Tartu Vangla kinnipeetav V.B (kaebaja) esitas 20. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab rahulolematust asjaoluga, et Tartu Vangla jättis tema taotluse nr 624/24/5062-1 sisuliselt menetlemata ja tagastas selle. Kaebaja esitas vaide nr 1-11/24/281-1, mille vangla jättis otsusega nr 1-8/2-25/15-1 rahuldamata. Kaebaja leiab, et vangla on õigusvastaselt jätnud rahuldamata tema taotluse treeningvahendite kasutamiseks. Vangla otsus tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega kaebaja taotlus rahuldada. Kaebaja leiab, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine aitab ära hoida edasised kaebused sama probleemi lahendamiseks. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja peaaegu neli kuud esimese üksuse lukukambris ja selle aja jooksul ei pakkunud vastustaja talle kordagi treeningvahendeid, mis oli õigusvastane ja alandas kaebaja väärikust. Kaebaja paiknes küll esimeses üksuses, aga oli ametlikult täitmiskava ja Tartu Vangla põhimääruse alusel teise üksuse kinnipeetav. Ka pärast ümberpaigutust viibis kaebaja teise üksuse kinnipeetavana esimeses üksuses, mistõttu oleks talle pidanud treeningvahendeid võimaldama esitatud taotluse alusel. Teda diskrimineeriti, kuna tal ei olnud teiste kinnipeetavatega võrdseid võimalusi. Kaebaja esitas kaebuses taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Vangla esitas vastusena kohtunõudele V.B taotluse nr 6-24/24/5062-1, vangla poolse taotluse tagastamise nr 6-24/24/5062-2, V.B vaide nr 1-11/24/281-1 ning vangla
3-25-157 otsuse nr 1-8/2-25/15-1. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja kahjunõuet antud asjas vanglale esitanud. Kohtueelsest menetlusest nähtub järgnev.
2.1.V.B esitas 8. detsembril 2024 Tartu Vanglale taotluse treeningvahendite kasutamiseks. Taotluse kohaselt teavitas ametnik taotlejat, et vangla esimese üksuse kinnipeetavad saavad küsida ametnikelt treeningvahendeid, et suletud osakonnas trenni teha. Vahendid olevat olemas ametnike ruumi juures kastis. V.B tahtis kambris kasutada treeningvahendeid, et teha teraapilisi harjutusi liigeste liikumise parandamiseks.
2.2.Tartu Vangla tagastas 15. detsembri 2024. a vastusega nr 6-24/24/5062-2 V.B taotluse seda läbi vaatamata, kuna kinnipeetav paigutati 12. detsembril 2024 mujale eluosakonda ja hoonesse. Seega ei olnud vastava taotluse täitmine enam võimalik.
2.3.V.B esitas 29. detsembril 2024 vaide Tartu Vangla vastuse nr 6-24/24/5062-2 peale. Ta leidis, et vastustaja tegevus tema taotluse menetlemata jätmisel on õigusvastane, kuna ta paikneb ka pärast ümberpaigutust I üksuses, mistõttu tuleb talle treeningvahendid võimaldada.
