T.X kaebus Tallinna Vanglalt õppimise eest tasu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja T.X
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse T.X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-3306.
2.Jätta T.X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-3306 muutmata.
3.Jätta T.X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
1.T.X esitas 06.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt õppimise eest tasu saamiseks.
2.Tallinna Vangla kinnitas 20.12.2024 kohtule, et T.X esitas vanglale 02.10.2024 pöördumise (reg nr 5-8/24/20039-1), milles taotleb endale inglise keele ja eesti keele iseseisvalt õppimise eest õpihüvitise määramist ja tagantjärele hüvitamist seitsme kuu eest.
3-24-3306 Tallinna Vangla ei ole pöördumisele vastanud. T.X ei ole taotlusele vastamata jätmisega seonduvalt vaiet esitanud.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 20.12.2024 määrusega kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebajal on nii haldus- kui ka vaidemenetlus läbimata, kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, mistõttu kohus tagastab kaebuse. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega kohustamisnõude esitamise esmaseks eelduseks on haldusorganilt keelduva vastuse saamine. Kaebaja ei ole vastavat otsust saanud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 ja HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Seega juhul, kui kaebaja saab vanglalt negatiivse vastuse, tuleb läbida ka kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja palub 21.12.2024 määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ning saata asi halduskohtule lahendamiseks. Kaebaja on õppimise eest hüvitise saamise taotluse Tallinna Vanglale esitanud ka 2023. aastal. Kui haldusorgan ei vasta kahjunõudele või taotlusele, ei pea esitama vaiet, vaid selle võib lugeda rahuldamata nõudeks. Pärast nõude rahuldamata jätmise kuupäeva võib pöörduda kaebusega Tallinna Halduskohtusse. Kaebaja on seisukohal, et seda näitab ka kohtupraktika ja seadusandlus. 04.02.2025 avalduses soovib kaebaja menetluse kiirendamist, riigi õigusabi määramist ja menetlusabi ning kohtudokumentide nähtavaks tegemist. 19.02.2025 avalduse täienduses soovib kaebaja riigilõivude tagastamist ja riigilõivu kandmist Eesti Vabariigi poolt. Riigilõivu tasumata jätmisel jäävad kaebaja õigused kaitsmata. Kaebaja motiivid nn "sarikaebajana" on maksta oma 20 000–25 000-eurosed võlad võidetud kohtuasjadest ja vabastada elamispind aresti alt. Kaebajal puudub sissetulek. 20.02.2025 avalduses taotleb kaebaja kohtunike Kristina Väliste ja Reelika Lindi taandamist. Kaebaja leiab, et ta on valedel alustel süüdi mõistetud ja ta nõuab kompensatsiooni vangistuse eest. Kaebaja taotleb sissenõuetest loobumist täiteasjades 027/2022/4780, 034/2023/338, 027/2023/4722, 008/2023/1967 ja 027/2023/4064. 24.02.2025 pöördumine ei ole menetlusega puutumuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu puudub vajadus 2(4)
3-24-3306 lahendada määruskaebuse täienduses esitatud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
6.Halduskohtu 20.12.2024. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
7.Kaebaja väide, et ta on 2023. aastal esitanud taotluse õpihüvitise määramiseks, ei puutu käesoleva määruskaebuse lahendamisel asjasse. Samas nõudes, mille kaebaja kohtule esitas, ei saanud kaebaja vangla poole 2023. aastal pöörduda, kuna taotlus hõlmab küll osaliselt õpinguid 2023. aastal, kuid lisaks ajaperioodi 2024. aastast ja ka eeldatavat õppimist 2025. aastal. Kaebuse seoses 2023. aastal esitatud taotlusega tagastas Tallinna Halduskohus kaebajale 20.06.2023 määrusega haldusasjas nr 3-23-574 ja 21.08.2024 määruses haldusasjas nr 3-24-2021 luges Tallinna Halduskohus tuvastatuks, et nimetatud varasema taotluse osas ei ole kaebaja samuti kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Seega ei saa asjaolu, et kaebaja on ka varem vastustajalt õppimise eest hüvitist taotlenud, kuidagi mõjutada määruskaebuse lahendamist ega kaebaja 06.12.2024 kaebuse menetlusse võtmist.
