1.Võtta asja materjalide juurde C.O määruskaebuse lisa digitaalse toimiku lehekülgedel 65-68.
2.Jätta C.O määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-1545 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
Harju Maakohus loovutas 27.07.2022 määrusega kriminaalasjas nr xxx C.O Soome Vabariigile 13.07.2022 Euroopa vahistamismääruse alusel kriminaalmenetluse jätkamiseks. Sama määrusega kohaldas kohus C.O suhtes loovutamisvahistust tema suhtes välja antud Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks hetkest, mil kriminaalasjas nr xxx kohaldatud tõkendit muudetakse või tühistatakse või C.O-l saab kohtu poolt mõistetud karistus kantud või ta vabastatakse karistuse kandmiselt enne tähtaega.
2.Justiitsministeerium edastas 23.09.2022 Tallinna Vanglale e-kirja, mille kohaselt lükkas Justiitsministeerium C.O suhtes tehtud loovutusotsustuse täitmise edasi kuni C.O vabaneb talle Eesti Vabariigis mõistetud karistuse kandmiselt.
3-25-1545
3.Justiits- ja Digiministeerium esitas 12.05.2025 Harju Maakohtule taotluse lükata C.O loovutamine kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 506 lg 1 alusel edasi. Taotluse kohaselt on alates 11.03.2023 jõustunud KrMS § 506 lg 1 sõnastuses, mille kohaselt saab loovutamise edasilükkamist otsustada vaid kohus. Varasem redaktsioon võimaldas loovutamist edasi lükata ministeeriumil.
4.Harju Maakohus lükkas 21.05.2025 määrusega nr xxx enda 27.07.2022 määruse täitmise edasi kuni C.O on kandnud ära talle kohtuasjas nr xxx mõistetud karistuse või vabanenud selle kandmisest ennetähtaegselt.
5.C.O esitas 26.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi 23.09.2022 loovutamismääruse täitmise edasi lükkamise otsustuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kuni 11.03.2023 kehtinud KrMS § 506 lg 1 kohaselt võis Justiitsministeerium lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi. Kuna tegemist ei ole kohtumäärusega, ei saa sellele esitada määruskaebust. Justiitsministeeriumi otsus haakub nn väljaandmismenetlusega KrMS § 438 jj mõttes, kus KrMS § 4521 võimaldab väljaandmisotsust vaidlustada halduskohtus. Justiitsministeeriumi poolt 23.09.2022 kaebaja loovutamise edasilükkamine oli vastuolus Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK art 24 lg-ga 1, mille kohaselt edasilükkamise otsustas õigusasutus. Alates 11.03.2023 otsustab loovutamise edasilükkamise kohus. Täidesaatev võim pidi jätma Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevad normid kohaldamata. Seega on e-kiri tühine. Kaebaja tuleb viivitamatult Soome Vabariigile loovutada. Kaebaja eesmärk on olnud lahendada tema suhtes esitatud kahtlustused ja kriminaalasjad võimalikult kiiresti. Kaebaja õiguseid ei rikutud loovutamismääruse edasilükkamisega kuni jõustunud kohtulahendi tegemiseni (see oli ka kaebaja enda soov), vaid rikkumine esineb objektiivselt alates ajahetkest, kui sai selgeks, et täitmine lükati edasi kuni vabastamiseni (see ei olnud kaebaja enda soov). Kaebaja olukord oleks soodsam seeläbi, et kaebajal oleks Soome Vabariigis viibides paremini tagatud seal toimetatava kriminaalasjaga seoses kaitseõiguse teostamine. Halduskohtul ei ole võimalik kohustada riiki loovutamist läbi viima, kui see on kohtulahendiga edasi lükatud. Küll aga tuleb täita loovutamislahend siis, kui kohus tuvastab ministeeriumi kirja tühisuse või tühistab selle. Kaebaja vaidles 2022. a-l loovutamisele vastu, sest tema eesmärk oli olla ära kuulatud Soome Vabariigi esindaja osalusel.