lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-1545/4

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1545/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1245
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1545

Haldusasi

C.O kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi 23.09.2022 loovutamismääruse täitmise edasi lükkamise otsustuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada C.O kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.C.O esitas 26.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi 23.09.2022 loovutamismääruse täitmise edasi lükkamise otsustuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: - Kuni 11.03.2023 kehtinud KrMS § 506 lg 1 kohaselt võis Justiitsministeerium lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi. Kuna tegemist ei ole kohtumäärusega, ei saa sellele esitada määruskaebust. - Justiitsministeeriumi poolt 23.09.2022 kaebaja loovutamise edasilükkamine oli vastuolus EL nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK art 24 lg-ga 1, mille kohaselt edasilükkamise otsustada õigusasutus. Alates 11.03.2023 otsustab loovutamise edasilükkamise kohus. Täidesaatev võim pidi jätma Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevad normid kohaldamata. Seega on e-kiri tühine. - Kaebaja tuleb viivitamatult Soome Vabariigile loovutada. Kaebaja eesmärk on olnud lahendada tema suhtes esitatud kahtlustused ja kriminaalasjad võimalikult kiiresti. Kaebaja õiguseid ei rikutud loovutamismääruse edasilükkamisega kuni jõustunud kohtulahendi tegemiseni (see oli ka kaebaja enda soov), vaid rikkumine esineb objektiivselt alates ajahetkest, kui sai selgeks, et täitmine lükati edasi kuni vabastamiseni (see ei olnud kaebaja enda soov). Kaebaja olukord oleks soodsam või parem käesoleval hetkel seeläbi, et kaebajal oleks Soome Vabariigis viibides paremini tagatud seal toimetatava kriminaalasjaga seoses kaitseõiguse teostamine. - Halduskohtul ei ole võimalik kohustada riiki loovutamist läbi viima, kui see on kohtulahendiga edasi lükatud. Küll aga tuleb täita loovutamislahend siis, kui kohus tuvastab ministeeriumi kirja tühisuse või tühistab selle. - Kaebaja vaidles 2022. aastal loovutamisele vastu, sest tema eesmärk oli olla ära kuulatud Soome Vabariigi esindaja osalusel. - Kaebaja sai loovutamise edasilükkamisest teada mõned päevad enne 15.04.2025.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja alternatiivselt lg 2 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning isegi pädevuse möönmise korral puudub kaebajal kaebeõigus.
3.Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). KrMS § 506 lg 1 sätestab alates 11.03.2023, 1(3)

et kohus võib loovutamist otsustades lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi, kui isiku suhtes viiakse Eestis läbi kriminaalmenetlust või täidetakse tema kohta tehtud kohtuotsust. Kohtuks nimetatud normi ja kogu KrMSi osas on maakohus. Nagu nähtub kohtute infosüsteemist, nõustus Harju Maakohus 27.07.2022 määrusega nr x-xx-xxxx kaebaja loovutamisega Soome Vabariigile 13.07.2022 koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel kriminaalmenetluse jätkamiseks. Sama määrusega kohaldati loovutamisvahistust kuni kohtuasjas nr y-yy-yyyy määratud vahistamise või vangistuse kandmise lõpust alates. Justiits- ja Digiministeerium esitas 12.05.2025 Harju Maakohtule taotluse kaebaja loovutamise edasilükkamiseks kohtuasjas nr x-xx-xxxx. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu algse lõpplahendi, on selle taotluse osas endiselt menetlus lõppemata. Nii on tänaseks loovutamise edasilükkamise küsimuse lahendamine maakohtu pädevuses.

4.KrMS § 431 lg 1 sätestab, et KrMS §-des 424–428 1 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Riigikohus selgitas 02.11.2016 määruses nr 3-1-1-81-16, et loovutatud isiku üleandmine kujutab endast loovutamismääruse täitmise etappi ja et loovutamismäärust täidavad Justiitsministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet. Ainuüksi see ei välista aga loovutatud isikul oma õiguste kaitsmiseks üldkohtu poole pöörduda ega õigusta tema taotluste läbi vaatamata jätmist. Loovutamismääruse täitmise kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele vastavust puudutavad vaidlused − nii nagu muud KrMS §-des 424−428 1 ja 430 reguleerimata küsimused ning kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused − tuleb lahendada KrMS § 431 alusel lahendi teinud kohtu või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtuniku määrusega. KrMS § 433 lg 3 lubab lähtuda rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös kriminaalmenetluse seadustiku teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus 19. peatükis sätestatuga. Loovutamismääruse täitmise käigus tekkivate küsimuste (nt KrMS § 505 lg-tes 2-5 sätestatud nõuete järgimist puudutavate vaidluste) lahendamiseks kohtu poole pöördumine on selle nõudega kooskõlas. Riigikohus on ka muudes lahendites üldisemalt leidnud, et kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamine on KrMS § 431 alusel maakohtu pädevuses (Riigikohtu 03.10.2012 määrus nr 3-3-4-2-12, 21.11.2012 otsus nr 3-3-1-52-12 ja 08.06.2016 määrus nr 3-3-4-1-16; samuti 10.08.2023 määrus nr 3-23-1188, 20.06.2018 määrus nr 3-17-2024, 20.04.2018 määrus nr 3-18-170, 12.03.2020 määrus nr 3-20-17 ja 20.03.2017 määrus nr 3-1-2-1-17).
5.Eeltoodu on kooskõlas ka kaebaja viidatud raamotsust 1 nr 2002/584/JSK tõlgendava Euroopa Kohtu 08.12.2022 otsusega2 nr C-492/22 PPU, milles asuti seisukohale, et üleandmise (loovutamise) edasilükkamise otsuse peab tegema õigusasutus, s.o Eestis kohus (vt raamotsuse art 6). Euroopa Kohus leidis kohtujuristi ettepaneku punktidele 40 ja 41 tuginedes, et ei saa välistada, et kohus saab üleandmisseaduse sätteid tõlgendada kooskõlas raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 nõuetega ja asendada enda tehtud edasilükkamisotsusega muu asutuse tehtud otsuse, mille ta on enne ebaseaduslikuks tunnistanud (p 61). Seega on ka Euroopa Kohus leidnud, et muu asutuse poolt loovutamise edasilükkamise kui menetlusliku vea saab parandada loovutamise küsimuse üle pädevust omav kohus ehk Eesti õiguskorra kohaselt maakohus. Nagu nähtub ministeeriumi 12.05.2025 taotlusest, on vastav menetlus juba ka algatatud. 1 2

