27.jaanuari 2023. a vaideotsuse nr 5-15/22/350-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja O.V Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
O.V apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta O.V apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2023. a otsus haldusasjas nr 3-23-262 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 1. septembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-23-262 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla määras 23. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 5-1/22/482 Tallinna Vangla vahistatule O.V-le Tallinna Vangla direktori 22. novembri 2018. a käskkirjaga nr 11/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (kodukord) punkti 12.3.4 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.Distsiplinaarmenetluse ajendiks on Tallinna Vangla 5. üksuse valvuri KP 30. novembri 2022. a ettekanne nr 1-22-10698, millest nähtub, et kinnipeetavate telefonikõnede haldusliidesest www.prion.ee kontrolliti 29. novembril 2022 Tallinna Vangla vahistatu Yle (paigutatud kambrisse nr N4-19) väljastatud telefonikaardilt nr XXXXXXXXXXXX tehtud telefonikõnesid. Kontrollimisel tuvastati, et N4 osakonna II korruselt ajavahemikus 26. kuni 27. november 2022 on nimetatud telefonikaardilt tehtud 18 kõnet abonentnumbritele YYYYYYYYYYYYYYY ja OOOOOOOOOO. Kinnipeeturegistri andmetel on nimetatud numbrite kasutajateks vahistatu O.V-ga (paigutatud kambrisse N4-18) seotud isikud. N4 osakonna II korruse videosalvestite kontrollimisel on tuvastatud, et 26. ja 27. novembril 2022 eelnimetatud numbritele helistamise ajal oli telefoniaparaat väljastatud üksnes O.V-le kambrisse nr N4-18, mistõttu on alust arvata, et O.V kasutas helistamiseks Y telefonikaarti nr
XXXXXXXXXXXX.
1.2.Vanglateenistus on kohustatud kontrollima, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb (Tallinna Vangla kodukorra punkt 12.3.4 ja VangS § 29 lg 21). Kui kinnipeetav annab või teeb teatavaks temale vangla poolt väljastatud kõnekaardi numbri ja PIN koodi teisele kinnipeetavale või kasutab teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi või kasutab telefoni ajal, kui teine kinnipeetav logis oma kõnekaardiga sisse või jättis välja logimata, on vanglateenistusel raske või mõnel juhul ka võimatu kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kui kinnipeetavad annavad telefonitoru edasi teisele kinnipeetavale ajal, kus nad kasutavad oma isiklikku kõnekaarti, tekitab see kinnipeetavale põhjendamatut kulu ning selline tegevus võib tekitada ka võlasuhteid ja kinnipeetavate vahelisi intriige. Seeläbi võib ohtu sattuda vangla julgeolek. O.V ei pidanud nõuetest kinni ning helistas teise kinnipeetava telefonikaardiga.
1.3.O.V karistamata jätmine ei tagaks preventiivset mõju, sest ei motiveeriks teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kirjeldatud tegevus võib kaasa tuua kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid või intriige. Praegusel juhul sellist tagajärge ei kaasnenud, mistõttu võib rikkumist lugeda kergeks. Vahistatu ei ole näidanud välja ka kahetsust õigusrikkumise toimepanemise osas. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestatakse lisaks rikkumise raskusele asjaolu, et vahistatul on kehtiv distsiplinaarkaristus, mis ei ole sarnane antud rikkumisega.
2.O.V esitas 29. detsembril 2022 vaide Tallinna Vangla 23. detsembri 2022. a käskkirja nr 5-1/22/482 peale.
