Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses kauplusest sisseostude tegemisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigilõivu tasumiseks vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 2. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vanglas pakutava kaupluse teenusega. Kaebaja palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, kohustada vanglat mitte toime panema õigusvastaseid tegevusi, s.o konfiskeerima raha transporditeenuse näol, keelata vanglal panna töötule kinnipeetavale kohustust tasuda kauba tarnimisega seotud transpordikulusid ning mõista välja tekitatud kahju. Ka palub kaebaja, et kohus kohustaks vanglat täitma tarbijakaitseseaduse (TKS) § 3. Tarbijal on õigus saada informatsiooni vene keeles teadliku valiku tegemiseks. Alates 14. augustist 2009 on kestev olukord, s.t vene keeles informatsiooni mittevõimaldamine kaupade kohta poes. Lisaks on vangla poekauba nimekirja viinud paberkandjalt üle elektroonsele kandjale, piirates ebaseaduslikult kinnipeetavale müüdavat kogust ja sellega kehtestades agressiivne kauplemise võtte. Kaebajale on tekitatud kahju summas 4,1600 eurot. Kahju moodustab 5,77 eurot, justkui maksud ja transporditeenuse kulud. Samuti on kaebajale tekitatud moraalne kahju valikuõigusest ja käsutusõigusest ilmajätmise eest. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Kohus mõistab, et kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks, mille kohaselt kaebajalt ei tohiks võtta kauplusest tellimust tehes transporditasu ega muid makse. Lisaks soovib kaebaja hüvitist varalise ja mittevaralise kahju tekitamise eest ning vangla kohustamist esitada teave kaupade kohta vene keeles ja mitte seada ostetavale kaubale arvulisi piiranguid. Kohus ei käsita eraldiseisva nõudena kaebaja
soovi tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, sest õigusvastasuse tuvastamise nõue on praegusel juhul hõlmatud kohustamis- ja hüvitamisnõudega.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohus on seisukohal, et N. Lilitškini kaebus osas, milles ta nõuab Tartu Vangla kohustamist esitada teave kaupade kohta vene keeles, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5.Kaebajale müüb kaupu ja osutab teenuseid eraõiguslik juriidiline isik Osaühing Makro Trade Baltic. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 ei pane vanglale avalik-õiguslikku kohustust korraldada seda, kuidas teeb vanglas kaupu müüv eraõiguslik juriidiline isik ostjale kättesaadavaks teabe kaupade ja teenuste kohta. TKS §-s 4 sätestatud tarbija õigus saada teavet on oma olemuselt eraõiguslik ning sellega seotud vaidlus lahendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis või maakohtus (TKS § 40 lg 3, § 60 lg 2). Kaebaja saab esitada venekeelse teabe saamise nõude Osaühingule Makro Trade Baltic ning hiljem vajadusel pöörduda tarbijavaidluste komisjoni või maakohtusse.
6.Kohtu hinnangul kuulub ülejäänud osas kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Mainitud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Vangla kauplusest kauba ostmisel transporditeenuse eest tasumist ja kauba soetamisele ettenähtud piirangute seadmist ei saa pidada selliseks ebamõistlikuks piiranguks, mis kaebaja õigusi intensiivselt riivaks. Kinnipeetaval ei ole vanglas viibides vältimatult vaja sisseoste teha, kuna ta on vangla ülalpidamisel. Vanglas on tagatud kinnipeetavale nõuetekohane toitlustamine, mis on kooskõlas üldiste toitumistavadega (VangS § 47 lg 1 ja sotsiaalministri 9. juuli 2025. a määrus nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“). Samuti tagab vangla kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed (Tartu Vangla kodukorra p 11.3.1). Vangla kindlustab kinnipeetavale ka muu vältimatult vajaliku, et tagada tema inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Kohtu hinnangul saab praegusel juhul arvestada ka asjaoluga, et 1. aprillist 2024 muudeti VangS selliselt, et alates nimetatud kuupäevast on kinnipeetaval lubatud saada pakke, milline võimalus varasemalt puudus (vt VangS § 281 lg 1). Kuigi pakiga ei ole võimalik saata või tuua vanglasse kõiki kinnipeetavale meelpäraseid asju (sh toiduaineid) (vt täpsemalt justiitsministri
30.novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 74 1 lg 1), on käesoleval ajal kinnipeetavatel avaram võimalus lisaks e-poest tellimisele saada vajaminevaid asju (nt hambahari, sokid, aluspesu, ühekordsed raseerijad jne) ka paki teel lähedastelt. Ühtlasi on kaebajal võimalik valida, kui sageli ta e-poest kaupu tellib ning seeläbi kulutusi transpordile vähendada.
