8. veebruar 2017. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasi nr
2-16-117013
Tsiviilasi
Aktsiaselts Starman väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
369,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659; asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn 12618); esindaja T. R., XXX
hagi
T.
K.
vastu võlgnevuse
Kostja: T. K. (isikukood XXXX, elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts Starman hagi T. K. vastu osaliselt.
2.Välja mõista T. K. Aktsiaselts Starman kasuks Aktsiaseltsi Starman ja T. K. vahel 10.06.2010.a. ja 8.12.2011 sõlmitud liitumis- ja teenuseosutamise lepingute nr XXX alusel: -
võlgnevus 59,33 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 15,34 eurot; viivis tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 9.02.2017 kuni 59,33 euro täieliku tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi ja osaliselt viivise väljamõistmise nõude osas.
8.Välja mõista T. K. Aktsiaseltsi Starman kasuks välja menetluskuluna 42 eurot ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Aktsiaselts Starman esitas Tartu Maakohtule hagi T. K. vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 63,33 eurot; kiipkaardi maksumus (kahju hüvitis) 10 eurot; leppetrahv 241,85 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt 42,93 eurot; viivis 0,05% 73,33 eurolt päevas alates 1.12.2016 kuni nõude rahuldamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 10.06.2010 ja 8.12.2011 sõlminud liitumise- ja teenuseosutamise lepingud nr XXX. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata kuus arvet, perioodil 30.06.2013-30.11.2013. Kuivõrd kostja ei tasunud ka meeldetuletustele vaatamata võlgnetavat summat, viivist, kahju hüvitist ja leppetrahvi, ütles hageja lepingud üles. Lepingud lõppesid 18.10.2013.
3.Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 6.12.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
4.Hageja põhinõue hõlmab KODU ZUUMtv teenustasu, võlahaldustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu, ZUUMtv kaardi renditasu ning tagastamata DigiTV kaardi väärtust 10 eurot, levigarantii tasu ning SMS-makseteatise saatmise tasu. Lisaks nõuab hageja leppetrahvi ja viivist.
5.Kohus leiab, et hageja võlahaldustasu nõue 5 eurot ja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 9 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud, kuna lepingu sätted, mille alusel on hageja vastavad nõuded esitatud, on tühised. Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste punktidest 10.3 ja 9.6 ning hageja hinnakirjast. Üldtingimuste punktide 10.3 ja 9.6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu. Võlahaldustasu on 5 eurot.
Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste punktidest 5.2.1, 7.1.4.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Lepingu üldtingimuste punkti 9.9 kohaselt on Starman Aktsiaseltsil õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Arvelt nr XXX nähtuvalt on võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot. Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi tasumise kohustuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega on leppetrahvi eesmärgiks lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
6.Hageja leppetrahvi nõue teenuspaketi KODU ZUUMtv tingimuste rikkumise eest tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute punkti „lisainfo“ kolmandast lõikest ning üldiste tingimuste punktist 3.3. Nimetatud punktid näevad ette, et kui klient lõpetab teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi 151,85 eurot ja 90 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tulenevalt sellest, et enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu piirati kostjast tuleneva asjaolu, so kostja poolt arvete tasumata jätmise tõttu, kostjale osutatavaid teenuseid. Hageja üldtingimuste punkti 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Hageja leppetrahvi sätted näevad seega sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi maksmise kohustuse.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on 30.10.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 (p 24) leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust. Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte.
8.Hagi kohaselt tuleneb võlahaldustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu ja leppetrahvi maksmise kohustus ning lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingu üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste
tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
9.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
10.Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on ühe ja sama rikkumise eest ette nähtud erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tüüptingimuste kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal võimalik seaduses sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure leppetrahvi osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud maksetega viivitamise eest ette võlahaldustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu, leppetrahv ning viivis tasumata summalt. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on temale kosta lepingurikkumise tõttu tekkinud tegelik kahju. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega viivitamisel on leppetrahvi ja viivise summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab märkimisväärselt summasid, mida kostja pidi teenuse eest igakuiselt tasuma. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Hageja kahju ei saa olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Hageja oleks ilmselt võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu tunduvalt odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi ja viivise summaga. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt väiksema sanktsioon kui enam kui kaheksakordselt teenuse eest maksta tulevat tasu ületav summa. Leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised.
11.Hageja võlahaldustasu nõue 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 9 eurot, leppetrahvi nõue 241,85 eurot ning seadusjärgsest viivisemäärast kõrgema viivise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.
12.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 59,33 eurot (võlgnevus 49,33 eurot ja kahju hüvitis 10 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 15,34 eurot ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata summalt päevas alates 8.02.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni. Muus osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud 21% ulatuses kostja kanda ning 79% ulatuses hageja enda kanda.
14.Hagi kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 270 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja esindajakulu 170 eurot.
15.TsMS § 1741 lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja menetluskulud 200 eurot järgmiselt: -
hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 100 eurot; hageja esindajakulu 100 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista esindajakulu summas 170 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindajakulu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).
16.Kuivõrd kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 42 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.