Muud › Muud hagiasjad

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.11.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt suri XXXi (hageja) ema XXX XXX. 24.10.2016 väljastas Tallinna notar XXX hagejale pärimistunnistuse, mille kohaselt on XXXa ainupärijaks hageja. XXX suri hageja vanaisa XXX. 24.10.2016 väljastas Tallinna notar XXX hagejale pärimistunnistuse, mille kohaselt on XXXi ainupärijaks hageja. 24.10.2016 pöördus hageja Swedbank AS-i (kostja) kontorisse sooviga saada informatsiooni mõlema pärandaja nimele avatud pangakontodel toimunud tehingute kohta. Hageja palus mõlema pärandaja pangakontode väljavõtet alates 2011. aasta algusest. Hageja esitas pangale mõlemad pärimistunnistused ning enda isikut tõendava dokumendi. Pangakontoris keeldus teller hagejale pangakonto väljavõtteid väljastamast. Hageja palus telleril teha pärimistunnistustest ja muudest dokumentidest koopiad ning lubas oma päringu uuesti esitada e-kirja teel, et kostja saaks sellele esitatavas vastuses oma keeldumist põhjendada.

Samal päeval edastas hageja kostjale e-kirja teel pangakontoris toimunud kirjelduse ning nõude, milles palus endale väljastada informatsiooni mõlema pärandaja pangakontol toimunud tehingute kohta. Hageja hoiatas, et juhul kui kostja korraldust ei täida, pöördub ta kohtusse. 28.10.2016 vastas kostja esindaja hageja e-kirjale keelduvalt. Keeldumist põhjendas kostja sellega, et pärijal on õigus saada pärandaja kontol toimunud tehingute kohta teavet üksnes alates pärandaja surma hetkest. Varasemaid tehinguid käsitleb kostja pangasaladusena ning keeldub neid seetõttu hagejale avaldamast. Hageja on seisukohal, et kostja kui krediidiasutus, ei saa keelduda hagejale väljastamast informatsiooni kostja õiguseelaste poolt sõlmitud lepingute ja pangakontol tehtud tehingute kohta. Vastavalt PärS § 130 lg-le 1 lähevad pärijale pärandi vastuvõtmisega üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, mis ei ole oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Vastavalt PärS § 171 tõestab notar pärimistunnistuse juhul, kui pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõestatud. Seega on pärimistunnistus käsitletav tõendina selle kohta, et tunnistusel märgitud isik on surnud isiku pärija ning õigusjärglane. Hageja on seisukohal, et õigusjärglus annab pärijale õiguse saada igakülgset teavet kõigi pärandaja poolt teostatud tehingute ja toimingute kohta. Vastav õigus hõlmab muuhulgas ka õigust saada teavet krediidiasutuselt, s.h. täielikku teavet pärandajaga sõlmitud lepingute kohta. Sellise teabena on käsitletav ka informatsioon makseteenuste lepingu alusel avatud pangakontol toimunud tehingute kohta. Hageja leiab, et kostjal puudub õiguslik alus keelduda hageja poolt nõutud andmete avaldamisest. Tuginedes eeltoodule palus hageja kohustada kostjat avaldama hagejale andmed kõigi lepingute kohta, mis on sõlmitud Swedbank AS-i ja XXX surnud XXX’a (ik XXX või XXX) vahel; kohustada kostjat avaldama hagejale andmed kõigi lepingute kohta, mis on sõlmitud Swedbank AS-i ja XXX surnud XXX’i (ik XXX) vahel; kohustada kostjat väljastama hagejale väljavõtted XXX’i ja XXX’a pangakontodel tehtud kõigist tehingutest perioodil alates 01.01.2011 kuni nende surma päevani. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Pank väljastab informatsiooni isiku eluajal kontol teostatud tehingute kohta üksnes mõjuval põhjusel ja kohtu või muu õigustatud isiku sellekohasel nõudmisel ning selleks, et pank saaks hageja soovi täita ja väljastada talle enne pärandaja surma kuupäeva toimunud tehingute kohta infot, tuleb hagejal täpsustada päringu põhjus. Põhjendatud päringut hageja kostjale ei esitanud, vaid pöördus alusetult 11.11.2016 kostja vastu hagiga kohtusse. Võttes arvesse asjaolu, et pangasaladuse kaitse on üks peamistest panga prioriteetidest, väljastab pank täiendavaid selgitusi küsimata pärijatele või nende esindajale informatsiooni (sh konto väljavõtteid) pärandvara seisu kohta alates pärandaja surmakuupäevast. Konto jms informatsiooni saamine pärandaja elusoleku ajal tehtud toimingute kohta peab olema pärija poolt põhjendatud. Täiendavate selgitusteta ei saa pank väljastada kontoväljavõtet surnud isiku elusoleku ajal tehtud toimingute kohta, kuivõrd see informatsioon võib puudutada kolmandate isikute õigusi.

