Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2089
Haldusasi
B.I kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 5. juuli 2023. a teate nr 2.1.-1/23/247-690-2 ja 15. augusti 2023. a vaideotsuse nr 2.1.-3/23/795-1992-2 tühistamiseks ning järelevalvemenetluse alustamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2024. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – B.I Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Andres Kudrjavtsev
Menetluse alus ringkonnakohtus
B.I apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta B.I apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2089 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja teda puudutava kriminaalasja number tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. jaanuaril 2026 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-23-2089 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav B.I esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 15.03.2023 kaebuse, milles palus algatada Telia Eesti AS-i suhtes järelevalvemenetlus, sest nimetatud sideettevõtja on seadusevastaselt võimaldanud Tallinna Vanglale vaba ligipääsu isikuandmetele, mille suhtes sideettevõtjal on konfidentsiaalsuskohustus. Tallinna Vangla on teostanud www.prion.ee kaudu päringuid kaebaja poolt tema kaitsja advokaadibüroo telefoninumbritele tehtud kõnede kohta. Selliste päringute tegemine ei ole prokuratuuri loata õiguspärane (vt vangistusseaduse (VangS) § 331) ning sideettevõtjal on seadusest tulenev kohustus tagada andmete konfidentsiaalsus (vt elektroonilise side seaduse (ESS) § 101 lg 1, § 102 lg 1, § 106).
2.Andmekaitse Inspektsioon selgitas 05.07.2023 menetluse lõpetamise teates nr 2.1.1/23/247-690-2, et ESS § 1111 lg 11 p 6 kohaselt peab sideettevõtja ESS § 111 1 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastama mh VangS-s sätestatud juhtudel. Vanglateenistusel on VangS § 29 lg 21 kohaselt õigus kontrollida, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kinnipeetavatele telefoniteenuse osutamiseks, teenuse haldamiseks ja kõnede üle järelevalve teostamiseks on sõlmitud leping Telia Eesti AS-ga. Järelevalve teostaja on vanglateenistus, kes kasutab selleks sideettevõtja prion-teenust. Tegemist on lepingulise suhtega, kus sideettevõtja on isikuandmete volitatud töötlejaks ning isikuandmeid töödeldakse vanglateenistusele VangS § 29 lg-s 21 antud õiguse realiseerimiseks. Sellest sättest ei tulene vanglale õigust ainuüksi andmeid registreerida, vaid registreeritud andmed on aluseks kontrolli läbiviimisel. Vangla ei ole teinud sideettevõtjale VangS §-s 331 nimetatud päringuid, mis vajaksid prokuratuuri luba. Kuivõrd Telia Eesti AS-l on ESS § 111 1 lg 11 p-st 6 tulenev kohustus VangS § 29 lg 2 1 alusel andmeid edastada ning konfidentsiaalsuskohustust ei ole rikutud, siis ei ole sideettevõtja seadust rikkunud ja AKI-l puudub sekkumiseks alus.
3.Andmekaitse Inspektsioon jättis 15.08.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/795-1992-2 rahuldamata B.I 07.08.2023 vaide AKI 05.07.2023 menetluse lõpetamise teate peale, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vaide esitaja viitab ekslikult VangS §-le 33 1, mis puudutab jälitustoimingutega seotud päringute teostamist. VangS § 29 lg-s 2 1 nimetatud telefonikõnede andmete registreerimisel ei varjata andmetöötluse fakti ja tegemist ei ole seega jälitustoiminguga. Riigikohtu 18.06.2021 otsus nr 1-16-6179 puudutas kriminaalmenetlust ja jälitustoiminguid, millega ei ole praegu tegemist. VangS § 29 lg-st 2 1 ei tulene, et vangla õigus kontrollide kinnipeetava telefonisuhtlust on piiratud registreerimislehtedega, vaid vanglal on muu hulgas õigus täpselt fikseerida helistamise aeg ja kõne kestus ning sõlmida selliste andmete töötlemiseks ka leping sideettevõtjaga. Telia Eesti AS on sõlmitud lepingu alusel isikuandmete volitatud töötlejaks ning isikuandmeid töödeldakse vanglateenistusele VangS § 29 lg-s 21 antud õiguse realiseerimiseks. Seega on tõendatud, et isikuandmete töötlemine vanglateenistuse ja Telia Eesti AS-i poolt on olnud õiguspärane.
