X-i (X) kaebus Tartu Vangla 26. septembri 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/4871-2, 30. septembri 2025. a vastuse nr 2-2/225/4871-3 ja 9. oktoobri 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/210-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 26. augustil 2025 Tartu Vanglale selgitustaotluse, milles soovis selgitusi seoses mitmete tema vangistust puudutavate asjaoludega, s.o alandavad kinnipidamistingimused, vangla vormi ja isiklike asjade ära võtmine, pesemine valvuri juuresolekul, teistest isoleeritus, toiduga karistamine ja vangla üksuste erinevad tingimused.
2.Tartu Vangla vastas kaebajale 26. septembri 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/4871-2.
3.Kaebaja esitas 28. septembril 2025 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide põhjendusel, et vangla vastas tema selgitustaotlusele üldsõnaliselt ning enamik küsimustele on jäetud vastamata.
4.Tartu Vangla koostas 30. septembril 2025 kaebajale uue vastuse nr 2-2/2-25/4871-3, kuna algne 26. septembri 2025. a vastus nr 2-2/2-25/4871-2 oli puudustega, s.o osad kaebaja küsimused ja neile antud vastused puudusid.
3-25-3312
5.Tartu Vangla tagastas 9. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/210-2 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel. Vastab tõele, et 26. septembri 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/4871-2 jäid osad küsimused tehnilistel põhjustel vastuseta, mistõttu koostati kaebajale 30. septembril 2025 uus vastus. Vastus selgitustaotlusele ei ole vaidemenetluses iseseisvalt vaidlustatav ja selgitustega mittenõustumine ei ole aluseks vaide esitamisele. Selgituste andmine sooritatud või sooritamata toimingute kohta ei saa rikkuda kaebaja õigusi.
6.Kaebaja esitas 10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 9. oktoobri 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/210-2 tühistamiseks. Vangla vastas kaebaja avaldusele tähtaega ületades ning tagastas hiljem vaide kaebeõiguse puudumise tõttu. Vangla jättis välja selgitamata, millisele toimingule kaebaja vaide soovis esitada. Kaebajal oli vaide esitamise õigus, kuna vangla viivitas selgitustaotlusele vastamisega ning käitus õigusvastaselt. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
7.Tartu Vangla esitas 16. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja hinnangul on Tartu Vangla viivitanud õigusvastaselt tema 26. augusti 2025. a selgitustaotlusele vastamisega. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab sel põhjusel HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel Tartu Vangla 26. septembri 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/4871-2 ja 30. septembri 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/4871-3 õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti soovib kaebaja vaidlustada Tartu Vangla 9. oktoobri 2025. a otsust nr 1-8/2-25/210-2. Kohus selgitab, et kuna vangla ei vaadanud kaebaja vaiet sisuliselt läbi, vaid tagastas selle, siis ei ole eelnimetatud otsus haldusakt, mida oleks võimalik halduskohtumenetluses tühistada. Tegemist on vaidemenetlust lõpetava toiminguga. Seega tõlgendab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel ka Tartu Vangla 9. oktoobri 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/210-2 õigusvastasuse kindlakstegemist.
9.Kaebus kuulub tervikuna tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
10.Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla 26. septembri 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/4871-2 ja 30. septembri 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/4871-3 õigusvastaseks, kuna vastused on koostatud tähtaega ületades. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Üksnes abstraktne oht, et Tartu Vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28; 4. 2
3-25-3312 novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19882, p 23.1). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks vangla vastuste õigusvastasuse, siis ei kohusta see vanglat tulevikus kaebajale kiiremini või tähtaegselt vastama. Kui vangla tulevikus kaebaja hinnangul õigusvastaselt tema avaldusele vastamisel hilineb, siis on tal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda vangla poole, juhtida vangla tähelepanu viivitusele ja nõuda oma avaldusele vastamist. Kui vangla kaebaja avaldusele siiski ei vasta, siis on kaebajal võimalik vastamata jätmist vaidlustada kohustamisnõudega vaide- ja kohtumenetluses. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.
11.Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 9. oktoobri 2025. a otsust nr 1-8/2-25/210-2, kuna kaebaja hinnangul tagastas vangla tema vaide ebaõigesti. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 4). Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus seejärel hindab, kas isik läbis kohtueelse menetluse nõuetekohaselt, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud jne. Kui kohus tuvastab kohtueelses menetluses vea, siis saab kohus lugeda kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbituks ja kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta. Vaidemenetluses tehtud otsuse vaidlustamine eeldab vaide esemeks olevast haldusaktist või toimingust sõltumatute õiguste rikkumist, mida ei ole võimalik kõrvaldada vaide eset vaidlustades. Seetõttu on vaidemenetluses tehtud otsustuste eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10; 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-22-83, p-d 15-16). Kaebaja etteheited Tartu Vangla 9. oktoobri 2025. a otsusele nr 1-8/2-25/210-2 seonduvad tema vaide esemega. Kaebaja leiab, et tal oli õigus vanglale vaie esitada, kuivõrd vangla käitus tema selgitustaotlusele vastamisel õigusvastaselt, ning sel põhjusel on vangla tema vaide õigusvastaselt tagastanud. Tegemist ei ole sellise erandliku juhuga ja vaide esemest sõltumatu õiguse rikkumisega, mida ei ole võimalik vaide eseme vaidlustamisel kõrvaldada ning mil peaks lubama kohtus eraldiseisvalt kohtueelset menetlust lõpetavat lahendit vaidlustada. Kaebaja peamiseks eesmärgiks on tema selgitustaotlusele hilinenult vastamise õigusvastasuse tuvastamine ning vaidlusalune otsus kaebaja vaide tagastamise kohta ei ole eelkirjeldatud nõude kohtule esitamist takistanud. Samuti ei ole kaebajal õigust kindlasisulisele vastusele tema selgitustaotlusele ja selle sisuga mittenõustumisel vaide esitamisele. Kaebaja saab vaidlustada tema suhtes tehtud toiminguid või haldusakte, millega on tema hinnangul tema õigusi rikutud, ja seeläbi oma õigusi kaitsta. Selgitustaotlusele antud vastusele vaide esitamine ei ole seetõttu lubatav.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
13.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
3
3-25-3312
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.