3.Tallinna Vangla jättis 27. jaanuari 2023. a vaideotsusega nr 5-15/22/350-2 vaide rahuldamata. 2(8)
3-23-262
4.O.V esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 23. detsembri 2022. a käskkirja ja
27.jaanuari 2023. a vaideotsuse tühistamiseks. Vaidlusalune käskkiri ja vaideotsus on tühised ning kehtetud algusest peale. Vastustaja saab kontrollida kinnipeetavate tehtavaid kõnesid, kui kinnipeetav täidab registreerimislehe (VangS § 29 lg 2). Prion teenus on Telia Eesti AS-i pakutav kõnesideteenus kinnipeetavatele. Teenusepakkuja ja sidehaldaja on Telia Eesti AS. Vangla ei saa selle teenuse puhul olla isikuandmete vastutav töötleja (vt elektroonilise side seadus 1 (ESS) § 102). VangS § 33 lg 1 kohaselt tuleb vanglal taotleda esmalt luba prokuratuurilt, et nimetatud päring teha. Vangla teostab ebaseaduslikke päringuid süstemaatiliselt. Ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusel saadud teave on lubamatu tõend. Menetluses ei saa eraldada tõendite hindamist süü küsimusest. Vastustaja tegi keskkonnas Prion päringuid, mille tegemist reguleerib VangS § 331 ning milleks on vaja prokuratuuri luba. Seetõttu on distsiplinaarmenetluse aluseks olev teave saadud kehtivat õigust rikkudes, mis toob kaasa haldusakti tühisuse. Protokollist ja käskkirjast nähtub, et kaebaja väidetavat süüd saaks tuvastada otseselt ainult 5. detsembri 2022. a Prion kõnelogi analüüsist/protokollist. Vangla on keeldunud viimati mainitud tõendit kaebajale tutvustamast. Samuti ei tutvustanud vastustaja ettekannet nr 1-22-10698. Ainuke tõend, mis kaebajale esitati on 16. detsembri 2022. a menetlustoimingu protokoll (vt kaebuse lisa 6), mis ei sisalda asjas olulist infot. Vastustaja on rikkunud vaide lahendamiseks seaduses sätestatud tähtaega.
Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.
5.1.VSkE § 51 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohakindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti Kodukorra punkt 12.3.4 keelab kinnipeetaval kasutada teisele kinnipeetavale vangla poolt helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN-koodi. Kaebaja distsipliinirikkumise kohta on Tallinna Vangla viienda üksuse valvur KP koostanud 30. novembril 2022. a ettekanne nr 1- 22-10698.
5.2.Kaebaja kasutas ajavahemikul 26. kuni 27. novembrini 2022 telefonikõnede tegemiseks 18 korral teisele isikule väljastatud kõnekaarti ning pani seega toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda distsiplinaarkorras karistada.
5.3.Andmed vahistatu Y telefonikõnede ning kaebaja telefoninumbrite kohta on saadud seaduslikult. Kaebaja ei ole teise isiku kõnekaardi kasutamisele vastu vaielnud. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vanglal võimalik kontrollida kinni peetud isikute telefoni kasutust (VangS § 66 lg 1, justiitsministri
5.septembri 2011. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 8; VangS § 96 lg 1, § 97 lg 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus nr 3-3-1-54-07). Vastupidises olukorras kaoks vanglal igasugune kontroll vanglas viibivate isikute kõnekaartide kasutamise üle ning VSkE § 51 lg 1 ja kodukorra p 12.3.4 oleks vaid formaalsed nõuded, millest reaalset kinnipidamist ei oleks võimalik kontrollida. Kontrolli võimaluse puudumisel oleks vanglal sisuliselt võimatu kinnipeetavate keelatud suhtlust välistada ning kinnipeetavatel oleks kontrollimatu võimalus helistada ükskõik millistele, sh keelatud numbritele. Kaebaja poolt kaaskinnipeetava telefonikaardi kasutamist tõendab ka N4 osakonna II korruse videosalvestis, mille kontrollimisel tuvastati, et vaidlusalusel ajavahemikul, mil toimusid kõned numbritele
YYYYYYYYYYYYYYY
ja OOOOOOOOOO, oli telefoniaparaat väljastatud üksnes kaebajale.
3(8)
3-23-262
5.4.Kaebajale tehti teatavaks distsiplinaarmenetluse algatamisel ettekande sisu. Lisaks on ettekande sisu korratud ka kohtule lisana 7 ja 8 edastatud 21. detsembri 2022. a distsiplinaarmenetluse protokollis ning vaidlusaluses käskkirjas. Prion kõnelogi analüüsi ei ole kaebajale väljastatud, kuivõrd tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega (AvTS § 35 lg 1 p 12).
5.5.Vaide lahendamisel ei ole ületatud seaduses sätestatud menetlustähtaegu (VangS § 1 1 lg 7; tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 136 lg 8). Kaebaja esitas vaide
29.detsembril 2022. Vaide lahendamise tähtaeg oli 30. jaanuar 2023. Vastustaja lahendas vaide 27. jaanuaril 2023.
6.Tallinna Halduskohus jättis 22. detsembri 2023. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata.