4.B.I esitas Tallinna Halduskohtule 20.09.2023 kaebuse AKI 05.07.2023 teate nr 2.1.1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsuse nr 2.1.-3/23/795-1992-2 tühistamiseks ning AKI 2(7)
3-23-2089 kohustamiseks alustada Telia Eesti AS-i suhtes järelevalvemenetlust. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava suhtlust üksnes telefonikõnede registreerimise kaudu, mitte töödelda andmeid oma äranägemise järgi prion.ee keskkonnas. AKI leidis vääralt, et VangS § 29 lg 2 1 ja ESS § 1111 lg 11 p 6 annavad vanglateenistusele iseseisva õiguse sideandmete töötlemiseks. Vanglateenistust ei ole nimetatud ESS §-s 106 loetletud isikute seas, kes on volitatud andmeid töötlema. Prion-teenus on Telia Eesti AS-i pakutav kõnesideteenus kinnipeetavatele isikutele. Teenusepakkuja ja side haldaja on Telia Eesti AS, mistõttu ei saa isikuandmete vastutav töötleja olla Tallinna Vangla. Sideettevõtjal on kohustus tagada sidevõrgu ja andmetöötluse turvalisus (vt ESS § 101 lg 1, § 106). AKI viidatud ESS § 111 1 lg 11 p 6 ei ole asjassepuutuv, sest kohustab sideettevõtjat andmeid säilitama ning andmete esitamine toimub ainult ESS §-s 112 sätestatud päringu alusel. Sellest tulenevalt puudub Tallinna Vanglal iseseisev õigus andmeid töödelda. VangS § 29 lg 4 kohaselt on keelatud kontrollida kaitsjale tehtud kõnesid, mistõttu oli vanglale ligipääsu võimaldamine selle sättega vastuolus.
5.Andmekaitse Inspektsioon palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Vanglal oli VangS § 29 lg-st 21 ja § 96 lg-st 1 ning isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 15 tulenevalt õigus andmeid töödelda. Kinnipeetavatele osutab kõnesideteenust ja selle haldamist sisuliselt vangla, kes teostab ühtlasi järelevalvet kõnede üle. Ülesande täitmiseks kasutab vangla selleks lepinguga volitatud töötlejat ehk Telia Eesti AS-i. Andmed kõnede kohta kantakse VangS § 53 lg 1 p 10 alusel vangiregistrisse, mille põhimääruse § 4 lg-te 2 ja 3 1 kohaselt on volitatud töötleja mh vanglas kinni peetavatele isikutele kõnesideteenuse pakkuja kirjaliku lepingu alusel (hetkel Telia Eesti AS). Menetluse lõpetamise teates on ekslikult viidatud ka ESS § 1111 lg 11 p-le 6, kuid see säte puudutab üksnes andmete edastamist vanglale kui jälitusasutusele nt VangS § 331 alusel. VangS § 29 lg 21 raames andmete vanglale lepingu alusel edastamisele ESS ei kohaldu. Tallinna Vangla poolt Harju Maakohtule kriminaalasjas edastatud 24.01.2022 teatest nähtub, et vangla tuvastas, et kaebaja kuritarvitab kaitsja kaasabil piiramatut õigust kaitsjale helistada ning suhtleb tegelikkuses isikutega, kellega tal ei ole õigust suhelda. Tallinna Vangla on 23.12.2022 käskkirja kohaselt distsiplinaarmenetluses tuvastanud, et kaebaja kasutas vanglas helistamiseks teise vahistatu telefonikaarti, mis on vanglas keelatud. Kaebaja püüab sisuliselt leida erinevaid põhjendusi, et õigustada tema poolt toime pandud rikkumisi (vanglas telefoni kasutamise korra ja kohtumäärusega kehtestatud suhtluspiirangute eiramist). Vanglale antud õigus kontrollida kinnipeetavate telefonikõnesid kannabki mh eesmärki vältida olukordi, kus kinnipeetav suhtleb tegelikult teise isikuga, mitte sellega, kellega ta väidab suhtlevat. Selline kontroll ei saa piirduda ainult kõne tegemise ajal vanglaametnikule telefoni tabloo näitamisega. Kaebaja isikuandmete töötlemine ei olnud vastuolus VangS § 29 lg-ga 4.
