Tallinna Ringkonnakohus Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
20.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1937
Haldusasi
Kaitseväe taotlus tunnistada määramine seaduslikuks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
S.T määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
distsiplinaararesti
RESOLUTSIOON
Tagastada S.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.06.2025 määruse peale läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sõjaväepolitsei ülema kolonel M.S 15.05.2025 korralduse alusel viidi sõjaväepolitsei vahipataljoni 1. sõjaväepolitseikompanii ajateenija, nooremseersant S.T suhtes läbi distsiplinaarjuurdlus. Selle käigus tuvastati, et S.T juhtis 15.05.2025 kella 11.47 paiku Võrumaal Antsla vallas Rimmi – Keema teel Kaitseväele kuuluvat sõidukit MercedesBenz (registreerimismärk xxx). S.T ei kohandanud sõidukiirust vastavalt ilmastiku- ja teeoludele ning oma sõidukogemusele. Sõiduk kaotas juhitavuse ja paiskus kraavi, külili vastu liiklusmärki „Anna teed“, põhjustades liiklusõnnetuse. S.T pani ohtu nii enda kui ka kaassõitja, reamees E.K elu ja tervise ning tekitas Kaitseväele varalise kahju. S.T tegevus on vastuolus Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkirjaga nr 190 kinnitatud „Maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri 8.3“ (ohutuseeskiri) p-ga 37.31.7 ning liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p-ga 1. S.T pani toime kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 166 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud distsiplinaarsüüteo – seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ja asutusele varalise kahju süüline tekitamine.
2.Kaitseväe sõjaväepolitsei ülem määras 11.06.2025 käskkirjaga nr 1413P nooremseersant S.T-le distsiplinaarkaristuseks 7 päeva distsiplinaararesti ja peatas distsiplinaararesti ajaks ajateenija toetuse maksmise. 15.05.2025, kui S.T ja E.K täitsid õppusel Siil 2025 teenistuskohustusi ning sõitsid tagasi paiknemisalale, oli ilm pilves ja vihmane. Kruusakattega Rimmi – Keema tee oli tugevast vihmasajust ja seda kasutavast põllumajandustehnikast väga mudane ja rööpaline. Teelõigul, kus laugele vasakkurvile järgnes tõus, kaotas S.T pärast tõusu ületamist sõiduki üle kontrolli ja paiskus paremale poole kraavi. Lubatud kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Nii E.K kui ka S.T tunnistavad, et sõiduki kiirus võis olla 50–60 km/h. Arvestades tee- ja ilmastikuolusid, samuti S.T juhtimisõiguse staaži (1,5 aastat) ning sõiduki juhtimise kogemust, hindas S.T oma võimeid valesti, valis vale kiiruse ja põhjustas liiklusõnnetuse. Pärast liiklusõnnetust toimetas kiirabi E.K kontrolliks Lõuna-Eesti Haigla erakorralise meditsiini osakonda. Liiklusõnnetusega tekkis Kaitseväele varaline kahju. 03.06.2025 otsusega kanti MercedesBenz (xxx) maha. Samuti sai kahjustada liiklusmärk „Anna teed“. S.T ajateenistus hakkab lõppema (liiklusõnnetuse hetkel oli teenistusstaaž 10 kuud), seega on talle teada teenistust reguleerivad õigusaktid ja nendes kehtestatud nõuded. Ka kahe varasema distsiplinaarjuurdluse käigus on juhitud tema tähelepanu õigusaktide nõuete järgimisele. Tegemist on ajateenijaga, kes on edukalt läbinud nooremallohvitseride kursuse. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et aprillis viibis S.T Kaitseväe sõidukis, mis ületas Tallinn – Tartu maanteel oluliselt lubatud sõidukiirust ning sellele järgnes sõjaväepolitsei ülema poolne tähelepanu juhtimine, on S.T pannud talle etteheidetava distsiplinaarsüüteo toime raskest hooletusest (KVTS § 181 lg 5). S.T-d on 28.10.2024 ergutatud eeskujuliku teenistuse eest. Distsiplinaarvastutust kergendavad asjaolud puuduvad. Distsiplinaarvastutust raskendav asjaolu on distsiplinaarsüütegude korduv toimepanemine (KVTS § 183 p 3) ja distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaitseväelase poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus (KVTS § 183 p 8). S.T-l on kaks kehtivat karistust: 1) vahipataljoni ülema 11.02.2025 käskkirjaga nr 313P määrati S.T-le 4 päeva distsiplinaararesti selle eest, et õppusel Karujälg 2024 läks kaduma talle