Korrakaitse

3-25-1545

3-25-1545 ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Riigikohus selgitas 02.11.2016 määruses nr 3-1-1-81-16, et loovutatud isiku üleandmine kujutab endast loovutamismääruse täitmise etappi ja loovutamismäärust täidavad Justiitsministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet. Ainuüksi see ei välista aga loovutatud isikul oma õiguste kaitsmiseks üldkohtu poole pöörduda ega õigusta tema taotluste läbi vaatamata jätmist. Loovutamismääruse täitmise KrMS nõuetele vastavust puudutavad vaidlused − nii nagu muud KrMS §-des 424−4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused − tuleb lahendada KrMS § 431 alusel lahendi teinud kohtu või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtuniku määrusega. KrMS § 433 lg 3 lubab lähtuda rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös KrMS teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus 19. ptk-s sätestatuga. Loovutamismääruse täitmise käigus tekkivate küsimuste (nt KrMS § 505 lg-tes 2˗5 sätestatud nõuete järgimist puudutavate vaidluste) lahendamiseks kohtu poole pöördumine on selle nõudega kooskõlas. Riigikohus on ka muudes lahendites üldisemalt leidnud, et kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamine on KrMS § 431 alusel maakohtu pädevuses (Riigikohtu 03.10.2012 määrus nr 3-3-4-2-12; 21.11.2012 otsus nr 3-31-52-12; 08.06.2016 määrus nr 3-3-4-1-16; 10.08.2023 määrus nr 3-23-1188; 20.06.2018 määrus nr 3-17-2024; 20.04.2018 määrus nr 3-18-170; 12.03.2020 määrus nr 3-20-17; 20.03.2017 määrus nr 3-1-2-1-17). Eeltoodu on kooskõlas ka kaebaja viidatud raamotsust nr 2002/584/JSK tõlgendava Euroopa Kohtu 08.12.2022 otsusega nr C-492/22 PPU, milles asuti seisukohale, et üleandmise (loovutamise) edasilükkamise otsuse peab tegema õigusasutus, s.o Eestis kohus (vt raamotsuse art 6). Euroopa Kohus leidis kohtujuristi ettepaneku p-dele 40 ja 41 tuginedes, et ei saa välistada, et kohus saab üleandmisseaduse sätteid tõlgendada kooskõlas raamotsuse 2002/584 art 24 lg 1 nõuetega ja asendada enda tehtud edasilükkamisotsusega muu asutuse tehtud otsuse, mille ta on enne ebaseaduslikuks tunnistanud (p 61). Seega on ka Euroopa Kohus leidnud, et muu asutuse poolt loovutamise edasilükkamise kui menetlusliku vea saab parandada loovutamise küsimuse üle pädevust omav kohus ehk Eesti õiguskorra kohaselt maakohus. Nagu nähtub ministeeriumi 12.05.2025 taotlusest, on vastav menetlus juba ka algatatud. Alternatiivselt puudub kaebajal kaebeõigus, kuivõrd raamotsusega ettenähtud kord ei ole sätestatud kaitsma kaebaja soovitut, et teda antaks võimalikult kiirelt üle teisele riigile. Euroopa Kohus on 18.04.2023 otsuses nr C-699/21 leidnud, et raamotsus on seotud liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõtte ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga. Seetõttu viib raamotsus sisse kuritegude toimepanemises kahtlustatavate üleandmise lihtsustatud ja tõhusa süsteemi, mis on mõeldud hõlbustama ja kiirendama õigusalast koostööd (p-d 31 ja 32). Loovutamise regulatsiooni eesmärk ei ole kaebaja kui eeldusliku kahtlustatava õiguste kaitse, et tal oleks võimalik teises riigis toimuva kriminaalmenetlusega võimalikult kiirelt jätkata. Raamotsusega on loodud mehhanism liikmesriikide avalike huvide ja ühiskonna kaitseks, s.o kriminaalmenetluse jätkamiseks. Raamotsusega kaitstakse ennekõike isikut tema loovutamise eest, nõudes kindlaid menetluslikke garantiisid ja isiku põhiõiguste järgimise kontrolli. Kuna Harju Maakohtu 27.07.2022 määrusega nr xxx kohaldati loovutamisvahistust kohtuasjas nr xxx määratud vahistamise või vangistuse kandmise lõpust alates ning kohtuasjas nr xxx tehtud maakohtu otsuse kohaselt mõisteti kaebajale karistusena vangistus 10 aastat alates 14.05.2021, ei ole kaebaja suhtes 27.07.2022 määrusega kohaldatud loovutamisvahistus alanud. Nii ei saaks ministeeriumi kirja tühistamine või tühisuse tuvastamine tuua kaasa kaebaja vabastamist. Raamotsusega ei ole 3(6)

3-25-1545 soovitud luua kahtlustatavale subjektiivset õigust enda loovutamise nõudmiseks. Kaebajal on võimalik oma õiguseid ennekõike kaitsta maakohtus toimuvas menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-25-1545 võimalik saavutada kaebaja taotletavat eesmärki – tema Soome Vabariigile ajutise loovutamise kiirendamist. Kaebajalt vabaduse võtmise alus on selge ning arusaamatuseks puudub põhjus. Kaebaja kannab karistust Harju Maakohtu 01.11.2023 kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr xxx. Aeg, millest alates kohaldatakse kaebaja suhtes loovutusvahistust, on kirjas Harju Maakohtu 27.07.2022 määruse nr xxx resolutsioonis, millega kohus otsustas kaebaja loovutamise Soome Vabariigile. Selle kohtumääruse kohaselt kohaldatakse kaebaja suhtes loovutamise vahistust pärast kriminaalasjas nr xxx karistuse kandmise lõppu või ennetähtaegset vabanemist. Seega Soome Vabariigile loovutamine ning seejuures loovutusvahistuse kohaldamine ei võta kaebajalt ära võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks kriminaalasjas nr xxx. Loovutamisvahistuse kohaldamine ning Soome Vabariigile loovutamine toimub sellisel juhul pärast võimalikku ennetähtaegset vabanemist Eestis mõistetud karistuse kandmiselt. Õige ei ole kaebaja väide, et kaebaja õiguste riive eitamine võimaldaks riigil ignoreerida loovutamislahendite täitmist isikute puhul, kes viibivad kinnipidamisasutuses muudel alustel. Kuigi KrMS § 505 lg-d 1 ja 2 sätestavad jõustunud loovutamismääruse täitmise korra ja tähtaja, kuid ei määratle eraldi edasilükatud loovutamismääruse täitmist, juhindutakse 10päevasest üleandmise tähtajast ka siis, kui loovutamise edasilükkamist tinginud asjaolu on ära langenud. Loovutamise edasilükkamine KrMS § 506 lg 1 järgi tähendab seda, et edasi lükatakse jõustunud loovutamismääruse täitmine, st KrMS §-s 505 nimetatud toimingute läbiviimine. Loovutamise edasi lükanud asjaolu äralangemisel tuleb jõustunud loovutamismäärus täita ikkagi KrMS §-s 505 sätestatud korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(6)

3-25-1545

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.