6.Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et AKI 05.07.2023 otsus nr 2.1.-1/23/247-690-2 ja 15.08.2023 vaideotsus nr 2.1.-3/23/795-1992-2 vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 54 ja 56 nõuetele, ning kohus nõustub vastustaja menetluse lõpetamise teates, vaideotsuses ja vastuses kaebusele esitatud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja mõistab VangS § 29 lg-ga 2 1 vanglale antud telefonikõnede kontrollimise õigust ja kohustust ebaõigesti, leides sisuliselt, et see piirdub üksnes registreerimiskohustusega või ESS-s sätestatud päringu tegemise kohustusega. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et VangS § 29 lg 21 ls 1 annab laiema õiguse vastavate andmete töötlemiseks. Kõnesideteenust ja selle haldamist osutab kinnipeetavatele sisuliselt vangla, kes teostab ka järelevalvet kõnede üle. Selle ülesande täitmiseks kasutab vangla lepinguga volitatud töötlejat ehk Telia Eesti AS-i ning õigusvastane ei ole kasutada selleks automaatsüsteemi (prion.ee keskkonda). Andmed kõnede kohta kantakse vangiregistrisse (VangS § 53 lg 1 p 10), mille volitatud töötlejaks on mh Telia Eesti AS kui lepinguline 3(7)
3-23-2089 kõnesideteenuse pakkuja (vt põhimääruse § 4 lg-d 2 ja 3 1). Andmete töötlemine toimub seega seaduse alusel ning on kooskõlas IKS §-ga 15 ja isikuandmete kaitse üldmääruse 1 (IKÜM) art 6 lg 1 p-ga c. Õige on ka AKI seisukoht, et VangS § 29 lg 2 1 raames tehtav kontroll ei kujuta endast jälitustoimingute tegemist ning VangS § 29 lg-t 4 ei ole rikutud. Puudub vaidlus, et sõnumite sisu ei kontrollitud. Kaebaja on ise välja toonud, et kindlaks tehti üksnes asjaolu, et ta ei helistanud kaitsjale, kuivõrd kaitsja viibis samal ajal Tallinna Vanglas. Distsiplinaarmenetlust alustati üldse seoses asjaoluga, et kaebaja kasutas teisele kinnipeetavale kuuluvat telefonikaarti, mis on vanglas keelatud, mitte seoses sellega, kellele kaebaja helistas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.B.I palub 16.08.2024 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Kaebaja pöördus AKI poole seoses sellega, et Telia Eesti AS võimaldab Tallinna Vanglale iseseisva juurdepääsu kõnesideteenuse kasutamise üksikasjadele, mis on õigusvastane. Halduskohus jättis kaebaja 11.12.2023 täiendava seisukoha tähelepanuta. VangS § 29 lg 21 esimene lause ei sätesta kohtu viidatud laiemat õigust andmete töötlemiseks. Halduskohus ei ole seda seisukohta kuidagi põhjendanud. VangS § 29 lg 21 teise lause järgi on vangla kontrolliõigus sätestatud registreerimiskohustuse kaudu (vt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 51 1). Kõnesideteenust saab osutada ainult sideettevõtja ESS §-de 3 ja 4 tingimuste täitmise korra. Tallinna Vangla ei ole sideettevõtja ja ei saa seega olla ka kõnesideteenuse osutaja. Kõnesideteenust osutab kinnipeetavatele Telia Eesti AS, kes on väljastanud ettemaksuga telefonikaardid ja kellele tasutakse ka kõnede eest. Vanglateenistusele ei ole antud õigust sideandmeid töödelda (vt ESS § 106). Telia Eesti AS-l kui sideettevõtjal on konfidentsiaalsuskohustus (ESS § 101 lg 1), mida ta on vanglale andmetele ligipääsu võimaldamisega rikkunud. VangS § 331 ja ESS § 112 kohaselt peab vanglateenistus esitama sideettevõtjale järelepärimise ning VangS § 29 lg 21 ei anna vanglale laiemaid õigusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.07.2014 otsus nr 3-13-1877, p 8 alap 1). Halduskohus ei ole põhjendanud, miks seadused praegusel juhul ei kehti või ei oma tähtsust, vaid asus sisuliselt seadusandja asemel looma uut õigust. See rikub võimude lahususe põhimõtet. Kaebaja ei ole vaidlustanud Telia Eesti AS-i õigust vangiregistri andmeid töödelda, mistõttu ei ole kohtu viited vangiregistri põhimäärusele asjassepuutuvad.
