Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Kaire Pikamäe, Maili Lokk 28.11.2025, Tartu 3-25-3907 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses kauplusest sisseostude tegemisega Tartu Halduskohtu 05.11.2025. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.11.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.11.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 02.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vanglas pakutava kaupluse teenusega. Kaebaja palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, kohustada vanglat mitte toime panema õigusvastaseid tegevusi, so konfiskeerima raha transporditeenuse näol, keelata vanglal panna töötule kinnipeetavale kohustust tasuda kauba tarnimisega seotud transpordikulusid ning mõista välja tekitatud kahju. Ka palus kaebaja, et kohus kohustaks vanglat täitma tarbijakaitseseaduse (TKS) § 3. Tarbijal on õigus saada informatsiooni vene keeles teadliku valiku tegemiseks. Alates 14.08.2009 on kestev olukord, s.t vene keeles informatsiooni mittevõimaldamine kaupade kohta poes. Lisaks on vangla poekauba nimekirja viinud paberkandjalt üle elektroonsele kandjale, piirates ebaseaduslikult kinnipeetavale müüdavat kogust ja sellega kehtestades agressiivne kauplemise võtte. Kaebajale on tekitatud kahju summas 4,1600 eurot. Kahju moodustab 5,77 eurot, justkui maksud ja transporditeenuse kulud. Samuti on kaebajale tekitatud moraalne kahju valikuõigusest ja käsutusõigusest ilmajätmise eest. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 05.11.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1) ja jättis läbi vaatamata menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
2.1.Kohus mõistab, et kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks, mille kohaselt kaebajalt ei tohiks võtta kauplusest tellimust tehes transporditasu ega muid makse. Lisaks soovib kaebaja hüvitist varalise ja mittevaralise kahju tekitamise eest ning vangla kohustamist esitada teave kaupade kohta vene keeles ja mitte seada ostetavale kaubale arvulisi piiranguid. Kohus ei käsita eraldiseisva nõudena kaebaja soovi tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, sest õigusvastasuse tuvastamise nõue on praegusel juhul hõlmatud kohustamis- ja hüvitamisnõudega.
2.2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et X.X.-i kaebus osas, milles ta nõuab Tartu Vangla kohustamist esitada teave kaupade kohta vene keeles, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajale müüb kaupu ja osutab teenuseid eraõiguslik juriidiline isik Osaühing Makro Trade Baltic. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 ei pane vanglale avalik-õiguslikku kohustust korraldada seda, kuidas teeb vanglas kaupu müüv eraõiguslik juriidiline isik ostjale kättesaadavaks teabe kaupade ja teenuste kohta. TKS §-s 4 sätestatud tarbija õigus saada teavet on oma olemuselt eraõiguslik ning sellega seotud vaidlus lahendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis või maakohtus (TKS § 40 lg 3, § 60 lg 2). Kaebaja saab esitada venekeelse teabe saamise nõude Osaühingule Makro Trade Baltic ning hiljem vajadusel pöörduda tarbijavaidluste komisjoni või maakohtusse.
2.3.Kohtu hinnangul kuulub ülejäänud osas kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Mainitud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vangla kauplusest kauba ostmisel transporditeenuse eest tasumist ja kauba soetamisele ettenähtud piirangute seadmist ei saa pidada selliseks ebamõistlikuks piiranguks, mis kaebaja õigusi intensiivselt riivaks. Kinnipeetaval ei ole vanglas viibides vältimatult vaja sisseoste teha, kuna ta on vangla ülalpidamisel. Vanglas on tagatud kinnipeetavale nõuetekohane toitlustamine, mis on kooskõlas üldiste toitumistavadega (VangS § 47 lg 1 ja sotsiaalministri 09.07.2025. a määrus nr 29 „Nõuded toitlustamisele kinnipidamisasutuses“). Samuti tagab vangla kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed (Tartu Vangla kodukorra p 11.3.1). Vangla kindlustab kinnipeetavale ka muu vältimatult vajaliku, et tagada tema inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Kohtu hinnangul saab praegusel juhul arvestada ka asjaoluga, et 01.04.2024 muudeti VangS selliselt, et alates nimetatud kuupäevast on kinnipeetaval lubatud saada pakke, milline võimalus varasemalt puudus (vt VangS § 281 lg 1). Kuigi pakiga ei ole võimalik saata või tuua vanglasse kõiki kinnipeetavale meelpäraseid asju (sh toiduaineid) (vt täpsemalt Vangla sisekorraeeskiri § 74 1 lg 1), on käesoleval ajal kinnipeetavatel avaram võimalus lisaks e-poest tellimisele saada vajaminevaid asju (nt hambahari, sokid, aluspesu, ühekordsed raseerijad jne) ka paki teel lähedastelt. Ühtlasi on kaebajal võimalik valida, kui sageli ta e-poest kaupu tellib ning seeläbi kulutusi transpordile vähendada.
