Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-239 30. juuli 2025 Karin Jõks X-i kaebus Tartu Vangla 25.01.2025.a käskkirja nr 2-25/1-2/26 tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja: X Vastustaja: Tartu Vangla
1.Tagastada kaebus.
2.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Tartu Vangla kohaldas 25.01.2025.a käskkirjaga nr 2-25/1-2/26 (dtl 20-21, edaspidi vaidlustatud käskkiri) kaebaja X-i suhtes täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeedet käeraudu. Käskkirjas on kirjeldatud 25.01.2025 toimunud sündmusi: kaebaja ütles kella 13.20 paiku vanglaametnikule, et kui ta vabaneb, siis otsib ta ametniku üles ja paneb tema maja põlema, kella 15 paiku lõhkus oma kambrit, ametnikku nähes sõimas, kasutas ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid ning ütles ametnikule kaks korda, et „annab temale nuga“. Eeltoodu kohta esitasid ettekande kolm erinevat valvurit (dtl 23-24). Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja ähvardas ametnikke raskete kehavigastuste tekitamisega. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine on vajalik ohutuse tagamiseks, õigusrikkumiste toimepanemise takistamiseks ja ründe toimumise tõenäosuse minimeerimiseks. Käeraudu kohaldatakse kokkupuutel ametnikega. Vastustaja andis käskkirja ilma kaebajat ära kuulamata (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 1), kuna esines vajadus kasutada ohjeldusmeetmeid viivitamata.
2.Kaebaja esitas 26.01.2025 vastustajale vaide (reg nr 2-25/2-2/1108, dtl 22), milles leidis, et süüdistus, mis talle esitati, on alusetu. Käskkirjas pole kirjas, millist valvurit kaebaja ähvardas ja kes oli valvur, kes ettekande tegi. Kirjas on ainult see, et alusetult võttis kaebajalt vabaduse A. Lütter.
3.Kaebaja esitas 26.01.2025 vastustajale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 2-25/2-2/1100, dtl 70). Taotluse üheks aluseks oli, et 25.01.2025 võeti kaebajalt alusetult vabadus valekaebuste põhjal, käskkirjas pole kirjas, kes valvuritest kaebuse tegi ning mis on ettekande number. Süüdistus kaebaja suhtes on alusetu. Kaebaja nõudis sel alusel hüvitist 3000 eurot. Kaebajal oli mitmeid etteheiteid vanglaametnikele. S.h väitis kaebaja, et konflikt algas seetõttu, et kaebaja soovis saada tahvelarvutit, kuid ei saanud seda, kaebajat ei viidud jalutama ja pesema ning tema kambris keerati vesi kinni.
4.Kaebaja esitas 30.01.2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud käskkirja alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise keelamiseks. Tartu Halduskohus jättis taotluse 17.02.2025.a määrusega läbi vaatamata, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu. Määrus jõustus 05.03.2025.
5.Vastustaja lõpetas kaebaja suhtes käeraudade kohaldamise 14.02.2025 (dtl 61). Käskkirjas on öeldud, et kaebaja ei ole viimase kahe nädala jooksul näidanud üles agressiivsust ametnike suhtes. Kaebaja suhtes oli enne vaidlustatud käskkirja andmist kohaldatud ka muid täiendavaid julgeolekuabinõusid, nende kohaldamine jätkus.
6.Vastustaja tagastas 25.02.2025.a otsusega nr 1-8/2-25/25-2 (dtl 60) määruse punktis 2 nimetatud vaide seda läbi vaatamata, kuna vaidlustatud käskkiri ei avalda enam kaebajale mõju.