8.Andmekaitse Inspektsioon palub 29.08.2024 vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ja ei korda neid ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud välja asjaolusid või seisukohti, mida ei oleks varasemalt käsitletud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Praeguses asjas on vaidlustatud AKI 05.07.2023 menetluse lõpetamise teade nr 2.1.1/23/247-690-2 (dtl 10–12) ja AKI 15.08.2023 vaideotsus nr 2.1.-3/23/795-1992-2 (dtl 13–15) ning peamiseks vaidlusküsimuseks on see, kas Tallinna Vanglal oli õigus kontrollida kaebaja telefonikõnesid vanglas kõnesideteenust pakkuva Telia Eesti AS haldusliidese www.prion.ee vahendusel iseseisvalt või tohib sideettevõtja selliseid andmeid vanglale edastada üksnes 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
4(7)
3-23-2089 eraldi päringu alusel. Küsimus on tõusetunud seoses asjaoludega, et Tallinna Vangla on 24.01.2022 edastanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX maakohtule teavet kahtluse kohta, et kaebaja võib olla suhelnud oma kaitsja telefoninumbritele helistades isikutega, kellega tal ei olnud kriminaalasjas kehtestatud lisapiirangute järgi lubatud suhelda (dtl 58–60), ning kaebaja suhtes algatati lisaks 05.12.2022 distsiplinaarmenetlus ja talle määrati Tallinna Vangla 23.12.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/482 distsiplinaarkaristus (dtl 62–68), sest kaebaja tegi ajavahemikul 26.–27.11.2022 teise kinni peetava isiku telefonikaardilt 18 kõnet oma kaitsja advokaadibüroo telefoninumbritele. Need asjaolud selgusid Tallinna Vanglale mh telefonikõnede logide kontrollimise tulemusel, mida tehti Telia Eesti AS haldusliidese kaudu. B.I vaidlustas Tallinna Vangla 23.12.2022 käskkirja ning selle kohta tehtud 27.01.2023 vaideotsuse haldusasjas nr 3-23-262, kuid tema kaebus jäi rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 22.12.2023 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.08.2025 otsus on jõustunud koos Riigikohtu 04.11.2025 määrusega, millega jäeti B.I kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
10.Kaebaja pöördus enne AKI-le 15.03.2023 kaebuse (dtl 44–56) esitamist ka sideettevõtja poole ning Telia Eesti AS 07.02.2023 vastuses nr EF.3-13.1/007 (dtl 70) on talle selgitatud, et kinnipeetavatele kõnesideteenuse osutamiseks, teenuse haldamiseks ja kõnede üle järelevalve teostamiseks on sõlmitud leping Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) ja Telia Eesti AS vahel. Seejuures on Telia Eesti AS üksnes teenuse osutaja ning vanglatele osutatakse teenuseid eeltoodud lepingu alusel ja seda VangS-i, mitte ESS-i nõudeid järgides. Kõnede kontrollimisel lähtutakse VangS § 29 lg-st 21. Sisuliselt on AKI 05.07.2023 teates ja 15.08.2023 vaideotsuses nõustunud sideettevõtja selgitustega, ehkki vastustaja viitas lisaks sideettevõtjale ESS § 1111 lg 11 p-st 6 tulenevale kohustusele edastada vanglale ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 toodud andmeid. Kohtumenetluses on vastustaja möönnud, et viide ESS § 111 1 lg 11 p-le 6 ei olnud asjakohane, sest kõnealune säte reguleerib üksnes andmete edastamist vanglale kui jälitusasutusele. Asjas ei ole olnud vaidlust, et Tallinna Vangla ei ole praegusel juhul tegutsenud kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 ega VangS § 331 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna AKI ekslik viide ESS § 1111 lg 11 p-le 6 alust kaebust rahuldada, sest menetluse lõpetamine ja vaide rahuldamata jätmine olid sisuliselt õiguspärased ning AKI tugines asjakohaselt mh VangS § 29 lg-le 21.
11.Asja lahendamine oleneb esmajoones VangS § 29 lg-s 21 tõlgendamisest ehk hinnangust sellele, kas nimetatud sättes ettenähtud kontroll kinnipeetava telefonikõnede üle peab piirduma üksnes kõnede registreerimisega või on kinnipeetava telefonikõnesid lubatav kontrollida mh kõnelogide andmetega tutvudes. VangS § 29 lg 2 1 kaks esimest lauset näevad ette järgmist: „Vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglateenistusel õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, telefoninumber, helistamise aeg ja kõne kestus.“ Sätte kolmas lause puudutab üksnes kirjavahetuse registreerimist ja ei ole praegu asjakohane. VangS § 97 ei sisalda vahistatu telefonisuhtluse jälgimise osas erisusi, mistõttu laieneb VangS § 29 lg-s 2 1 sätestatu VangS § 90 lg-st 1 tulenevalt mh vahistatutele.