2.4.Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks.VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Kuna kauba tellijaks ja saajaks on kaebaja, tuleb
2
temal tasuda nii kauba hind kui ka selle saatmise kulude eest. Et VangS § 48 lg-st 1 tuleneb, et tasuda tuleb ka kättetoimetamise kulud, puudub kaebajal õigus nõuda, et ta ei peaks e-poest kauba tellimisel selle kättetoimetamise eest üldse midagi tasuma. Kohtu hinnangul ei saa olukorda, kus kaebajalt nõutakse e-poe tellimuse kättetoimetamise eest VangS § 48 lg-le 1 tuginedes tasu, pidada ka põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti ei saa kohtu hinnangul asuda praegusel juhul seisukohale, et tulenevalt kauba kättetoimetamise tasu suurusest ei oleks kaebajale olnud tagatud reaalne sisseostude tegemise võimalus. Kaebaja ei ole selgitanud, millised ostud jäid tal tegemata või mida ta täpsemalt ei saa osta, kuna ta peab tasuma kauba kättetoimetamise kulud. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda ka seisukohale, et kauba kohaletoimetamise tasu oleks ülemäärane tulenevalt ebaõigest juurdehindlusest. Kohtule teadaolevalt müüb vanglas e-poe kaudu kaupa Osaühing Makro Trade Baltic, kaup tarnitakse vanglasse kullerteenusega ning vanglas e-poe kaudu tellimust tehes lisandub kauba hinnale 5,08 euro suurune kohaletoimetamise tasu. Kuigi kohtule ei ole teada täpne e-poe kauba kohale toimetamise turuhind, siis ei pea kohus kuigi tõenäoliseks, et vanglas e-poe kaudu tellimust tehes kauba hinnale lisanduv kohaletoimetamise tasu oleks VangS § 48 lg-s 1 sätestatud turuhinna maksimaalsest 20%lisest juurdehindlusest suurem. Üldteadaolevalt on e-kaubanduse puhul kauba kättetoimetamise tasu tavapärane ning vanglas kaupade ostmise puhul pole tegemist kinnipeetavate õigusi ülemäära piirava erandiga. Kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et kauba kättetoimetamise tasu eelpool märgitud ulatuses võiks põhjustada kaebajale mingit sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 tulenevalt hüvitamisele. Nii kaebaja varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on eeltoodut arvestades perspektiivitud.
2.5.Lisaks märgib kohus, et kohtupraktikas on selgitatud, et vangla kodukorras kaupade kogustele piirangute kehtestamisega ei ole sekkutud kinnipeetavate õigustesse sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üle piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine. VangS § 48 ei reguleeri sisseostude tegemist ammendavalt, sh ühekordselt ostetavaid kaubakoguseid. VangS § 48 lg 1 annab küll volitusnormi ostude tegemise korra kehtestamiseks, kuid ei välista täiendavalt koguste piiramist julgeolekukaalutlustel vangla üldkorraldusega VangS § 41 lg 2 teise lause alusel (nt Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2009. a otsus nr 3-08-1832, p 7 ja 10.06.2010. a otsus nr 3-08-2101, p-d 7 ja 8). Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse asuda teistsugusele seisukohale. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja tegelikke vajadusi oleks Tartu Vangla kodukorras p-s 15.8 määratud kauba kogustega reaalselt piiratud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.
2.6.Kohus mõistab, et kaebaja on koos kaebusega esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis jätab kohus viidatud taotluse sel põhjusel menetlemata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.X.X. esitas 20.11.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.11.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 tuleb tühistada ning ringkonnakohus peaks ise asjas otsuse tegema. Määruskaebuse esitaja leiab, et inimõiguste kaitse nõuab kohtult asja arutamist sisuliselt ja otsuse tegemist ning, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Määruskaebuses viidatakse erinevatele EIÕK sätetele, EIK-i lahenditele ning VangS, HMS-i, HKMS-i ja Põhiseaduse sätetele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3
4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 05.11.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamis- ja kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 1 (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline) alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 05.11.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
4.1.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 05.11.2025. a määruse põhjendustega ka osas, millega jäeti taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kuna kaebus tagastati, siis puudus halduskohtul vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust sisuliselt. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lgs 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.