X-i (X-i) kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega ja kohustamiseks osutada kaebajale perearsti teenust väljaspool vanglat
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 29. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebajale asjakohase raviteenuse osutamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendas, et Tartu meditsiinikeskus on põhjustanud kaebajale ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega kannatusi. Kaebaja pääses üle pika aja 28. augustil 2025 perearsti vastuvõtule, kuid pidi sealt lahkuma, kuna perearst keeldus kaebaja terviseprobleeme üles märkimast. Ka ei kuulanud perearst kaebaja kaebusi. Kaebajal on tänaseks olnud kõikide perearstidega konfliktid, kuna nad ei võta midagi ette kaebuste parandamiseks. Tehtud on ühtesid ja samu uuringuid. Mõned kaebused on paberil juba aastaid, kuid kaebaja abi saanud ei ole. Samuti ei täideta kaebaja ravilugu ja tundub, nagu kaebaja ei ole justkui millegi üle kaevanud. Kaebaja tuleb suunata videosilla vaheldusel arsti juurde mujale, et ta saaks igapäevaselt kvaliteetset tervishoiuteenust ja ei peaks kümneid kordi kurtma ühtesid ja samasid muresid. Kaebaja viibib suurema osa ajast eraldatud lukukambris, mistõttu peaksid arstid tema tervist kontrollima igapäevaselt. Vastutaja on muutunud mugavaks ja asendanud arsti vastuvõtud kirjalike vastustega. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse samade nõuetega samadel alustel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
4.Kohus mõistab, et kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega, millega alandati kaebaja inimväärikust, ja kohustamiseks osutada kaebajale perearsti teenust väljaspool vanglat (sh videosilla vahendusel). Täpsemalt mõistab kohus, et kaebaja peab inimväärikust alandavaks seda, et viivitatakse arstide vastuvõttudega, perearstid ei märgi nõuetekohaselt üles kaebaja terviseprobleeme ja ei kuula kaebaja kaebuseid, kaebajale tehakse alati samu uuringuid ja analüüse, kuid kaebaja tervis ei parane, eraldatud lukustatud kambris viibides ei kontrollita igapäevaselt kaebaja tervist ning kaebajaga suheldakse ainult kirjalikult. Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuse pealkirjas kajastanud ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamis- ja hüvitamisnõudega, kuna mainitud nõuete lahendamise raames hindab kohus ka vaidlusaluste toimingute õiguspärasust.
5.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasjas nr 3-25-2317 esitanud nõude, milles soovib erapooletut perearsti teenust kasutada väljaspool vanglat ning viidanud ka videosilla vaheldusel osalemisele. Samuti on kohtute infosüsteemi kohaselt esitanud kaebaja haldusasjas nr 3-25-2402 kaebuse Tartu meditsiinikeskuse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et arstide vastuvõtud on asendatud kirjalike vastustega, arsti vastuvõttudega viivitatakse, kaebajale tehakse samu analüüse, kuid toimivat ravi määratud ei ole, kaebaja peab pidevalt kurtma samu probleeme, kuid probleemidele ei reageerita, ning arstide sissekanded ei vasta nõuetele. Ka on kaebaja haldusasjas nr 3-25-2332 nõudnud Tartu meditsiinikeskuselt mittevaralise kahju hüvitamist ning selgitanud, et lukustatud kambris viibimisel peaks kaebaja tervist kontrollima igapäevaselt.
6.Seega on kohtu hinnangul nii praeguses haldusasjas kui ka eelpool viidatud haldusasjades kaebuse nõuded ning ka kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud samad. Sõltumata sellest, et kohus ei ole haldusasjades nr 3-25-2317, 3-25-2402 ja 3-25-2332 kaebusi menetlusse võtnud, on kaebused HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses siiski kohtu menetluses. Käesolevas kohtuasjas esitatud hilisem kaebus on korduv. Asjaolu, et praeguses asjas esitatud kaebuses tõi kaebaja välja, et ka 28. augustil 2025 toimunud perearsti vastuvõtul tema terviseprobleeme üles ei märgitud ja ka seal ei kuulatud tema kaebusi, ei tähenda, et tegemist oleks uue kaebuse alusega. Kui kaebaja soovib kaitsta kohtus oma õigusi seoses tervishoiuteenuse osutamisega ning oma väidete kinnituseks välja tuua ka 28. augustil 2025 toimunud vastuvõtul asetleidnu, siis tuleb kaebajal seda teha vastavalt kas haldusasja nr 3-252317, 3-25-2402 või 3-25-2332 raames.
7.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
9.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
2
10.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
11.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Eelnevat ei muuda kaebaja poolt väljatoodu, mille kohaselt puuduvad kaebajal meditsiinialased teadmised. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
13.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.