6.1.Kaebaja ei ole vastu vaielnud vaidlusaluses käskkirjas tuvastatud asjaoludele, et: 1) 26. ja 27. novembril 2022 oli telefoniaparaat väljastatud kaebaja kambrisse N4-18; 2) kaebaja viibis kambris üksinda; 3) abonentnumbrite YYYYYYYYYYYYYYY ja OOOOOOOOOO kasutajad on kaebajaga seotud isikud; 4) ajavahemikul 26. kuni 27. november 2022 on Yle (paigutatud kambrisse N4-19) väljastatud telefonikaardilt nr XXXXXXXXXXXX tehtud 18 kõnet abonentnumbritele YYYYYYYYYYYYYYY ja OOOOOOOOOO.
6.2.Vastustaja ei ole teostanud andmete päringut VangS § 331 lg 1 alusel. Vanglas asuva telefoni kasutamisel toimunud kõneväljavõtte saamiseks ei ole vajalik teostada VangS § 33 1 lg-s 1 nimetatud päringuid. Distsiplinaarkaristuse määramiseks piisab üksnes kinni peetava telefonikaardi kasutamise kohta andmete kogumisest selles ulatuses, millest nähtub telefonikõne aeg, adressaadi telefoninumber ja asjaolu, et kinni peetav ei ole varem vanglale VSkE § 511 lg-s 1 nimetatud korras selle adressaadi kohta andmeid edastanud. Nimetatud andmete saamiseks ei ole vaja VangS §-s 33 1 sätestatud korras päringu tegemine vajalik (Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2014. a otsus nr 3-13-1877, p 14). Praegusel juhul piirdus andmete kogumine Y telefonikaardi kasutamise kohta ulatuses, millest nähtub telefonikõne tegemise aeg, adressaadi telefoninumbrid ning kinnipeeturegistrisse kantud andmed kaebaja seotusest nimetatud numbritega. Vastustaja on õigesti märkinud, et nimetatud andmete kogumiseks puudus vajadus teostada päring VangS § 331 lg 1 alusel.
6.3.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja telefonikõned ajavahemikul 26. kuni 27. november 2022 ei olnud tehtud VangS § 97 lg-s 3 nimetatud adressaatidele. Samuti puudub vaidlus, et vangla ei ole kontrollinud kõnesolevate kaebaja telefonikõnede teel edastatud sõnumite sisu.
6.4.Kaebaja ei ole vastu vaielnud, et ta ei kasutanud telefonikõnede tegemiseks 26. ja 27. novembril 2022 talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. VSkE § 51 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohtkindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. VSkE § 51 lg 1 laieneb ka vahistatule. Lisaks tuleneb Tallinna Vangla kodukorra punkti 12.3.4. teisest lausest, et kinnipeetaval on keelatud kasutada teisele kinnipeetavale vangla poolt helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi. Seega ei ole andmed saadud ebaseaduslikult, mistõttu ei saa rääkida vaidlusaluse käskkirja õigusvastasusest. Tühisuse aluseid ei esine (HMS § 63 lg 2). Vastustaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-07 on asjakohane, kuivõrd puudutab kinni peetava isiku telefoni kasutamise õigust vanglas, sarnaselt siinsele vaidlusele. 4(8)
3-23-262
6.5.Kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse algatamise teatist selle koostamisega samal päeval, s.o 5. detsembril 2022 (vt kaebuse lisa 2). Seejuures on distsiplinaarmenetluse algatamise teates kirjeldatud, mis on 30. novembri 2022. a ettekande sisu. Kaebuse kohaselt on kaebajale tutvustatud 16. detsembri 2022. a menetlustoimingu protokolli. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et tulenevalt AvTS § 35 lg 1 p-st 12 oli alus keelduda kaebajale Prion kõnelogi analüüsi väljastamast, kuivõrd see sisaldab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet.
6.6.Vastustaja ei ole rikkunud vaide lahendamise tähtaega. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 7 lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavaale haldusorganile. Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja vaie registreeritud 30. detsembril 2022 (vt vastustaja 5. aprilli 2023. a menetlusdokumendi lisa 1) ning vaideotsus on tehtud
27.jaanuaril 2023 (vt kaebuse lisa 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.O.V taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist.
7.1.Halduskohus jättis tähelepanuta 20. novembri 2023. a seisukohas toodud asjaolud ja on käsitlenud vaidlust peamiselt VangS §-st 331 lähtuvalt.