12.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et VangS § 29 lg-s 2 1 esimeses lauses sätestatud vanglateenistuse kontroll selle üle, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb, ei piirdu üksnes kinnipeetava telefonikõnede registreerimisega vastavalt VSKE §-le 511, vaid vanglateenistusel on õigus ja kohustus kontrollida, et kinnipeetav tõepoolest suhtleb isikuga, kellega ta väidab end suhtlevat. Selleks ei ole lubatud kontrollida sõnumite sisu (v.a seaduses sätestatud erandid – vt VangS § 29 lg 2), kuid vanglateenistus võib kontrollida mh kõnelogide andmeid ja kõrvutada neid temale kättesaadavate muude andmetega (nt väidetavalt helistas kaebaja korduvalt enda kaitsjale, kuid turvakaamera salvestistelt nähtuvalt viibis tema kaitsja 5(7)
3-23-2089 telefonikõnede toimumise ajal hoopis Tallinna Vanglas menetlustoimingutel ning ei saanud olla telefonikõnede vastuvõtjaks; samuti on teisele kinnipeetavale väljastatud telefonikaardilt tehtud kõnesid kaebaja kaitsja telefoninumbritele, kuigi vangla turvakaamera salvestiste kohaselt oli telefoniaparaat kõnede ajal väljastatud üksnes kaebaja kambrisse). Sedalaadi kontrollimist ei piira ka VangS § 29 lg 4 (vt J. Sootak. VangS § 29 kommentaarid, p 3. – L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1–109, 2. täiendatud vlj, Tallinn 2014, lk 95). Eeltoodu on kooskõlas mh Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2014 otsusega nr 3-13-1877 (p 14). Kui VangS § 29 lg 2 1 alusel oleks vanglateenistusel üksnes õigus kinnipeetavate telefonikõnesid registreerida või saaks telefonikõnesid (nt valitud telefoninumbrit) kontrollida üksnes helistamise ajal, siis ei oleks telefonikõnede kontrollimise eesmärk vähemasti osaliselt saavutatav või tuleks telefoni kasutamist oluliselt piirata. VSKE § 51 lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetav helistamiseks kasutada mh teisaldatavat telefoniaparaati ning VSKE § 51 lg 2 näeb mh ette, et telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Kinnipeetavale kambrisse antava teisaldatava telefoni iseseisev kasutamine ei saaks olla aktsepteeritav, kui vanglateenistusel ei oleks võimalik teostada tehtud kõnede üle tõhusat kontrolli mh tutvudes kõnelogide andmetega. Seetõttu tuleb VangS § 29 lg-t 2 1 tõlgendada selliselt, et sätte teine lause reguleerib üksnes telefonikõnede registreerimist (mis on vajalik tõhusa kontrolli teostamiseks), mitte ei piira telefonikõnede kontrollimise võimalusi.
13.Kuivõrd vanglas kinni peetavate isikute telefoni kasutamine ja telefonikõnede jälgimine toimub vastavalt VangS-s sätestatule ning Telia Eesti AS pakub vanglates kõnesideteenust RIK-ga sõlmitud lepingu alusel ja vanglateenistuse järelevalve all, siis ei ole kaebaja viidatud ESS-i sätted praeguses vaidluses asjassepuutuvad. Vanglateenistusel on õigusaktidest tulenev õigus töödelda mh andmeid kinni peetavate isikute telefonikõnede ja nende kontrollimise kohta, mis kantakse VangS § 53 lg 1 p 10 kohaselt ka vangiregistrisse. Vabariigi Valitsuse 01.03.2018 määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ (kuni 04.07.2024 kehtinud redaktsioonis) § 4 lg 1 p 1 ja lg 4 p 1 ning põhimääruse lisa 1 p-d 11.3.1–11.3.4 ja p-de 11.5.1–11.5.2 alusel kantakse vangiregistrisse telefonikõnede kohta järgmised andmed: kuupäev ja kellaaeg; kestus; telefoninumber, millele kõne tehti; isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimetus, kuhu helistati. Kuna kinnipeetavate telefonikõnesid puudutavate andmete töötlemise õiguslikud alused on sätestatud vangistust reguleerivates õigusaktides, siis ei saa andmete töötlemist piirata ESS 10. ptk-st sideettevõtjale tulenevad nõuded sideandmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud seaduslikult ning kaebaja õigusi ei riku iseseisvalt see, millise tehnilise lahenduse abil vangla telefonikõnede kontrollimiseks vajalike andmetega tutvub.
14.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb B.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 otsus muutmata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. B.I on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud andmeid ringkonnakohtu menetluses muude kulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. AKI ei ole ringkonnakohtu menetlusega seotud kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
6(7)
3-23-2089
16.Jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel tuleb asendada kaebaja nimi ja teda puudutava kriminaalasja number (X-XX-XXXX) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.