Määruse resolutsiooni p-de 1-2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Halduskohtu menetluses on Margarita Mincheva kaebus Sillamäe Vanalinna Kooli kohustamiseks vastata kaebaja 29. juuli 2025. a pöördumisele.
2.Vastustaja esitas 21. oktoobril 2025 täiendatud vastuse kaebusele, milles sisuliselt vastas kaebaja 29. juulil 2025. a teabenõudele.
3.Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja 28. oktoobril 2025, et ei nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega. Vastustaja esitas 21. oktoobril 2025 teabe, mille põhjal ei ole võimalik järeldada, et haldusorgan tegi põhjendatud otsuse ja et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastuses tunnistatakse ka protokollide puudumist. Dokumentaalsete tõendite puudumine muudab konkursi menetluse läbipaistmatuks ja kontrollimatuks. Tõendite esitamise nõue on otseselt seotud kaebaja õigustega konkursil osalejana avaliku teenistuse ametikohale. Dokumentaalsete tõendite saamine võimaldab kindlaks teha, kas konkurss viidi läbi vastavalt võrdse kohtlemise põhimõtetele, kas kõigile kandidaatidele anti võrdsed võimalused ning kas võitja valiku otsus oli põhjendatud ja kontrollitav. Ilma selle teabeta ei ole võimalik kontrollida menetluse seaduslikkust ega
tõhusalt kasutada oma õigust edasisele kohtulikule kaitsele, sealhulgas taotleda konkursi korduvat läbiviimist või mittemateriaalse kahju hüvitamist. Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtul kohustada vastustajat esitama tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet. Tõendite puudumisel palub kaebaja tunnistada, et konkurssi tegelikult ei toimunud või see viidi läbi oluliste rikkumistega.
4.Esmalt selgitab kohus, et olukorras, kus kaebuses nõutav toiming on tehtud, on võimalik kohustamisnõudelt üle minna üksnes teabenõude täitmisega seonduvale tuvastamiskaebusele (s.o jätkutuvastamiskaebusele) ning sellisele tuvastamiskaebusele üleminek ei kujuta endast kaebuse muutmist. Kuivõrd kaebaja teatas 28. oktoobri 2025. a vastuses, et soovib, et kohus kohustaks vastustajat esitama tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet ning tõendite puudumisel tunnistada, et konkurssi tegelikult ei toimunud või see viidi läbi oluliste rikkumistega, siis on eelviidatud kohustamisnõude ja konkurssi läbiviimist puudutava tuvastamisnõude puhul tegemist kaebuse muutmise taotlusega.
5.Kohus lisab, et olukorras, kus kaebaja eesmärk ei olnud esitada eraldiseisvat nõuet vastustaja kohustamiseks esitada tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid kaebaja esitas mainitud avalduse menetlusliku taotlusena, siis jääb mainitud taotlus rahuldamata põhjusel, et kaebaja poolt taotletud tõenditel pole asjas tähtsust. Kuna asjas pole vaidluse all konkurssi läbiviimise õiguspärasus, vaid kaebaja teabenõudele vastamine, ning kaebaja ei ole 28. oktoobril 2025 taotletud dokumente soovinud ka 29. juuli 2025. a teabenõudes, siis ei ole asjas vaidluse all võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ja puudub vajadus selle kinnituseks koguda tõendeid (vt halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 62 lg 2).
6.Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse jätkutuvastamiskaebusele üleminekuks (I), seejärel annab hinnangu kaebuse muutmise taotlusele (II) ning viimaks selgitab menetluskuludega seonduvat (III). I
7.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud.
8.Arvestades, et kaebaja nõuab praeguses asjas Sillamäe Vanalinna Kooli kohustamist vastata 29. juuli 2025. a pöördumisele ning vastustaja vastas kaebaja teabenõudele käesolevas asjas
21.oktoobril 2025 kohtule vastuse esitamisega, leiab kohus, et menetluse jätkamine menetlusse võetud kohustamisnõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik.
9.Vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
10.Kohus mõistab, et kaebaja soovis 28. oktoobri 2025. a vastuses kohustamisnõudelt üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele, tuues põhjendatud huvina välja, et kaebaja vajab täiendavaid dokumente, et kindlaks teha, kas läbiviidud konkurss viidi läbi õiguspäraselt. Kohus leiab, et sellisel eesmärgil tuvastamisnõude menetlemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on oma 29. juuli 2025. a teabenõudes esitatud küsimustele vastuse saanud ning teabenõudele vastamata jätmise õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine ei annaks kaebajale soovitud õiguslikku kasu. Kui kohus peaks tuvastama vastustaja tegevuse 2
õigusvastasuse, ei kohusta see vastustajat tulevikus mingil kindlal viisil käituma ega täiendavaid tõendeid esitama.
11.Ka ei nähtu kohtule, et kaebajal oleks tuvastamisnõudele ülemineku eesmärk esitada hüvitamiskaebust seonduvalt teabenõudele vastamata jätmisega. Kaebaja on üksnes välja toonud, et juhul, kui vastustajal ei ole kohtule esitada täiendavalt tõendeid võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohta, siis saab kaebaja esitada läbi viidud konkurssiga seoses kohustamis- ja/või hüvitamiskaebuse. Kohus viitab, et juhul, kui kaebaja leiab, et vastustaja on konkurssi läbi viinud õigusvastaselt, siis saab kaebaja seda teha ka praeguses asjas jätkutuvastamiskaebuse menetlemiseta.
12.Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks jätkata menetlust teabenõudele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning kohus lõpetab praeguse haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
13.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. II
14.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
15.Kohus leiab, et kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks ei ole lubatav, sest kaebajal puudub sellise sisuga kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus ning kaebuse muutmine ei ole kohtu hinnangul otstarbekas esialgse kaebuse eesmärgi saavutamiseks.
16.Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et kohus menetleks mh kaebaja nõuet Sillamäe Vanalinna Kooli kohustamiseks esitama tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet ning tõendite puudumisel tunnistada, et konkurssi tegelikult ei toimunud või see viidi läbi oluliste rikkumistega.
17.Kohus viitab, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (RVastS § 6 lg 3).
18.Kuna kohtule arusaadavalt pole kaebaja pöördunud vastustaja poole taotlusega esitada tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet, siis puudub kaebajal sellise sisuga kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus.
19.Ka selgitab kohus, et käesolevas asjas on kaebuse eesmärk, et vastustaja vastaks kaebaja 29. juuli 2025. a teabenõudele. 28. oktoobril 2025 esitatud kohustamisnõude ning tuvastamisnõue seoses läbi viidud konkurssiga on täiesti eraldiseisvad nõuded. Kaebuse muutmise tulemusena ei kattuks 28. oktoobri 2025. a kohustamisnõue ja selles märgitud tuvastamisnõue algselt vaidlustatud vastustaja tegevusega kaebaja teabenõudele vastamisel. Kohus ei pea menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt otstarbekaks läbi viia algse 3
vaidlusega võrreldes teistsuguste rikkumiste täieulatuslikku kontrolli käesoleva haldusasja menetluse raames, eriti olukorras, kus kohus on jõudnud asjaga eelmenetluse lõppu.
20.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. III
21.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele. Seetõttu palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastamist.
22.HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas. Seega jäävad võimalikud menetluskulud (v.a kaebaja poolt tasutud riigilõiv 20 eurot) poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.