Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2089
Haldusasi
B.I kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 5. juuli 2023. a teate nr 2.1.-1/23/247-690-2 ja 15. augusti 2023. a vaideotsuse nr 2.1.-3/23/795-1992-2 tühistamiseks ning järelevalvemenetluse alustamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2024. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – B.I Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Andres Kudrjavtsev
Menetluse alus ringkonnakohtus
B.I apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta B.I apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2089 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja teda puudutava kriminaalasja number tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. jaanuaril 2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-23-2089 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-2089 kohustamiseks alustada Telia Eesti AS-i suhtes järelevalvemenetlust. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava suhtlust üksnes telefonikõnede registreerimise kaudu, mitte töödelda andmeid oma äranägemise järgi prion.ee keskkonnas. AKI leidis vääralt, et VangS § 29 lg 2 1 ja ESS § 1111 lg 11 p 6 annavad vanglateenistusele iseseisva õiguse sideandmete töötlemiseks. Vanglateenistust ei ole nimetatud ESS §-s 106 loetletud isikute seas, kes on volitatud andmeid töötlema. Prion-teenus on Telia Eesti AS-i pakutav kõnesideteenus kinnipeetavatele isikutele. Teenusepakkuja ja side haldaja on Telia Eesti AS, mistõttu ei saa isikuandmete vastutav töötleja olla Tallinna Vangla. Sideettevõtjal on kohustus tagada sidevõrgu ja andmetöötluse turvalisus (vt ESS § 101 lg 1, § 106). AKI viidatud ESS § 111 1 lg 11 p 6 ei ole asjassepuutuv, sest kohustab sideettevõtjat andmeid säilitama ning andmete esitamine toimub ainult ESS §-s 112 sätestatud päringu alusel. Sellest tulenevalt puudub Tallinna Vanglal iseseisev õigus andmeid töödelda. VangS § 29 lg 4 kohaselt on keelatud kontrollida kaitsjale tehtud kõnesid, mistõttu oli vanglale ligipääsu võimaldamine selle sättega vastuolus.
3-23-2089 kõnesideteenuse pakkuja (vt põhimääruse § 4 lg-d 2 ja 3 1). Andmete töötlemine toimub seega seaduse alusel ning on kooskõlas IKS §-ga 15 ja isikuandmete kaitse üldmääruse 1 (IKÜM) art 6 lg 1 p-ga c. Õige on ka AKI seisukoht, et VangS § 29 lg 2 1 raames tehtav kontroll ei kujuta endast jälitustoimingute tegemist ning VangS § 29 lg-t 4 ei ole rikutud. Puudub vaidlus, et sõnumite sisu ei kontrollitud. Kaebaja on ise välja toonud, et kindlaks tehti üksnes asjaolu, et ta ei helistanud kaitsjale, kuivõrd kaitsja viibis samal ajal Tallinna Vanglas. Distsiplinaarmenetlust alustati üldse seoses asjaoluga, et kaebaja kasutas teisele kinnipeetavale kuuluvat telefonikaarti, mis on vanglas keelatud, mitte seoses sellega, kellele kaebaja helistas.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
4(7)
3-23-2089 eraldi päringu alusel. Küsimus on tõusetunud seoses asjaoludega, et Tallinna Vangla on 24.01.2022 edastanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX maakohtule teavet kahtluse kohta, et kaebaja võib olla suhelnud oma kaitsja telefoninumbritele helistades isikutega, kellega tal ei olnud kriminaalasjas kehtestatud lisapiirangute järgi lubatud suhelda (dtl 58–60), ning kaebaja suhtes algatati lisaks 05.12.2022 distsiplinaarmenetlus ja talle määrati Tallinna Vangla 23.12.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/482 distsiplinaarkaristus (dtl 62–68), sest kaebaja tegi ajavahemikul 26.–27.11.2022 teise kinni peetava isiku telefonikaardilt 18 kõnet oma kaitsja advokaadibüroo telefoninumbritele. Need asjaolud selgusid Tallinna Vanglale mh telefonikõnede logide kontrollimise tulemusel, mida tehti Telia Eesti AS haldusliidese kaudu. B.I vaidlustas Tallinna Vangla 23.12.2022 käskkirja ning selle kohta tehtud 27.01.2023 vaideotsuse haldusasjas nr 3-23-262, kuid tema kaebus jäi rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.08.2025 otsus on jõustunud koos Riigikohtu 04.11.2025 määrusega, millega jäeti B.I kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
3-23-2089 telefonikõnede toimumise ajal hoopis Tallinna Vanglas menetlustoimingutel ning ei saanud olla telefonikõnede vastuvõtjaks; samuti on teisele kinnipeetavale väljastatud telefonikaardilt tehtud kõnesid kaebaja kaitsja telefoninumbritele, kuigi vangla turvakaamera salvestiste kohaselt oli telefoniaparaat kõnede ajal väljastatud üksnes kaebaja kambrisse). Sedalaadi kontrollimist ei piira ka VangS § 29 lg 4 (vt J. Sootak. VangS § 29 kommentaarid, p 3. – L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1–109, 2. täiendatud vlj, Tallinn 2014, lk 95). Eeltoodu on kooskõlas mh Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2014 otsusega nr 3-13-1877 (p 14). Kui VangS § 29 lg 2 1 alusel oleks vanglateenistusel üksnes õigus kinnipeetavate telefonikõnesid registreerida või saaks telefonikõnesid (nt valitud telefoninumbrit) kontrollida üksnes helistamise ajal, siis ei oleks telefonikõnede kontrollimise eesmärk vähemasti osaliselt saavutatav või tuleks telefoni kasutamist oluliselt piirata. VSKE § 51 lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetav helistamiseks kasutada mh teisaldatavat telefoniaparaati ning VSKE § 51 lg 2 näeb mh ette, et telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Kinnipeetavale kambrisse antava teisaldatava telefoni iseseisev kasutamine ei saaks olla aktsepteeritav, kui vanglateenistusel ei oleks võimalik teostada tehtud kõnede üle tõhusat kontrolli mh tutvudes kõnelogide andmetega. Seetõttu tuleb VangS § 29 lg-t 2 1 tõlgendada selliselt, et sätte teine lause reguleerib üksnes telefonikõnede registreerimist (mis on vajalik tõhusa kontrolli teostamiseks), mitte ei piira telefonikõnede kontrollimise võimalusi.
6(7)
3-23-2089
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.