Arvestades, et ka hagiavalduses puuduvad mistahes selgitused taotletavate andmete kasutamise eesmärgi kohta, on hagi kogu ulatuses põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et hagi resolutsiooni kahes esimeses punktis küsitud infot ei ole hageja kostjalt kohtuväliselt palunud. Kohtu põhjendused

Hageja ema XXX suri XXX ning 24.10.2016 on Tallinna notar XXX väljastanud hagejale pärimistunnistuse, mille kohaselt on XXXa ainupärijaks hageja (tlk 6); Hageja vanaisa XXX suri XXX ning 24.10.2016 on Tallinna notar XXX väljastanud hagejale pärimistunnistuse, mille kohaselt on XXXi ainupärijaks hageja (tlk 7).

Käesoleval juhul vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt andmeid oma ema ja vanaisa võimalike lepingute kohta, mis on kostjaga sõlmitud ning andmeid pangakontodel tehtud tehingute kohta.

Kohus on seisukohal, et õigusjärglus annab pärijale seega õiguse saada igakülgset teavet kõigi pärandaja poolt teostatud tehingute ja toimingute kohta ning hõlmab muuhulgas ka õigust saada teavet krediidiasutustelt, s.h teavet pärandajaga sõlmitud lepingute kohta ning pangakontol toimunud tehingute kohta. Kostja on viidanud oma vastuses muuhulgas ka krediidiasutuste seadusele (KAS). KAS § 88 lg 1 kohaselt käsitatakse pangasaladusena kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. KAS § 88 lg 5 p 9 kohaselt peab krediidiasutus kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud järelpärimise vastusena avaldama pangasaladuse pärima õigustatud isikule või tema volitatud isikule, notarile ja notari määratud pärandvara inventuuri tegijale ning kohtu määratud pärandvara hooldajale, samuti välisriigi konsulaaresindusele seoses pärandvaraga ja sellega seotud andmetega vastavate kirjalike dokumentide esitamisel. KAS § 88 lg 6 kirjeldab järelpärimise esitamise reegleid. Kohtu hinnangul ei saa KAS §-s 88 sisalduv pangasaladuse regulatsioon hõlmata andmeid panga ja kliendi vaheliste lepinguliste suhete osas. Kohus on seisukohal, et KAS § 88 lg 5 p-s 9 viidatud pärima õigustatud isiku all on seadusandja silmas pidanud isikut, kellel võib kas seadusjärgsest pärimiskorrast või testamendist tulenevalt tekkida pärimisõigus. Isik, kes on pärandi juba vastu võtnud ja kellele on väljastatud pärimistunnistus, ei ole enam käsitletav pärima õigustatud isikuna vaid pärijana, kelle suhtes ei kehti enam pangasaladuse regulatsioon, vaid keda tuleb käsitleda samavõrdselt pärandajaga. Käesolevas asjas puudub vaidlus sellest, et hageja esitas kostjale päringu tegemisel temale väljastatud pärimistunnistused, mis tõendavad et hageja on nii XXXi kui XXXa pärija, mitte enam üksnes pärima õigustatud isik. Seega oli hageja päringu esitamise ajal mõlema nimetatud isiku õigusjärglane, kellele olid üle läinud kõik pärandajate õigused, k.a. õigus saada informatsiooni pangakontodel toimunud tehingute kohta ilma seda soovi täiendavalt põhjendamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja antud olukorras enam käsitletav kolmanda isikuna, kelle suhtes kehtib pangasaladuse hoidmise kohustus. Oma vastavat staatust tõendas hageja kostjale pärimistunnistuste esitamisega, mistõttu ei saanud kostja pangasaladuse hoidmisele tuginedes keelduda andmete väljastamisest. Kohus selgitab muuhulgas, et mõlemal pärandajal oli õigus saada igal ajal ülevaade enda pangakontol toimunud tehingutest ilma, et sellist päringut oleks neil tulnud eelnevalt põhjendada. Sama õigus on kohtu hinnangul alates pärandi avanemise hetkest ka pärijal. Seega ei saa lugeda põhjendatuks kostja nõudmist, milles kostja keeldub andmeid avaldamast ilma, et hageja on eelnevalt oma päringut põhjendanud.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.