Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema kambris toiduluugi avamata jätmisega perioodil 1. juuni kuni 8. august 2025 (100 eurot iga päeva eest). Kaebuse kohaselt on kambri aken kaetud metallplaatide ja metallvõrguga, mistõttu ei sisene õhk akna kaudu kambrisse, kui tuul otse aknale ei puhu. Ventilaatorid väljastati kambrisse alles
8.augustil 2025. Kaebaja sõnul on varem jäetud ukse toiduluuk tema terviseprobleemide tõttu
3-25-3488
lahti isegi sügisel ja talvel. Kaebajale vastati 2021. aastal, et palavuse leevendamiseks avatakse kambriluugid, kui väline õhutemperatuur on kõrgem kui 20 kraadi. Kaebaja arvates on absurdne, et igal aastal hinnatakse eraldi, kui kõrge peab temperatuur luugi avamiseks olema teha. Kaebaja palub nõuda vanglalt välja materjalid seoses tema kahjunõuetega ning videosalvestised alates 1. juunist 2025 nende päevade kohta, millal tema kambri toiduluuk oli lahti. Samuti palub kaebaja vabastada end riigilõivust ja anda talle advokaat.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 23. oktoobril 2025 kohtule kaebuses viidatud kaebaja 22. juuli 2025. a kahjunõude nr 1-9/2-25/339-1, Tartu Vangla 22. septembri 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/339-2 ja kaebaja 3. septembri 2025. a kahjunõude nr 1-9/2-25/428-1.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohus mõistab, et kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist 100 eurot iga päeva eest, mil tema kambri ukseluuk ei olnud ajavahemikus 1. juuni kuni 8. august 2025 lahti.
4.Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kinnipeetavale ei tulene kehtivast õigusest võimalust valida, kas tema kambri toiduluuk on avatud või suletud. Samuti ei sätesta kehtiv õigus vanglale kohustust avada teatud välistemperatuuri korral kambrite toiduluuke. Tartu Vangla on 22. septembri 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/339-2 väga põhjalikult ja veenvalt põhjendanud, miks ei ole vangla tegevus õigusvastane. Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja kahju hüvitamise taotlustest ega kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud ülemääraseid kannatusi. Kaebaja üldsõnalised viited terviseprobleemidele ei osuta kahju tekkimisele ega põhjusliku seose olemasolule. Kohus peab kaebaja kirjeldatud asjaoludel ebamugavustunde ja nördimuse tekkimist usutavaks, kuid asjaolud ei osuta, et kaebajal oleks tekkinud hingelisi üleelamisi või kannatusi, mis küündiksid mittevaralise kahju tekkimiseni.
4.2.Kohtu hinnangul ei ole Tartu Vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja kohtule esitatud tõendid ei kinnita seda, et tal on toiduluugi avatuna hoidmiseks meditsiiniline näidustus. Kambri ukseluugi avatuna hoidmine aitab üksnes kaasa õhuliikumisele, et palavus oleks paremini talutav. Kuumadel suvepäevadel on temperatuurist tingitud ebamugavustunne sageli paratamatu – meeldivat õhutemperatuuri ei pruugi olla toas ega õues. Kohus peab usutavaks, et kaebajal oli võimalik jahutada end külma veega ja märgade 2
3-25-3488
käterätikute abil ning käia duši all. Kaebaja väited ei osuta, et tal oleks tekkinud tõsiseid kannatusi või et kambri toiduluugi asend oleks mõjutanud tema tervislikku seisundit.
5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
6.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
7.Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise (s.o videosalvestiste vanglalt väljanõudmise) taotluse läbi vaatamata (HKMS § 62 lg 2).
8.Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja on pöördunud korduvalt halduskohtu poole ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
9.Kaebaja taotleb, et kohus tagastaks talle kaebuse lisad. Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja tagastab talle kaebuse paberkandjal esitatud lisad, kuid tagastab soovitud dokumendid pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist. Kohtule esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti (HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 56 lg 5).
10.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.