2.4.Tartu Vangla jättis 20. jaanuari 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/15-1 V.B vaide rahuldamata. Vangla otsuse kohaselt viibis V.B taotluse esitamise ajal eluosakonna S1 kambris 103 eraldatud lukustatud kambrirežiimil. Kinnipeetav soovis kambrisse kasutamiseks treeningvahendeid kärult, mida vangla väljastas osana motivatsioonipaketist kasutamiseks S2 eluosakonnas vangla poolt määratud isiku järelevalve all ning vastavalt graafikule. Eraldatud lukustatud kambrisse S1 eluosakonnas vastavaid treeningvahendeid ei väljastatud. V.B suhtes oli 25. septembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/267 alusel kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna kehakultuuriga tegelemise keeldu, mis juba eraldiseisvalt välistab sellistes ühistes tegevustes osalemise eluosakonnas. Avatud eluosakonnas viibimise ajal on kinnipeetaval võimalik kasutada treeningkärul olevaid vahendeid teiste kinnipeetavatega samadel tingimustel. Taotlusele vastamisele eelnevalt, 12. detsembril 2024 paigutati kinnipeetav teise, senisest eluhoonest vangla territooriumil eemal asuva eluhoone kambrisse 1165. Vastavas eluhoones ei ole avatud eluosakondasid, seega ei ole sinna nähtud ette ka treeningkäru, millelt vahendeid oleks olnud kinnipeetavale võimalik väljastada ning millelt nende saamist ta taotles, seega langesid tulenevalt kinnipeetava ümberpaigutamisest ära kinnipeetava taotluse täitmise eelduseks olevad asjaolud. Vangla leidis põhjendatult, et kinnipeetava taotluse täitmise üle ei olnud 15. detsembri 2024 seisuga enam võimalik otsustada ning tagastas selle läbi vaatamata. 13. jaanuari 2025 seisuga lõpetati kaebaja suhtes eraldatud lukustatud kambri kohaldamine. Otsuse koostamise ajal paiknes V.B kartserirežiimil S8 eluosakonna kambris 402. Kartserirežiimil paiknevale kinnipeetavale kambrisse lubatud esemed on loetletud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 60 lg-s 1. Treeningvahendeid kinnipeetavatele kartserikambrisse lubatud ei ole ning seega ei olnud vanglal endiselt võimalik otsustada S2 eluosakonna treeningkärult V.B-le kambrisse isiklikuks kasutamiseks treeningvahendite toomise üle ning taotluse nr 6-24/24/5062-1 tagastamise alused jäid ajas püsivaks.
3.Kaebaja esitas 24. veebruaril 2025 ja 9. märtsil 2025 kohtule avaldused, milles selgitas, et Tartu Vangla takistab tal alates 2024. a novembrist e-toimiku kasutamist. Kaebajal lastakse etoimikus avada menetlusdokumendid, aga neile vastata ei võimaldata. Kaebaja vajab igapäevaselt e-toimikule ligipääsu. Kaebaja ei saa osaleda menetlustes e-toimiku vahendusel. Kõik kaebaja menetlusdokumendid asuvad e-toimikus. Kaebajale tuleb väljastada kõik menetlusdokumendid paberkandjal. Samuti tuleb kaebajale määrata riigi õigusabi korras advokaat, kes esindaks kaebajat menetlustes, millele kaebajal endal ligipääs puudub. 2
3-25-157
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kaebaja soovib, et Tartu Vangla teeks tema 8. detsembri 2024. a taotluse osas uue otsuse. Seega on kaebaja esitanud kohtule kohustamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2. Kaebaja on kohustamisnõudes läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 2, vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5). Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse läbivaatamisel hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust. Eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine ei ole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav (HKMS § 45 lg 2). Kaebajal on oma õiguste kaitseks tõhusam esitada kohustamisnõude Tartu Vangla vastu. Kuigi kaebaja mainib kaebuses, et vangla on alandanud treeningvahendite väljastamata jätmisega tema väärikust, ei ole kaebaja läbinud hüvitamisnõudes kohustuslikku kohtueelset menetlust vastavalt VangS § 11 lg-le 8. Seetõttu ei suuna kohus kaebaja esitama hüvitamiskaebust Tartu Vangla vastu.
5.Kohus leiab, et V.B kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.1.Kaebuse kohaselt seisnes vangla õigusvastane tegevus selles, et kaebaja 8. detsembri 2024. a taotlus jäeti õigusvastaselt rahuldamata. Kaebaja leiab, et vangla oleks pidanud talle kui teise üksuse kinnipeetavale treeningvahendid väljastama olenemata sellest, kus osakonnas ta parasjagu paiknes. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Tartu Vangla selgitas 20. jaanuari 2025. a vaideotsuses, et treeningvahendeid väljastas vangla osana motivatsioonipaketist kasutamiseks S2 eluosakonnas vangla poolt määratud isiku järelevalve all ning vastavalt graafikule. Kaebaja viibis taotluse esitamise ajal eluosakonna S1 kambris eraldatud lukustatud kambrirežiimil 25. septembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/267 alusel. Kaebajale kehtis kehakultuuriga tegelemise keeld. See tähendab, et kaebajal oli keelatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestel spordiväljaku ja spordisaali kasutus, kuid võis teha harjutusi enda kambris. Kohus mõistab, et S2 eluosakonnas oli treeningvahendite kambrisse jagamine siiski erandlik soodustus ja seda vangla lukustatud kambris või kartserirežiimil viibivale kinnipeetavale ei võimaldanud. Kuna VSkE § 641 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud spordivahendid, siis puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda endale treeningvahendeid kambrisse.