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02002F0584-20090328 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A62022CJ0492

2(3)

6.Kohus leiab alternatiivselt, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuivõrd raamotsusega ettenähtud kord ei ole sätestatud kaitsma kaebaja soovitut, et teda antaks võimalikult kiirelt teisele riigile üle. Raamotsuse preambulis on selgitatud, et senise väljaandmiste süsteemi asendamine üleandmisega võimaldab kõrvaldada senise süsteemi keerukuse ja võimalikud viivitused (p 7). Isiku üleandmine võib olla keelatud, kui vahistamismäärus on tehtud isiku kohtu alla andmiseks või karistamiseks kõnealuse isiku soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, kodakondsuse, keele, poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumuse alusel (p 12). Ühtki isikut ei tohi tagasi saata, välja saata ega välja anda riigile, kus on suur oht, et see isik võidakse surma mõista, teda võidakse piinata või kohelda või karistada muul ebainimlikul või alandaval moel (p 13). Raamotsuse art 23 lg 4 sätestab üleandmise edasilükkamise mh humanitaarsetel põhjustel, näiteks kui on alust arvata, et see ilmselt ohustaks tagaotsitava elu või tervist (vt ka Euroopa Kohtu 18.04.2023 otsus3 nr C-699/21). Samuti nähakse ette isiku üleandmisvahistusest vabastamine, kui isiku üleandmine kindlate ajaperioodide kestel ei õnnestu (art 23 p 5). Isiku õigusteks on ennekõike teada, miks ta vahistatakse ja võimalusest nõustuda enda üleandmisega, samuti muud menetluslikud õigused (art 11, art 14). Euroopa Kohus on otsuses nr C-492/22 selgitanud, et raamotsuse eesmärgiks on ennekõike võidelda karistamatuse vastu (p 74). 18.04.2023 otsuses nr C-699/21 on kohus leidnud, et raamotsus on seotud liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõtte ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga. Seetõttu viib raamotsus sisse kuritegude toimepanemises kahtlustatavate üleandmise lihtsustatud ja tõhusa süsteemi, mis on mõeldud hõlbustama ja kiirendama õigusalast koostööd (p-d 31 ja 32). Eeltoodust tuleneb, et loovutamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole kaebaja kui eeldusliku kahtlustatava õiguste kaitse, et tal oleks võimalik teises riigis toimuva kriminaalmenetlusega võimalikult kiirelt jätkata. Raamotsusega on loodud mehhanism liikmesriikide enda avalike huvide ja ühiskonna kaitseks, s.o kriminaalmenetluse jätkamiseks. Raamotsusega kaitstakse ennekõike isikut tema loovutamise eest, nõudes kindlaid menetluslikke garantiisid ja isiku põhiõiguste järgimise kontrolli.
7.Täiendavalt on raamotsuses toodud tähtaegade järgimata jätmise tagajärjeks ennekõike see, et kaebaja tuleks loovutamisvahistusest vabastada (vt ka otsuse nr C-492/22 p 59). Kuna Harju Maakohtu 27.07.2022 määrusega nr x-xx-xxxx kohaldati loovutamisvahistust kuni kohtuasjas nr yyy-yyyy määratud vahistamise või vangistuse kandmise lõpust alates ning kohtuasjas nr y-yy-yyyy tehtud maakohtu otsuse kohaselt mõisteti kaebajale karistusena vangistus 10 aastat alates 14.05.2021, ei ole kaebaja suhtes 27.07.2022 määrusega kohaldatud loovutamisvahistus alanud. Nii ei saaks ministeeriumi kirja tühistamine või tühisuse tuvastamine tuua kaasa kaebaja vabastamist. Arvestades loovutamise tähtaegade ületamise korral tekkivat tagajärge, on ka sellest ilmne, et raamotsusega ei ole soovitud luua kahtlustatavale subjektiivset õigust enda loovutamise nõudmiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ka halduskohtu pädevuse möönmise korral kaebeõigus. Kaebajal on võimalik oma õiguseid ennekõike kaitsta maakohtus toimuvas menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

3

https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf? text=&docid=272581&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1511463

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium