanglaametnikelt, kes on kaebajaga kokku puutunud. Vastavad asjaolud kajastuvad üldjoontes ka vangla 24.09.2025 vastuses kaebaja kahjunõudele. Kohtu hinnangul ei sisalda ekirjavahetuses kajastatu teavet, mis võiks ohustada vangla üldist julgeolekut.
29.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata vangla esitatud taotluse kehtestada kaebajale juurdepääsupiirang vangla 13.10.2025 kohtunõude vastuse lisadele 18-23. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.