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 03.07.2025 määrusega kaebuse. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). KrMS § 506 lg 1 sätestab alates 11.03.2023, et kohus võib loovutamist otsustades lükata jõustunud loovutamismääruse täitmise edasi, kui isiku suhtes viiakse Eestis läbi kriminaalmenetlust või täidetakse tema kohta tehtud kohtuotsust. Kohtuks nimetatud normi ja kogu KrMS-i osas on maakohus. Harju Maakohus nõustus 27.07.2022 määrusega nr xxx kaebaja loovutamisega Soome Vabariigile 13.07.2022 koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel kriminaalmenetluse jätkamiseks. Sama määrusega kohaldati loovutamisvahistust kuni kohtuasjas nr xxx määratud vahistamise või vangistuse kandmise lõpust alates. Justiits- ja Digiministeerium esitas 12.05.2025 Harju Maakohtule taotluse kaebaja loovutamise edasilükkamiseks kohtuasjas nr xxx. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu algse lõpplahendi, on selle taotluse osas endiselt menetlus lõppemata. Nii on tänaseks loovutamise edasilükkamise küsimuse lahendamine maakohtu pädevuses. KrMS § 431 lg 1 sätestab, et KrMS §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja 2(6)
3-25-1545 ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Riigikohus selgitas 02.11.2016 määruses nr 3-1-1-81-16, et loovutatud isiku üleandmine kujutab endast loovutamismääruse täitmise etappi ja loovutamismäärust täidavad Justiitsministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet. Ainuüksi see ei välista aga loovutatud isikul oma õiguste kaitsmiseks üldkohtu poole pöörduda ega õigusta tema taotluste läbi vaatamata jätmist. Loovutamismääruse täitmise KrMS nõuetele vastavust puudutavad vaidlused − nii nagu muud KrMS §-des 424−4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused − tuleb lahendada KrMS § 431 alusel lahendi teinud kohtu või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtuniku määrusega. KrMS § 433 lg 3 lubab lähtuda rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös KrMS teistes peatükkides sätestatust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus 19. ptk-s sätestatuga. Loovutamismääruse täitmise käigus tekkivate küsimuste (nt KrMS § 505 lg-tes 2˗5 sätestatud nõuete järgimist puudutavate vaidluste) lahendamiseks kohtu poole pöördumine on selle nõudega kooskõlas. Riigikohus on ka muudes lahendites üldisemalt leidnud, et kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamine on KrMS § 431 alusel maakohtu pädevuses (Riigikohtu 03.10.2012 määrus nr 3-3-4-2-12; 21.11.2012 otsus nr 3-31-52-12; 08.06.2016 määrus nr 3-3-4-1-16; 10.08.2023 määrus nr 3-23-1188; 20.06.2018 määrus nr 3-17-2024; 20.04.2018 määrus nr 3-18-170; 12.03.2020 määrus nr 3-20-17; 20.03.2017 määrus nr 3-1-2-1-17). Eeltoodu on kooskõlas ka kaebaja viidatud raamotsust nr 2002/584/JSK tõlgendava Euroopa Kohtu 08.12.2022 otsusega nr C-492/22 PPU, milles asuti seisukohale, et üleandmise (loovutamise) edasilükkamise otsuse peab tegema õigusasutus, s.o Eestis kohus (vt raamotsuse art 6). Euroopa Kohus leidis kohtujuristi ettepaneku p-dele 40 ja 41 tuginedes, et ei saa välistada, et kohus saab üleandmisseaduse sätteid tõlgendada kooskõlas raamotsuse 2002/584 art 24 lg 1 nõuetega ja asendada enda tehtud edasilükkamisotsusega muu asutuse tehtud otsuse, mille ta on enne ebaseaduslikuks tunnistanud (p 61). Seega on ka Euroopa Kohus leidnud, et muu asutuse