7.2.Halduskohus on asunud seisukohale, et VangS § 29 lg 2 1 toodud telefonikõnede registreerimisõigust ja selle läbi kinnipeetava suhtluse kontrollimise õigust tuleb käsitada ESS-ga reguleeritava sideandmete töötlemise õigusena. Vastasel juhul puuduks vanglal ülevaade, kellega kinnipeetav suhtleb. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 kohaselt võib õiguskaitseasutus isikuandmeid töödelda seaduse alusel. VangS § 29 lg-st 2 1 ei nähtu vangla õigust töödelda isikuandmeid. Sellest sättest nähtub üksnes vangla õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab; telefoninumber; helistamise aeg ja kõne kestus.
7.3.VangS § 96 lg 1 kohaselt toimub telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjaga sätestatud korras. Telefonikõnede registreerimisega seonduv on toodud vangla sisekorraeeskirja §-s 511, mille lõike 5 järgi ei kohaldata neid sätteid vahistatutele. Nii esitavadki vahistatud eelmisel õhtul telefonikõnede registreerimislehe, kuhu märgitakse VangS § 29 lg-s 21 loetletud andmed. Distsiplinaarkaristuse määramise ajal oli kaebaja vahistatu. Vanglal puudub iseseisev isikuandmete töötlemise õigus. VangS-st, ESS-st ega ka IKS-st ei tulene vangla õigust töödelda sideandmeid. Samuti ei ole seadusandja näinud sideettevõttele ette õigust võimaldada kolmandatele isikutele ligipääsu sideteenuse kasutamise üksikasjadele. ESS § 101 lg 1 keelab seda teha. ESS § 106 kohaselt võivad andmeid töödelda ainult sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik. Samuti on loetletud isikud, kes on volitatud andmeid töötlema, kuid vanglateenistusele sellist õigust omistatud ei ole. Seadusandja on vanglale ette näinud 2 võimalust sideandmete kontrollimiseks. ESS näeb ette, et selleks, et saada sideandmeid VangS sätestatud juhtudel, peab vanglateenistus esitama sideettevõttele järelepärimise. Sellest tulenevalt ei ole vanglal VangS § 29 lg-st 2 1 tulenevalt iseseisvat õigust sideandmeid töödelda.
7.4.Kohus on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2014. a otsuse nr 3-13-1877 p-le 8. Vaidlusalusel juhul ei täitnud vangla oma seadusest tulenevat kohustust ega esitanud sideettevõttele päringut kõneeristuse saamiseks, vaid tegi seda kehtivat seadusandlust eirates 5(8)
3-23-262 iseseisvalt ja omaalgatuslikult. Seetõttu on Tallinna Vangla saanud sideandmeid kehtivat õiguskorda rikkudes ning ebaseaduslikult saadud teabe alusel ei tohi kedagi karistada. Tallinna Vangla määras kaebajale karistuse, tuginedes ebaseaduslikult saadud tõendile.
Tallinna Vangla taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.
8.1.Vastustaja jääb varem avaldatud seisukohtade juurde.
8.2.Vastustaja ei ole teostanud andmete päringut VangS § 33 1 lg 1 alusel ning seega on kaebaja viited ESS erinevatele paragrahvidele asjassepuutumatud. Sarnaselt kinnipeetava suhtes VangS §-des 28 ja 29 sätestatule, näevad VangS §-d 96 ja 97 vahistatu suhtes ette õiguse telefoni kasutamisele, samuti selle õiguse piirangud ja selle õiguse kasutamise jälgimise. VangS § 96 lg 1 kohaselt on vahistatul õigus telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Tehnilise võimaluse olemasolu VangS § 96 lg 1 mõttes tähendab nii kõneteenuse osutaja olemasolu, selleks vajalikke seadmeid ja nende toimimist, kui ka seda, et tehnilised võimalused vastavad tingimustele, mis tagavad vanglateenistusele pandud kinnipeetava kontrollimise ja korra tagamisele suunatud ülesannete täitmise. Õigus vanglaametnikel kontrollida kinnipeetavate (vahistatute) telefonikõnesid tuleneb vajadusest tagada vanglas julgeolek ja kinnipeetavate järelevalve (VangS § 66 lg 1). Riigikohtu halduskolleegium leidis 1. märtsi 2007. a otsuses nr 3-3-1-103-06, et helistamist kontrollival vanglaametnikul on õigus näha helistamise ajal telefoni tablood, et kontrollida, kellega kinnipeetav suhtleb. Sealjuures ei tohi ta aga rikkuda kinnipeetava õigust sõnumi saladusele, st kuulata kõnet pealt. Riigikohtu halduskolleegium leidis 31. oktoobri 2007. a otsuses nr 3-3-1-54-07, et vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas kinnipeetava isiku graafikuväline helistamine on ikka toimunud isikutele, kellele helistamist vangistusseadust reguleerivate õigusaktide kohaselt vangla piirata ei tohi. Eeltoodust tulenevalt on kohtumenetluses jaatatud vanglateenistus õigust, olla julgeoleku huvides informeeritud sellest, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb ning vanglateenistus peab tagama ka selle, et ei kuritarvitataks piiramatut õigust helistada riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele või nende ametiisikutele, samuti kaitsjale.