väljastatud pealamp, millest ta ei kandnud ette oma vahetutele ülematele. Pealambi kaotamisega tekitas S.T Kaitseväele varalise kahju. Lisaks võttis ta 08.12.2024 kuivatusruumist kaasajateenijale väljastatud taskulambi, et varjata temale väljastatud samasuguse pealambi kadumist. Ta ei tagastanud pealampi selle omaniku esimese palve peale, eitades esialgu pealambi võtmist; 2) vahipataljoni ülema 06.03.2025 käskkirjaga nr 513P määrati S.T-le 4 päeva distsiplinaararesti selle eest, et ta käitus ebakaitseväelaslikult ja vääritult, kirjutades 22.01.2025 kell 21.00 ja 23.01.2025 kell 16.10 kompaniikorrapidaja laual olevale kilele musta markeriga „Mina olen korrapidaja olen pede“ ja rohelise markeriga „Слава Русcиa!” (Au Venemaale) ning “блуamъ я morбиk“ (lits ma torbik). S.T on tutvunud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega 06.06.2025. Ta avaldas, et rahaline trahv või sellest raskema karistuse rakendamine oleks ebaõiglane ja tegu ei olnud tahtlik. 09.06.2025 toimunud vahetul ärakuulamisel anti S.T-le võimalus veelkord juhtunut selgitada. Karistuse määramisel on arvestatud distsiplinaarjuurdluse asjaolusid, eelnevat ergutust ja iseloomustust ning S.T selgitusi, mistõttu ei määrata S.T-le maksimaalset karistust (14 päeva), vaid 7 päeva distsiplinaararesti. Kaitseväele tekitatud kahju otsustati mitte sisse nõuda.
3.Kaitsevägi esitas Tallinna Halduskohtule 13.06.2025 taotluse kontrollida S.T-le 11.06.2025 käskkirjaga nr 1413P määratud distsiplinaararesti seaduslikkust.
2(5)
3-25-1937 Tallinna Halduskohus tunnistas 13.06.2025 määrusega 11.06.2025 käskkirjaga nr 1413P nooremseersant S.T-le määratud 7-päevase distsiplinaararesti seaduslikuks.
KVTS § 173 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Distsiplinaararesti kohtulik eelkontroll on formaalne ja sellesse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati. Selle kontrolli raames ei hinda kohus, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kui puudutatud isik leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik käskkiri halduskohtus vaidlustada. Ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte (KVTS § 49 lg 3). Kaitseväeline distsipliin on seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt (KVTS § 157). Distsiplinaarsüüteod on seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; samuti asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (KVTS § 166 lg 1 p-d 1 ja 2). S.T-le heidetakse ette, et ta läks sõiduki juhtimisel vastuollu ohutuseeskirja p-ga 37.31.7, mille kohaselt peab juht olema terve ja puhanud, et tajuda täpselt liiklusolusid, kõrvalekaldumatult täitma LS-i või selle alusel kehtestatud nõudeid ja teisi asjasse puutuvaid õigusakte, samuti LS § 50 lg 3 p-ga 1, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. LS-i ja ohutuseeskirja rikkumine, millega kaasneb kahju Kaitseväe varale ja millega kaasneb oht enda ja kaassõitja tervisele, on tegu, mis on KVTS § 49 lg 3 ja § 157 alusel koostoimes ohutuseeskirja p 37.31.7 ja LS § 50 lg 3 p 1 rikkumisega distsiplinaarkorras karistatav. Kaitseväelane vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Käskkirjas on süüd – raske hooletus (KVTS § 181 lg 5) – põhjendatud arusaadavalt. Puudutatud isikule etteheidetav tegu on ajateenistuses KVTS § 166 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses distsiplinaarsüütegu, mille puudutatud isik pani toime süüliselt ja mille eest distsiplinaarkaristuse määramine, sh distsiplinaararesti määramine, on lubatav. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist (KVTS § 185 lg 1 ls 2). See nõue on täidetud. Kaitsevägi koostas distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte 05.06.2025, seda tutvustati puudutatud isikule 06.06.2025 kell 11.05 ja karistus määrati 11.06.2025 käskkirjaga. S.T andis juhtumi kohta seletusi 15.05.2025. S.T on 06.06.2025 tutvunud ka distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega ja esitanud vastuväited võimaliku karistuse kohta. 09.06.2025 on S.T vahetult ära kuulatud. S.T-le on tema õigused teatavaks tehtud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on märgitud korrektne vaidlustamisviide.