poolt loovutamise edasilükkamise kui menetlusliku vea saab parandada loovutamise küsimuse üle pädevust omav kohus ehk Eesti õiguskorra kohaselt maakohus. Nagu nähtub ministeeriumi 12.05.2025 taotlusest, on vastav menetlus juba ka algatatud. Alternatiivselt puudub kaebajal kaebeõigus, kuivõrd raamotsusega ettenähtud kord ei ole sätestatud kaitsma kaebaja soovitut, et teda antaks võimalikult kiirelt üle teisele riigile. Euroopa Kohus on 18.04.2023 otsuses nr C-699/21 leidnud, et raamotsus on seotud liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõtte ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga. Seetõttu viib raamotsus sisse kuritegude toimepanemises kahtlustatavate üleandmise lihtsustatud ja tõhusa süsteemi, mis on mõeldud hõlbustama ja kiirendama õigusalast koostööd (p-d 31 ja 32). Loovutamise regulatsiooni eesmärk ei ole kaebaja kui eeldusliku kahtlustatava õiguste kaitse, et tal oleks võimalik teises riigis toimuva kriminaalmenetlusega võimalikult kiirelt jätkata. Raamotsusega on loodud mehhanism liikmesriikide avalike huvide ja ühiskonna kaitseks, s.o kriminaalmenetluse jätkamiseks. Raamotsusega kaitstakse ennekõike isikut tema loovutamise eest, nõudes kindlaid menetluslikke garantiisid ja isiku põhiõiguste järgimise kontrolli. Kuna Harju Maakohtu 27.07.2022 määrusega nr xxx kohaldati loovutamisvahistust kohtuasjas nr xxx määratud vahistamise või vangistuse kandmise lõpust alates ning kohtuasjas nr xxx tehtud maakohtu otsuse kohaselt mõisteti kaebajale karistusena vangistus 10 aastat alates 14.05.2021, ei ole kaebaja suhtes 27.07.2022 määrusega kohaldatud loovutamisvahistus alanud. Nii ei saaks ministeeriumi kirja tühistamine või tühisuse tuvastamine tuua kaasa kaebaja vabastamist. Raamotsusega ei ole 3(6)
3-25-1545 soovitud luua kahtlustatavale subjektiivset õigust enda loovutamise nõudmiseks. Kaebajal on võimalik oma õiguseid ennekõike kaitsta maakohtus toimuvas menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.C.O palub 17.07.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.07.2025 määrus ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule. Halduskohtu viidatud siseriiklik kohtupraktika ei käsitle olukordi, kus Justiits- ja Digiministeerium lükkas loovutamismääruse täitmise edasi või lubas ajutist loovutust. Seejuures näeb erinevalt loovutamisest väljaandmise menetlus (KrMS § 443 jj) expressis verbis ette võimaluse pöörduda halduskohtusse KrMS § 452 1 alusel. Kuna 23.09.2022 otsustus ei ole klassikalises mõttes kohtulahendi täitmisega seotud küsimus ning see vastab pigem haldusakti tunnustele, on vaidlus halduskohtu pädevuses. Loovutamine puudutab kaebaja õigusi. Kaebajat puudutab küsimus, millise kohtulahendi alusel on temalt vabadus võetud. Asjaolu, et kaebajat loovutamisvahistuse tühistamisel ei vabastataks, ei muuda õigusvastast loovutamisvahistust õiguspäraseks. Seda ainuüksi juba põhjendustel, et määratud vangistusest on võimalik ennetähtaegselt vabaneda, kohtulahendit on võimalik teista. Lisaks sätestab KrMS § 505 lg 2 kohustuse anda isik kümne päeva jooksul üle alates loovutamismääruse jõustumisest. Kaebaja õiguste riive eitamine võimaldaks riigil ignoreerida loovutamislahendite täitmist isikute puhul, kes viibivad kinnipidamisasutustes muudel aluselt. Selliselt riivatakse võrdlemisi raskelt kaebaja põhiseaduslikke õigusi viibida oma asja (kriminaalmenetlus) lahendamise juures Soomes ja suhelda vahetult Soome advokaadiga.