8.Ringkonnakohus täpsustab halduskohtu määruse põhjendusi osas, milles halduskohus märkis, et kohustamisnõude esmaseks eelduseks on haldusorganilt keelduva vastuse saamine. Aluse kohustamisnõude esitamiseks annab ka see, kui haldusorgan on jätnud isiku taotlusele tähtaegselt vastamata või õigusaktiga sätestatud tähtaja puudumisel ei ole lahendanud taotlust mõistliku aja jooksul. See aga ei muuda seadusest tulenevat vaidemenetluse läbimise kohustust. Seega, kohtule kohustamiskaebuse esitamine eeldab praegusel juhul, et kinnipeetav on esmalt esitanud vanglale taotluse ja vangla on jätnud taotluse rahuldamata või lahendamata (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg 3) ning kinnipeetav on seejärel esitanud vanglale samas küsimuses vaide, mis on jäänud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (vt HKMS § 47 lg 1; VangS § 11 lg 5).
9.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, mis asja menetleb või mille pädevuses oleks asja menetleda. Seega saab ringkonnakohus praegusel juhul lahendada kaebaja riigi õigusabi taotlust üksnes seoses esindaja määramisega praeguses määruskaebemenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus riigi õigusabi andmisest keelduma, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus kaebaja taotlust ei rahulda. Kaebaja esitatud määruskaebuse põhjendused on kohtule arusaadavad. Ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks kaitsta kohtumenetluses oma õigusi, vajadusel menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Lisaks on kaebajal aastatepikkune halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluses osalemise kogemus, mistõttu on ringkonnakohus veendunud, et kaebaja saab määruskaebemenetluses iseseisvalt hakkama.
10.HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-e 23–30. Taandamise avaldus esitatakse vastavalt TsMS § 24 lg-le 2 kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub ning TsMS § 24 lg 3 kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada. Seega juhul, kui kaebaja leiab, et kohtunik ei ole asja menetluses erapooletu, võib ta esitada kohtuniku taandamise avalduse kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Kaebaja nimetatud kohtunikud ei kuulu Tallinna Ringkonnakohtu kooseisu ehk avalduse lahendamine ei ole ringkonnakohtu pädevuses. 3(4)
3-24-3306
11.Kuigi määruskaebuse esitaja ei ole ringkonnakohtule 04.02.2025 esitatud menetluse kiirendamise taotluses tuginenud ühelegi konkreetsele menetlussättele, reguleerib kohtumenetluse kiirendamiseks abinõude kasutusele võtmist HKMS § 100. Tulenevalt HKMS § 185 lg-st 1 ja § 203 lg-st 2 kohaldub HKMS § 100 iseenesest ka määruskaebemenetluses ning HKMS §-s 100 sätestatud eelduste olemasolul on menetlusosalisel õigus taotleda kohtumenetluse kiirendamiseks sobiva abinõu kasutuselevõtmist. Kuivõrd ringkonnakohus lahendab käesoleva määrusega Tallinna Halduskohtu 20.12.2024. a määrusele esitatud määruskaebuse, teeb ringkonnakohus sisuliselt samaaegselt ka kiirendamise taotluses soovitud menetlustoimingu.
12.Ringkonnakohus ei saa määruskaebemenetluses lahendada teiste kohtumenetlustega seotud taotlusi. Asjakohased pole kriminaalasja nr 1-21-2344 menetlust puudutavad etteheited ja täitemenetlust puudutavad avaldused. Ringkonnakohtule esitatud 20.02.2025 avalduse sisust nähtuvalt on kaebaja teadlik õiguslikust regulatsioonist ja sellest, kuhu ta peaks pöörduma seonduvalt rahalise karistuse tasumisega, kuivõrd ta ise viitab KrMS §-le 424. HKMS ei sea ringkonnakohtule kohustust edastada kaebaja pöördumisi.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.