5.2.VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ning VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseadus ega muud vangistust reguleerivad aktid ei täpsusta, milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada. Vangistusseaduse kommentaaride kohaselt on võimalus kehakultuuriga tegeleda küll kinnipeetava subjektiivne õigus, kuid kinnipeetaval ei ole õigust nõuda spordisaali kasutamist, tema soovitud spordiinventari muretsemist või võimalust harrastada talle meelepärast spordiala ning vanglateenistusel on üksnes kohustus tagada kinnipeetavale võimalus tegelemiseks üldiselt (J. Sootak. § 55. Olmetingimused ja tervishoid vanglas. – Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 143). Seega võib vangla ise otsustada, millised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks ta loob (vt nt Tartu 3
3-25-157 Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-10-695, Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-14-50908). Kaebaja õiguste rikkumist saaks seetõttu jaatada üksnes juhul, kui kaebajal puuduksid igasugused võimalused kehakultuuriga tegelemiseks vanglas. Kohus on seisukohal, et kehakultuuriga tegelemiseks ei ole kinnipeetaval ilmtingimata vaja kindlaid treeningvahendeid, sest erinevaid harjutusi ja sporti saab teha ka vastava spordiinventarita (harjutused keharaskusega, venitamine jne). Kaebaja tahtis kambris kasutada treeningvahendeid, et teha teraapilisi harjutusi liigeste liikumise parandamiseks ja jõutrenni biitsepsile. Kohtu hinnangul on selliseid harjutusi võimalik teha ka eraldatud lukustatud kambris või kartserikambris olles. Praegu ei saa väita, et kaebajal ei olnud üldse mitte mingisuguseid võimalusi vanglas kehakultuuriga tegelemiseks. Seetõttu ei kaasnenud ka kaebaja subjektiivsetele õigustele märkimisväärset riivet, kui ta jäi ilma võimalusest saada samasid treeningvahendeid, mida väljastati S2 osakonnas. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja taotluse rahuldamine ei olnud põhjendatud ja talle treeningvahendite väljastamine osakonnast, kust kaebaja oli ümber paigutatud algselt eraldatud lukustatud kambrisse ja seejärel kartserikambrisse. Kaebaja ei saanud eeldada, et tal on eraldatud lukustatud kambris viibimise või kartserikaristuse kandmise ajal samaväärsed tingimused treeningvahendite kasutamiseks kui avatud eluosakonnas viibivatel kinnipeetavatel. Kinnipeetav, kes on toime pannud distsipliinirikkumise või kelle suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, peab arvestama, et tema liikumine ongi piiratud ning tal ei ole samad tingimused, mis avatud osakonnas. Kaebaja saab enda õiguskuuleka käitumisega edaspidi samasse olukorda sattumist vältida (vt nt Tartu Halduskohtu 8. mai 2023. a määrus asjas nr 3-22-1934).
6.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V.B kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
7.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
8.Kaebaja on kohtule esitanud ka taotlused menetlusdokumentide paberkandjal saamiseks ja riigi õigusabi määramiseks. Kohus jätab kaebaja taotlused rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuv kaebaja poolt e-toimiku kaudu erinevate menetlusdokumentide esitamise sagedus ei anna põhjust arvata, et kaebajale ei võimaldata juurdepääsu e-toimikule või võimaldatakse seda ainult dokumentide kättesaamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei saa e-toimikut kasutada iga päev, ei ole käsitletav e-toimikule juurdepääsu õigusvastase piiramisena. Vanglal on tahvelarvuteid piiratud hulk, mida tuleb jagada mitme kinnipeetava vahel. Kuna kohus ei ole tuvastanud, et vangla oleks kaebaja juurdepääsu e-toimikule õigusvastaselt piiranud, pole alust ka kaebajale menetlusdokumentide paberkandjal saatmiseks ja riigi õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi määramist ei õigusta ka asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, mistõttu on tal raske adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kaebajal on endal võimalik otsustada, kui suure hulga vaidlusi ta algatab, et nende haldamine oleks talle jõukohane. Kohtu hinnangul on kaebaja iseseisvalt võimeline menetluses osalema, arvestades tema esitatud menetlusdokumente käesolevas asjas ja ka varasemat kogemust kohtumenetluses osalemises (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.