8.Justiits- ja Digiministeerium palub 04.08.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vaidlus ei ole halduskohtu pädevuses. Väljaandmismenetlus ja loovutamise menetlus Euroopa vahistamismääruse alusel on eraldiseisvad menetlused, millest väljaandmine reguleerib koostööd Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega ning loovutamist viiakse läbi ainult Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Samuti on loovutamise ja väljaandmise aluseks erinevad rahvusvahelised õigusaktid, mistõttu on ka koostöö alused erinevad. Ka KrMS-s on loovutamise ja väljaandmise menetlused selgelt eristatud ning menetluste kohta kehtib eraldi regulatsioon. See tähendab, et loovutamise menetluses tuleb lähtuda vaid KrMS § 490 jj sätetest ning väljaandmismenetluses KrMS § 438 jj sätetest. Analoogia korras väljaandmist reguleerivate sätete kohaldamine loovutamismenetluses ei ole lubatud. Väljaandmismenetluses on võimalik vaidlustada väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimisel tehtud määrust ning väljaandmisotsust. Loovutamismenetluses on vastavalt KrMS §-le 504 võimalik vaidlustada vaid loovutamismenetluses tehtud loovutamismäärust või loovutamisest keeldumise määrust. KrMS ei anna loovutamise menetluses ühelgi juhul võimalust pöörduda vaidlustamiseks halduskohtusse. Seega ei näe loovutamise regulatsioon ette võimalust halduskohtusse pöördumiseks. KrMS § 506 lg-s 1 sätestatud loovutamise edasilükkamine on otseselt seotud loovutamise menetluses tehtud kohtulahendi täitmise küsimusega. See tuleneb nii KrMS § 506 lg 1 sõnastusest kui ka raamotsuse 2002/584/JSK art 24 eesmärgist ja mõttest. Loovutamismääruse täitmise KrMS nõuetele vastavust puudutavad vaidlused tuleb lahendada KrMS § 431 alusel lahendi teinud kohtu või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtuniku määrusega. Vastav menetlus on Harju Maakohtus pooleli ning puudub põhjus sama küsimuse paralleelseks arutamiseks halduskohtus. Samuti ei ole halduskohtus 4(6)
3-25-1545 võimalik saavutada kaebaja taotletavat eesmärki – tema Soome Vabariigile ajutise loovutamise kiirendamist. Kaebajalt vabaduse võtmise alus on selge ning arusaamatuseks puudub põhjus. Kaebaja kannab karistust Harju Maakohtu 01.11.2023 kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr xxx. Aeg, millest alates kohaldatakse kaebaja suhtes loovutusvahistust, on kirjas Harju Maakohtu 27.07.2022 määruse nr xxx resolutsioonis, millega kohus otsustas kaebaja loovutamise Soome Vabariigile. Selle kohtumääruse kohaselt kohaldatakse kaebaja suhtes loovutamise vahistust pärast kriminaalasjas nr xxx karistuse kandmise lõppu või ennetähtaegset vabanemist. Seega Soome Vabariigile loovutamine ning seejuures loovutusvahistuse kohaldamine ei võta kaebajalt ära võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks kriminaalasjas nr xxx. Loovutamisvahistuse kohaldamine ning Soome Vabariigile loovutamine toimub sellisel juhul pärast võimalikku ennetähtaegset vabanemist Eestis mõistetud karistuse kandmiselt. Õige ei ole kaebaja väide, et kaebaja õiguste riive eitamine võimaldaks riigil ignoreerida loovutamislahendite täitmist isikute puhul, kes viibivad kinnipidamisasutuses muudel alustel. Kuigi KrMS § 505 lg-d 1 ja 2 sätestavad jõustunud loovutamismääruse täitmise korra ja tähtaja, kuid ei määratle eraldi edasilükatud loovutamismääruse täitmist, juhindutakse 10päevasest üleandmise tähtajast ka siis, kui loovutamise edasilükkamist tinginud asjaolu on ära langenud. Loovutamise edasilükkamine KrMS § 506 lg 1 järgi tähendab seda, et edasi lükatakse jõustunud loovutamismääruse täitmine, st KrMS §-s 505 nimetatud toimingute läbiviimine. Loovutamise edasi lükanud asjaolu äralangemisel tuleb jõustunud loovutamismäärus täita ikkagi KrMS §-s 505 sätestatud korras.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3) asja materjalide juurde koos määruskaebusega esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2025 määruse kriminaalasjas nr xxx (digitaalse toimiku leheküljed 65˗68).
