sissenõutavaks muutunud viivis 490 (nelisada üheksakümmend) eurot ja 05 senti.
3.Välja mõista Jaanus Pastak’ult Bondora Servicer OÜ kasuks viivis põhinõudelt (5 499,98 eurot) alates 28.12.2016.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue (5 499,98 eurot).
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada kätte tagaseljaotsus hageja esindajale ja kostjale.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest Jaanus Pastak kanda.
8.Välja mõista Jaanus Pastak’ult Bondora Servicer OÜ kasuks menetluskuluna 535 (viissada kolmkümmend viis) eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
9.Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
10.Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3). Kaja esitamine
11.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
12.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
13.Kostja on esitanud portaalis isePankur aadressil www.isepankur.ee laenutaotluse, mille Bondora AS on kinnitanud. Kostjale sai endale laenusumma 5500,00 eurot. Kostja tegi oma
kontole väljamakse summas 5282,36 eurot. Ülejäänud laenusummast tasus kostja laenulepingu sõlmimise tasu. Tagastada tuli kostjal laenusumma terves ulatuses summas 5500,00 eurot. Bondora AS tegutses laenuvahendajana. Lepingu poolteks olid kostja ja investorid, kes portaali isepankur.ee vahendusel (kehtiv ärinimi Bondora AS) sõlmisid laenulepingu. Tegemist on eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning seetõttu ei ole rakendatud lepingule tarbijakrediidilepingutele kohaldatavaid sätteid. Sellest johtuvalt ei ole lepingus näidatud ka krediidi kulukuse määra.
14.Laenulepingu punkti 14.5 alusel kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu, muutub kogu laenusumma sissenõutavaks ja laenuandjail on õigus nõuda kogu laenusumma ja kogunenud intressi tasumist. Laenulepingu punkti 14.6 alusel on punktis 14.5 formeerunud nõue läinud automaatselt üle selle tekkimisel operaatorile - Bondora ASle, kes on oma õigused ja kohustused üleandnud Bondora Servicer OÜ-le. Seetõttu on hagejaks Bondora Servicer OÜ. Nõude üleminekul on laenuvahendajal õigus volitada nõude sissenõudmiseks kolmandaid isikuid. Nõue on loovutatud tähtajatult ja nõuet tagasiloovutada ei ole võimalik. Bondora AS endise ärinimega isePankur AS on oma lepingutest tulenevad õigused ja kohustused loovutanud Bondora Servicer OÜ-le.
15.Laenutaotluse punkti 1.4 ja 8.1 kohaselt makstakse intressi protsendina tagastamata laenusummalt alates päevast, mil laenusumma kanti laenuvõtja portaali kontole kuni laenusumma täieliku tagastamiseni määraga 47,52% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama alates 15.09.2015 igakuiselt 60. kuu jooksul. Kostja ei ole laenusummat summas 5499,98 eurot ega intressi summas 765,55 eurot vastavalt kokkulepitule tagastanud.
16.Kostja on tasunud järgmised maksed laenusumma katteks: 14.10.2015 summas 0,02 eurot.
17.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on summas 5499,98 eurot ning intressivõlgnevus 765,55 eurot. Tulenevalt laenutaotluse punktist 1.9 ja üldtingimuste punktist 8.2 kohustub kostja tasuma laenusumma, s.h iga üksiku osamakse tagasimaksmise tähtaja ületamisel maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast lisaks intressile viivist 0,2% kalendripäevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 17.11.2015 võlgnevuse tõttu.
18.06.01.2017.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. 06.01.2017.a määrus on kostjale kättetoiemtatud 10.01.2017.a. Kostja ei ole hagile vastuväidet esitanud.
19.TsMS § 174 lg 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 535 eurot.
20.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku 1 225 eurot, millest 475 eurot on riigilõiv ja õigusabikulu summas 750 eurot.
22.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
23.Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi, ning kohtule ei ole arusaadav sellise õigusabi summa kujunemine, ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot.
24.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 535 eurot (475 eurot riigilõiv ning 60 eurot õigusabikulu). /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.