Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1(4)

2-16-119184

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (esialgne võlausaldaja) ja kostja 03. novembril 2010 ja 05. veebruaril 2011 liitumislepinguid nr 10450515, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale teenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja kasutas AS Tele2 Eesti teenuseid nende eest tasumata. AS Tele2 Eesti loovutas 19. detsembril 2013 nõude kostja vastu põhisummas 658,52 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o ajavahemikus 19. juuli 2011 – 10. november 2016, seadusjärgse viivisemääraga 0,022% päevas kokku summas 280,15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 658,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 280,15 eurot ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast tasumata võlgnevuse jäägilt.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(4)

2-16-119184

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostjale ei õnnestunud menetlusdokumendid välisriigis kätte toimetada ja kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 658,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 280,15 eurot, kokku 938,67 eurot ning viivised alates 11. novembrist 2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulude summas 288 eurot, kokku 463 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 175 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 240 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 60 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule edastamise eest kokku 4 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles sisulist osa 2 lehekülge ning mis on masshagi avaldus. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele 2 töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja tunnitasuks 60 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 120 eurot (60 x 2).

3(4)

2-16-119184 TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole käibemaksukohuslane KMS § 3 lg 1 mõttes ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuga. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 319 eurot (175+120+24). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.