8.3.Vaidlusalusel juhul ei kontrollinud vangla kaebaja telefonikaardi kasutamist, vaid koguti Y telefonikaardi kasutamise andmeid, telefonikõne aeg ja adressaadi telefoninumber. Kaebaja seotus Y telefonikaardiga tehtud kõnedega ilmnes alles telefoninumbrite kõrvutamisel kinnipeeturegistri andmetega. Arvestades, et konkreetsel juhul ei ole vangla telefonikõnede haldusliidesest Prion kaebaja tehtud kõnede andmeid kontrollinud, ei ole vangla juba ainuüksi sel põhjusel kaebaja õigusi rikkunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Lisaks jääb ringkonnakohus
27.augusti 2014. a otsuses haldusasjas nr 3-13-1877 võetud seisukohtade juurde. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Distsiplinaarmenetluse käskkiri on õiguspärane, antud selleks pädeva ametniku poolt, põhjendatud ja kaalumisvigadeta. Kaebajal on olnud võimalus oma seisukoht esitada, kuid ta ei ole distsiplinaarsüüteo toimepanemist eitanud. Kaebaja tugineb sellele, et vastustaja on talle distsiplinaarkaristuse määranud ebaseaduslikult kogutud tõendite alusel, mistõttu on vaidlustatud käskkiri kaebaja arvates tühine algusest peale. Ringkonnakohus on seisukohal, et 6(8)
3-23-262 käskkirjas väidetud teo toimepanemine on nõuetekohaselt tõendatud ning halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitud teo – teise isiku telefonikaardi kasutamise – toime pannud. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja seda asjaolu vaidlustanud. Samuti on halduskohus põhjendatult ja õiguspäraselt leidnud, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi korrektselt ning kaebaja vaie lahendati tähtaegselt.
11.VangS § 29 lg 21 annab vanglateenistusele õiguse teha sideettevõtjale päringuid kinnipeetava kõneeristuse saamiseks. Kontrolli eesmärk on välistada võimalus säilitada või luua kontakti kuritegeliku maailmaga ning kasutada seaduslikku suhtlemisvõimalust uute kuritegude kavandamiseks või toimepanemiseks. Kontroll arvestab küll isiku õigust sõnumi saladusele, kuid võimaldab vanglal jälgida, kellega kinnipeetav suhtleb. Lisaks eesmärgile ennetada uue süüteo toimepanemist, võib kontroll aidata kaasa hiljem selle menetlemisele ning anda märku vajadusest piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele või telefonikõnele VangS § 28 lg 3 korras. Telefonikõnede registreerimine aitab nii vanglal kui ka kinnipeetaval endal kontrollida nimetatud toimingute õiguspärasust. Kirjavahetuse ja telefonikõnede kontrollimine kujutab endast põhiseaduse §-ga 11 kooskõlas olevat põhiõiguse proportsionaalset riivet (vt Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 93-94). Vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas kinnipeetava isiku graafikuväline helistamine toimus isikule, kellele helistamist vangistust reguleerivate õigusaktide kohaselt vangla piirata ei tohi (Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 11). VangS § 28 lg 3 annab vangla direktorile õiguse piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Vanglal ei oleks seda ülesannet võimalik efektiivselt täita, kui vanglaametnikel puuduks õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 12).