7.Vastustaja jättis 01.04.2025.a otsusega nr 1-9/2-25/47-2 (dtl 62-69) määruse punktis 3 nimetatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja asus seisukohale, et vaidlustatud käskkiri oli õiguspärane. Vanglal tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja kujutab endast ohtu ametnikele. Sellise ohu ning edaspidise ründe toimumise minimeerimiseks tuli kohaldada kaebaja suhtes käeraudu. Käskkirja ei muuda õigusvastaseks see, et nimeliselt ei ole välja toodud ettekande koostanud ametnikku ja ettekande numbrit. Vaidlustatud käskkirjast nähtub selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud käskkirja alusel ei ole piiratud kaebaja vanglasisest liikumist ja suhtlemisvabadust või otsustatud tema eraldatud kambrisse paigutamise üle. Neid abinõusid kohaldati kaebaja suhtes 20.12.2024.a käskkirja nr 2-24/1-2/338 alusel. Vaidlustatud käskkirjaga kohaldati lisaks varasematele abinõudele täiendavalt ohjeldusmeedet (käeraudu) kaebaja liikumisel väljaspool kambrit ja ametnike sisenemisel kambrisse. Kambris ja jalutuskäigul viibimise ajal kaebaja suhtes käeraudu ei kohaldatud. Abinõul ei ole vabaduse võtmise kvaliteeti ja kaebajal ei ole kahju tekkinud. Otsuses on kirjeldatud 25.01.2025.a sündmusi, s.h välja toodud, et sel päeval koostati kaebaja suhtes seitse ettekannet: 1) 08.20 kasutas valvuri suhtes ebaviisakaid ja solvavaid väljendeid (ettekanne 2-25-317); 2) 09.00 tekitas kambris uputuse, kasutas valvuri suhtes solvavaid ja ebaviisakaid väljendeid, peksis mõlki talle väljastatud metallist kausi ja kruusi (ettekanne 2-25-318);
2
3) 10.20 kasutas valvuri suhtes ebaviisakaid ja solvavaid väljendeid (ettekanne 2-25-319); 4) 11.23 kasutas valvuri suhtes ebaviisakaid ja solvavaid väljendeid (ettekanne 2-25-320); 5) 12.40 kasutas valvuri suhtes ebaviisakaid ja solvavaid väljendeid (ettekanne 2-25-323); 6) 13.20 kasutas valvuri suhtes ähvardavaid väljendeid (ettekanne 3-25-322); 7) 15.00 lõhkus kambrit, kui ametnik kambrisse vaatas, siis kasutas ebaviisakaid ja solvavaid väljendeid ning lubas ametnikule nuga anda (ettekanne 2-25-324).
8.Kaebaja esitas 27.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja hinnangul tehti 25.01.2025 tema kohta valekaebus, mille alusel piirati tema vabadust alusetult ja õigusvastaselt. Kohus selgitas 13.06.2025.a määruses kaebajale, et tuvastamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja teatas 17.06.2025, et ta soovib esitada vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude. Kaebaja täpsustas, et ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses vabaduse võtmise ja väärikuse alandamisega. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohtu seisukoht
9.Kaebaja on esitanud liitkaebuse, mis sisaldab vaidlustatud käskkirja tühistamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid (HKMS § 37 lg 2 p 1 ja 4). Mõlema nõude puhul on kaebuse aluseks, et vaidlustatud käskkiri ehk kaebajale käeraudade kohaldamine oli õigusvastane.
10.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Vaidlustatud käskkirja alusel kohaldati kaebajale käeraudu ajavahemikul 25.0114.02.2025. Käeraudu kohaldati ajal, mil toimus kaebaja saatmine ja kui kaebaja kambris viibisid ametnikud. Käeraudu ei kohaldatud ajal, mil kaebaja viibis kambris üksi või oli jalutuskäigul. Käeraudade kohaldamise õigusliku aluse moodustavad vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p 5, § 701 lg 1 p 1. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p 5 järgi on täiendava julgeolekuabinõuna lubatud ohjeldusmeetmete kasutamine. VangS § 701 lg 1 p 1 alusel on üheks ohjeldusmeetme liigiks käerauad. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse vanglas ohu ennetamiseks. Tegemist on prognoosotsusega, milles vangla annab piiratud teabe põhjal hinnangu, et kaitstava õigushüve kahjustamine on tõenäoline. Konkreetse meetme valikul on vanglal kaalutlusõigus. Kohus saab kontrollida vangla hinnangute põhjendatust ja kaalutlusreeglite järgmist, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust.
