Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
21.10.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-3170
Haldusasi
X. X-i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks toimetada kätte Tallinna Vangla käskkiri täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.10.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.10.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-3170.
2.Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.10.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-3170 muutmata.
Jõustunud kohtumäärus avaldada tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
Tallinna Vangla kinnipeetav X. X (kaebaja) esitas 26.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks toimetada kaebajale kätte täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri (septembri 2025 kohta). Kaebaja ei tea, miks ta lukustatud kambris on ja ei saa oma õigusi kaitsta. Vangla ei ole seaduses sätestatud korras ja ajal teabenõuet täitnud.
2.Tallinna Vangla selgitas 02.10.2025 vastuses kohtunõudele, et Tallinna Vangla 30.09.2025 käskkirjaga nr 1-25/1-2/267 kohaldati kaebaja suhtes 17.09.2025˗30.09.2025
3-25-3170 järgnevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Meetmeid kohaldati seoses 16.09.2025 toimunud kaebaja ja teise kinnipeetava vahelise kaklusega. Vangla jättis käskkirja täiendavate julgeolekuabinõude kohta koheselt vormistamata. Käskkiri vormistati tagasiulatuvalt 30.09.2025 ja kaebaja sai selle kätte 02.10.2025. Kaebajat teavitati eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel põhjustest. Haldusakti välja andmata jätmine ei takistanud kaebajal oma õigusi kaitsta. Kaebaja sai igal ajahetkel nõuda vanglalt meetmete lõpetamist ja enda eraldatud lukustatud kambrist vabastamist. Kaebaja on esitanud vanglale teabenõude haldusakti koopia saamiseks, kuid ei ole esitanud pöördumist, sh vaiet, milles avaldaks rahulolematust enda lukustatud kambris hoidmise kohta ja nõuaks enda vabastamist. Tallinna Vangla 01.10.2025 käskkirjaga nr 125/1-2/270 lõpetati seoses asjaolude äralangemisega kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 30.09.2025.
3.Tallinna Halduskohus andis 03.10.2025 kohtunõudega kaebajale tähtaja, et teatada, kas ta on nõus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisega, kuna kaebuse eesmärk on Tallinna Vangla 30.09.2025 käskkirja kaebajale kättetoimetamisega saavutatud, või soovib menetluse jätkamist, et tuvastada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja varem vormistamata ja kätte toimetamata jätmise õigusvastasus.
4.Kaebaja teatas 09.10.2025 halduskohtule, et soovib õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja väitel on Tallinna Vangla pidevalt jätnud vormistamata ja kätte toimetamata lukustatud kambrisse paigutamise käskkirju. Kaebaja on pidanud vähemalt seitse korda tegema etteheite, et need asjad tuleb vormistada. Õigusvastasust tuvastamata jätkub senine käitumine.
5.Tallinna Halduskohus lõpetas 13.10.2025 määrusega haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata ning jättis menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Vangla 30.09.2025 käskkiri on kaebajale kätte toimetatud ja kaebuse eesmärk on saavutatud. Kaebaja 09.10.2025 avalduses esitatud põhjendused viitavad sellele, et kaebajal võib olla preventiivne huvi menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske. Sealjuures ei piira varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine kaebeõigust HKMS § 45 lg 2 järgi (Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-24-797, p 25). Menetluse jätkamine õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole põhjendatud, sest praegusel juhul on kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine võimalik läbi Tallinna Vangla 30.09.2025 käskkirja nr 1-25/1-2/267 vaidlustamise. Tegemist ei ole varasema efektiivsema õiguskaitsevahendiga, vaid sellise õiguskaitsevahendiga, mida kaebaja saab käesoleva määruse tegemise seisuga veel kasutada. Käskkirjas on selgitatud, et selle peale saab esitada vanglale vaide 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kaebaja sai käskkirja kätte 02.10.2025, mistõttu on kaebajal veel aega, et esitada vaie 30.09.2025 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks tulenevalt selle tagantjärele vormistamisest. Kui Tallinna Vangla vaiet ei rahuldata või tagastab vaide või jätab vaide tähtaegselt lahendamata, saab kaebaja esitada halduskohtule kaebuse 30.09.2025 käskkirja tühistamiseks (vangistusseaduse § 11 lg 5). Seega on kaebajal olemas tõhusam õiguskaitsevahend, mille abil kontrollida, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tagantjärgi vormistamine ja kättetoimetamine oli Tallinna Vangla poolt õiguspärane või mitte. Puudub alus arvata, et kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine sellisel viisil oleks võimatu või ebamõistlikult raske. 2(4)
3-25-3170
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja palub 14.10.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2025 määrus ja saata asi menetlusse võtmiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. Halduskohus kohaldas HKMS § 152 lg-t 2 ja § 45 lg-t 2 valesti. Efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine ei välista HKMS § 152 lg 2 alusel õigusvastasuse tuvastusnõudele üleminekut. Kaebajal on preventiivne huvi õigusvastasusele üleminekuks, sest viimase kahe aasta jooksul on järjepidevalt lukustatud kambrisse paigutamise käskkirjad jäetud vormistamata ja kätte toimetamata, sest siis ei saa enam vaideõigust kasutada. Õigusvastasuse tuvastamine on ainuke vahend, mis tooks vangla õiguskuulekale teele ning aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 13.10.2025 määruse tühistamiseks ei ole alust. Halduskohus lõpetas õigesti haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
9.HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Riigikohus selgitas 28.10.2020 määruses nr 3-20-580 (p 12), et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal kohase õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminekul ei ole kohus seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib olla nii nt juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamisnõue aitab tal muul moel tulevikus oma õigusi kaitsta. Samuti on peetud aktsepteeritavaks põhjuseks soovi taotleda menetletavas asjas kantud menetluskulude hüvitamist.
10.Kaebaja hinnangul esineb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja varem vormistamata ja kätte toimetamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi, et vältida vangla senise halduspraktika kordumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluse jätkamine nn jätkutuvastuskaebusega kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Halduskohus ei ole lähtunud tuvastamiskaebusele seatud piirangutest. Kaebaja käsutuses on praegusel juhul olemasolev sobiv õiguskaitsevahend ˗ kaebajal on jätkuvalt võimalik Tallinna Vangla 30.09.2025 käskkirja nr 1-25/1-2/267 vaidlustada ning selle käigus kontrollida ka seda, kas 30.09.2025 käskkirja nr 1-25/1-2/267 tagantjärgi vormistamine ja kättetoimetamine oli õiguspärane või mitte. Eelneva tõttu ei esine praegusel juhul ka reaalset ohtu, et õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 14.02.2023 otsus nr 3-19-2164, p 17). Seetõttu ei ole võimalik kaebaja preventiivset huvi jaatada. Samuti ei oleks jätkutuvastuskaebusele üleminek
3(4)
3-25-3170 kooskõlas menetlusökonoomia eesmärgiga. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata ning ei ole asja sisuliselt lahendanud.
11.Samalaadse olukorra kordumisel (lukustatud kambrisse paigutamine haldusaktita) on kaebajal oma õiguste efektiivseks kaitseks võimalik esitada vanglale kohe vaie lukustatud kambrisse paigutamise toimingu vaidlustamiseks ja samaaegselt esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus vastavalt HKMS § 249 lg-le 2.
12.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.10.2025 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.