3(5)
3-25-1937 Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (KVTS § 171 lg 2). Käskkirjas on välja toodud varasemad distsiplinaarkaristused. KVTS § 171 lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks. Käskkirjaga määratud karistuse määr – 7 päeva – jääb selle piiresse. Distsiplinaarkaristuse määras KVTS § 171 lg 3 kohaselt pädev isik.
5.S.T esitas Tallinna Ringkonnakohtule 17.06.2025 määruskaebuse halduskohtu 13.06.2025 määruse tühistamiseks. Mitmed süüteo toimepanemist puudutavad asjaolud, mida on käskkirjas kirjeldatud, ei vasta tõele. Seletuste andmisel toonitas S.T korduvalt, et õnnetusjuhtumi toimumise ajal oli ta välja puhanud ja terve. Õnnetus juhtus ootamatult künkast alla sõites, kus samal ajal pidurdades kaotas sõiduk juhitavuse. Õnnetuse tekkepõhjus on pidurdamisest tulenenud sõiduki juhitavuse kaotamine. Käskkirjas puuduvad põhjendused ja tõendid väite kohta, et S.T ei ole teinud varasematest distsiplinaarkaristustest järeldusi. 7 päeva aresti on ebaõiglaselt raske karistus võrreldes teistele ajateenijatele samalaadsete tegude eest määratud karistustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 203 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Määruskaebus tagastatakse, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust (HKMS § 203 lg 2, § 187 lg 2 ja lg 3 p 6).
7.Ringkonnakohus selgitas 06.04.2022 määruses nr 3-22-733 (p 6), et HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on loa andmise otsustamisel menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. KVTS § 173 ei näe ette, et kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise seaduslikkuse kontrollimisel oleks menetlusosaliseks mh kaitseväelane, kelle suhtes distsiplinaararesti kohaldatakse. Kuigi kohtupraktikas on rõhutatud, et ka haldustoiminguks loa andmise menetluses on vajalik tagada põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664, p 13), tuleb arvestada kaitseväeteenistuse eripära. Ehkki halduskohus kontrollib KVTS § 173 kohaselt määratud distsiplinaararesti seaduslikkust haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, ei ole sellele vaatamata tegemist haldustoiminguks (s.o distsiplinaararesti kohaldamiseks) loa andmisega, vaid piiratud ulatusega järelkontrolliga. Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks (KVTS § 171 lg 4) ja distsiplinaararesti määramisest halduskohtule teatamine ei peata distsiplinaararesti täideviimist (KVTS § 171 lg 7). Distsiplinaararesti kandev kaitseväelane tuleb viivitamata vabastada, kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (KVTS § 173 lg 4). Seejuures tuleb distsiplinaarkaristus viia täide viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul karistuse määramisest arvates (KVTS § 188 lg 2). Eeltoodust lähtudes on oluline, et distsiplinaararesti seaduslikkuse piiratud ulatusega kontroll (sh määruskaebemenetluses) toimuks viivituseta, sest vastasel korral ei pruugiks halduskohtuliku kontrolli eesmärk olla enam saavutatav (s.o kaitsta kaitseväelast ilmselgelt ebaseadusliku aresti eest, kuid samas mitte takistada seadusliku aresti kohaldamist). Erinevalt tavapärasest haldustoiminguks loa andmisest tasandab puudutatud isiku õiguste riivet praegu mh asjaolu, et kaitseväelasel on õigus vaidlustada temale määratud distsiplinaarkaristus kas vaidemenetluse korras või pöörduda kaebusega halduskohtusse. Nii vaideorganil kui ka kohtul on volitus kontrollida käskkirja õiguspärasust kõigist olulistest aspektidest (sh süütegude tõendatus ja määratud karistuse proportsionaalsus) ning nii vaide
4(5)
3-25-1937 kui ka kaebuse esitamisel on võimalik vajaduse korral taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset (vt HKMS § 249 lg-d 1, 2 ja 5).
8.Ringkonnakohus jääb siinses asjas selle selgituse juurde. Seetõttu tuleb S.T määruskaebus läbivaatamatult tagastada määruskaebuse esitamise õiguse puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.