8.Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks.
9.VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Kuna kauba tellijaks ja saajaks on kaebaja, tuleb temal tasuda nii kauba hind kui ka selle saatmise kulude 2
eest. Et VangS § 48 lg-st 1 tuleneb, et tasuda tuleb ka kättetoimetamise kulud, puudub kaebajal õigus nõuda, et ta ei peaks e-poest kauba tellimisel selle kättetoimetamise eest üldse midagi tasuma. Kohtu hinnangul ei saa olukorda, kus kaebajalt nõutakse e-poe tellimuse kättetoimetamise eest VangS § 48 lg-le 1 tuginedes tasu, pidada ka põhiseadusega vastuolus olevaks.
10.Samuti ei saa kohtu hinnangul asuda praegusel juhul seisukohale, et tulenevalt kauba kättetoimetamise tasu suurusest ei oleks kaebajale olnud tagatud reaalne sisseostude tegemise võimalus. Kaebaja ei ole selgitanud, millised ostud jäid tal tegemata või mida ta täpsemalt ei saa osta, kuna ta peab tasuma kauba kättetoimetamise kulud. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda ka seisukohale, et kauba kohaletoimetamise tasu oleks ülemäärane tulenevalt ebaõigest juurdehindlusest. Kohtule teadaolevalt müüb vanglas e-poe kaudu kaupa Osaühing Makro Trade Baltic, kaup tarnitakse vanglasse kullerteenusega ning vanglas e-poe kaudu tellimust tehes lisandub kauba hinnale 5,08 euro suurune kohaletoimetamise tasu. Kuigi kohtule ei ole teada täpne e-poe kauba kohale toimetamise turuhind, siis ei pea kohus kuigi tõenäoliseks, et vanglas e-poe kaudu tellimust tehes kauba hinnale lisanduv kohaletoimetamise tasu oleks VangS § 48 lg-s 1 sätestatud turuhinna maksimaalsest 20%lisest juurdehindlusest suurem. Üldteadaolevalt on e-kaubanduse puhul kauba kättetoimetamise tasu tavapärane ning vanglas kaupade ostmise puhul pole tegemist kinnipeetavate õigusi ülemäära piirava erandiga. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et kauba kättetoimetamise tasu eelpool märgitud ulatuses võiks põhjustada kaebajale mingit sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 tulenevalt hüvitamisele. Nii kaebaja varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on eeltoodut arvestades perspektiivitud.
11.Lisaks märgib kohus, et kohtupraktikas on selgitatud, et vangla kodukorras kaupade kogustele piirangute kehtestamisega ei ole sekkutud kinnipeetavate õigustesse sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üle piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine. VangS § 48 ei reguleeri sisseostude tegemist ammendavalt, sh ühekordselt ostetavaid kaubakoguseid. VangS § 48 lg 1 annab küll volitusnormi ostude tegemise korra kehtestamiseks, kuid ei välista täiendavalt koguste piiramist julgeolekukaalutlustel vangla üldkorraldusega VangS § 41 lg 2 teise lause alusel (nt Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2009. a otsus nr 3-08-1832, p 7 ja 10. juuni 2010. a otsus nr 3-08-2101, p-d 7 ja 8). Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse asuda teistsugusele seisukohale. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja tegelikke vajadusi oleks Tartu Vangla kodukorras p-s 15.8 määratud kauba kogustega reaalselt piiratud.
12.Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.
13.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kohus mõistab, et kaebaja on koos kaebusega esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis jätab kohus viidatud taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.