12.Ka õiguskantsler on 25. aprilli 2014. a seisukohas nr 6-3/131013/1401838 (vt 6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_kinni_peetava_isiku_telefonikon ede_kohta_andmete_kogumine.pdf) leidnud, et VangS § 29 lõike 21 alusel ja vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras kogutav teave kinnipeetava vanglavälise suhtluse kohta ei kujuta endast delikaatseid isikuandmeid IKS § 4 lg 2 mõttes ega ole ka eriliselt tundlik või isiku kohta kuigi palju ütlev. IKS § 14 lg 1 p 1 võimaldab töödelda isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta muu hulgas ka siis, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Antud juhul on andmete kogumise seadusest tulenevaks aluseks VangS § 29 lg 2 1. VangS § 29 lg 21 kohaselt kontrollib vanglateenistus, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või peab kirjavahetust. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus.
13.Distsiplinaarsüüteo tõendamisel tugines vangla andmetele, mis nähtuvad Yle väljastatud telefonikaardi telefonikõnede väljavõttest. Nimetatud dokumendist (dtl 49 – Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2023. a määrusel alusel on kuulutatud menetlus selle dokumendi osas kinniseks) nähtuvad telefonikõnede aeg, kestus ja valitud telefoninumber ning telefonikaardi omaniku nimi. VangS § 29 lg-s 2 nimetatud olukorraga tegemist ei ole, kuna telefonikõne sisu vangla ei kontrollinud. VangS § 331 nimetatud olukorraga ei ole samuti tegemist. Vanglas asuva telefoniga tehtud kõne väljavõtte saamiseks ei ole vajalik teha VangS § 331 lg-s 1 toodud päringuid. Distsiplinaarkaristuse määramiseks piisab telefonikaardi kasutamise kohta andmete kogumisest pelgalt sellises ulatuses, millest nähtub telefonikõne aeg, adressaadi telefoninumber ja asjaolu, et telefonikaarti ei ole kasutatud selle omanikuga seotud telefoninumbritele helistamiseks, vaid sellega on helistatud kellegi teisega seotud 7(8)
3-23-262 telefoninumbritele. Nimetatud andmete saamiseks ei ole VangS §-s 331 sätestatud korras päringu tegemine vajalik.
14.Kaebaja on ebaõigesti mõistnud halduskohtu otsust, leides, et kohus on asunud seisukohale, et VangS § 29 lg 21 toodud telefonikõnede registreerimisõigust ja selle läbi kinnipeetava suhtluse kontrollimise õigust tuleb käsitleda ESS-ga reguleeritava sideandmete töötlemisena. Vastustaja ei ole teostanud andmete päringut VangS § 33 1 lg 1 alusel ning seetõttu ei ole asjakohased kaebaja viited ESS-i erinevatele paragrahvidele. Kaebaja märgib, et VSkE § 511 lg 5 kohaselt ei kohaldata seda sätet vahistatutele. See viide ei ole asjakohane, kuna vaidlusalusel juhul on asjassepuutuvaks sätteks VSkE § 51 lg 1, mille kohaselt võib kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohtkindlat või teisaldatavat telefoni ning talle vanglateenistuse poolt väljastatud telefonikaarti. VangS § 96 lg-st 1 tulenevalt laieneb VSkE § 51 lg 1 ka vahistatule. Sarnaselt kinnipeetava suhtes VangS §-des 28 ja 29 sätestatule, näevad VangS §-d 96 ja 97 vahistatu suhtes ette õiguse telefoni kasutamisele, samuti selle õiguse piirangud ja selle õiguse kasutamise jälgimise. Kaebaja on apellatsioonkaebuses ka ise õigesti märkinud, et VangS § 29 lg-st 21 nähtub vangla õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab; telefoninumber; helistamise aeg ja kõne kestus. Neid andmeid vastustaja kontrolliski. Vangla kontrollis telefonikõnede haldusliidesest Prion vahistatu Yle väljastatud telefonikaardilt tehtud telefonikõnesid. Vangla pole telefonikõnede haldusliidesest Prion kaebaja tehtud kõnede andmeid kontrollinud. Kaebaja seotus Y telefonikaardiga tehtud kõnedega ilmnes alles telefoninumbrite kõrvutamisel kinnipeeturegistri andmetega. Distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olev telefonikõnede haldusliidesest Prion saadud teave on kogutud õiguspäraselt ning lisaks telefonikaardi telefonikõnede väljavõttele, tõendab kaebaja poolt kaaskinnipeetava telefonikaardi kasutamist N4 osakonna II korruse videosalvestis, mille kontrollimisel tuvastati, et vaidlusalusel ajavahemikul, mil toimusid kõned numbritele YYYYYYYYYYYYYYY ja OOOOOOOOOO, oli telefoniaparaat väljastatud üksnes kaebajale.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1)
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.