3
12.Kaebaja suhtes kohaldati vaidlustatud käskkirjaga käeraudu ohutuse tagamiseks, õigusrikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks ning ründe toimumise tõenäosuse minimeerimiseks. Ohjeldusmeetmete kohaldamise ajendiks olid 25.01.2025 toimunud sündmused: - kella 13.20 paiku kaebaja ütles valvur E. Tootsile „Usu mind kui ma vanglast vabanen ma otsin su üles ja panen su maja põlema kus sa ka sees oled" (dtl 23); - kella 15 paiku kaebaja lõhkus kambrit, ütles valvur L. Pärnjõele „munn“, „pede“, „värdjas“, ütles kaks korda, et annab valvurile nuga, sündmus on salvestatud kehakaameraga, valvur tundis kaebaja ähvardusest ohtu oma elule ja tervisele (dtl 24). Kohtuasja dokumentide põhjal koostati kaebaja suhtes 25.01.2025 kokku seitse ettekannet, s.h oli kaebaja kontrollimatu käitumine vältav ning juba hommikul tekitas kaebaja kambris uputuse, mille tõttu kambris tuli vesi kinni keerata. Kaebaja väitel esitas valvur E. Toots tema suhtes valekaebuse, valvur L. Pärnjõe väidetele ei ole kaebaja vastu vaielnud.
13.Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kohus hindab kaebuse sisulise lahendamise korral vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebaja käitumine on tõendatud erinevate valvurite ettekannetega. Kohaldatud abinõu mõjutas kaebaja igapäevast elu vähesel määral, üksnes saatmise ja ametnike kambris viibimise ajal. Vastustaja ei ole eksinud kaebajast lähtuva võimaliku ohu prognoosimisel või kohase ja proportsionaalse julgeolekuabinõu valimisel ja kohaldamisel. Käskkirjast nähtub selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Kui vaidlustatud käskkiri oli õiguspärane, siis ei ole võimalik tühistamis- ega hüvitamisnõude rahuldamine.
14.HKMS § 121 lg 2 p 21 eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse võimaliku rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega seotud kulusid. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega1. Kohtu hinnangul ei riivanud vaidlustatud käskkiri kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebajal tekkinud negatiivseks tagajärjeks on, et kaebajal tuli taluda käeraudade kohaldamist väga piiratud ajavahemikel ja eeldustel. Kaebaja ei ole välja toonud mingeid täiendavaid asjaolusid seoses käeraudade kohaldamisega. Vaidlustatud käskkiri ei mõjutanud kaebaja liikumisõigust või -vabadust või muude kinnipeetava õiguste teostamist. Kaebaja oli vaidlustatud käskkirja andmise ajal juba paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse 20.12.2024.a käskkirja nr 2-24/12/338 alusel (selle käskkirja tühistamise nõude esitas kaebaja kohtuasjas 3-25-168). Piirang ei takistanud kaebajal kasutada õigust viibida iga päev üks tund vabas õhus. Käeraudade kohaldamist ei käsitleta üldjuhul väärikust alandavana, kui meedet on rakendatud seoses õiguspärase kinnipidamisega ja see ei hõlma üle mõistlikult vajaliku jõu kasutamist või avalikku eksponeerimist (Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend asjas Jeret vs Eesti, kaebus nr 42110/17 p 54 ja selles viidatud lahendid). Piirangut ei saa käsitleda vabaduse võtmisena. Hüvitamisnõude puhul seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises ning kohaldatav on lisaks eeltoodule ka HKMS § 133 lg 1. Selle sätte kohaselt peetakse kaebusega 1
Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22.
4
kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Isegi kui vaidlustatud käskkiri oleks osutunud õigusvastaseks, ei ole kohtuasja asjaoludel reaalne, et kohus määrab rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruseks 1000 eurot või rohkem.
15.Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab kaebuse. Kaebuse tagastamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
16.Kohus asendab HKMS §175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. Kaebaja esitab halduskohtule arvukalt kaebusi ning reeglina esitab taotluse tema nime mitte avaldada. Kui kaebaja oleks käesolevas kohtuasjas soovinud lahendi avaldamist täies mahus, siis tuleb kaebajal teatada sellest kohtule enne lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.