10.C.O määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega, pidamata vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja vaidlustab Justiitsministeeriumi 23.09.2022 otsustust, millega lükati edasi Harju Maakohtu 27.07.2022 loovutamismääruse täitmine. Kaebaja loovutamise ajal kehtinud KrMS § 506 lg 1 kohaselt võis jõustunud loovutamismääruse täitmise lükata edasi Justiitsministeerium. Alates 11.03.2023 kehtiva KrMS § 506 lg 1 kohaselt on jõustunud loovutamismääruse täitmise edasilükkamine maakohtu pädevuses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas Justiits- ja Digiministeerium tulenevalt KrMS regulatsiooni muutmisest 12.05.2025 Harju Maakohtule taotluse kaebaja loovutamise edasilükkamiseks. Harju Maakohus lükkas 21.05.2025 määrusega nr xxx enda 27.07.2022 määruse täitmise edasi kuni C.O on kandnud ära talle kohtuasjas nr xxx mõistetud karistuse või vabanenud selle kandmisest ennetähtaegselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.06.2025 määrusega nr xxx maakohtu määruse ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Harju Maakohtu 26.08.2025 määrusega (jõustumise ootel) samas asjas lükati Harju Maakohtu 27.07.2022 määruse nr xxx täitmine edasi.
5(6)
3-25-1545
12.KrMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab sama seadustiku §-des 424-4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Halduskohus on õigesti järeldanud, et loovutamismääruse täitmise edasilükkamise otsustamine on loovutamismääruse täitmise käigus tekkiv küsimus. Tegemist on otseselt kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes. Seda sõltumata asjaolust, kas edasilükkamise on otsustanud Justiitsministeerium või kohus. Kaebaja leiab ekslikult, et halduskohtu pädevust saab järeldada ka sellest, et erinevalt loovutamisest näeb väljaandmise menetlus sõnaselgelt ette võimaluse pöörduda halduskohtusse (KrMS § 4521). Vastustaja on 04.08.2025 vastuses õigesti selgitanud, et välisriigile isiku väljaandmise menetlus ja loovutusmenetlus on eraldiseisvad menetluse liigid, millele kehtib eraldi regulatsioon. Loovutamismenetluses tehtud loovutamismääruse või loovutamisest keeldumise määruste vaidlustamine on sätestatud KrMS §-s 504. Loovutamismenetluses tehtud määruse vaidlustamise võimalust halduskohtus ei näe KrMS ette. Analoogia kohaldamine viidatud olukorras ei oleks õiguspärane.
13.Eelneva tõttu on praeguses asjas asjakohased halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu 02.11.2016 määruse nr 3-1-1-81-16 (p 10) järeldused. Kohtulahendi täitmisest tekkinud küsimused lahendab KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgides maakohus (vt ka Riigikohtu 20.04.2018 määrus nr 3-18-170, p-d 11˗12). Seega saab kaebaja kaitsta enda õigusi KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgivalt. Vastav menetlus ongi kohtus pooleli – kaebaja on 28.08.2025 esitanud määruskaebuse Harju Maakohtu 26.08.2025 määruse nr xxx peale.
14.Ülaltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2025 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.