lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-1581/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1581/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1329
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-1581

Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vastata 15. mai 2025. a pöördumisele Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i riigi õigusabi taotus rahuldamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 28. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab rahulolematust sellega, et vangla ei ole vastanud tema teabenõudele. Kaebaja märgib järgmist. Ta tegi vanglale teabenõude hiljemalt 21. mail 2025 ning nõudis selles vangiregistri andmete väljastamist alates 5. veebruarist 2020 kuni trükkimiseni. Viis tööpäeva on möödas ja Tartu Vangla ei ole teabenõudele vastanud. Tegemist ei ole esimese juhtumiga ning Andmekaitse Inspektsioon on varasemalt teinud Tartu Vanglale sarnastel asjaoludel ettekirjutushoiatuse. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks ning kohustada Tartu Vanglat vastama tema teabenõudele. Samal päeval esitatud täiendavas avalduses palub kaebaja määrata endale riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja märgib, et ta ei saa ennast ise esindada,

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-25-1581

sest ei saa üksuse juhi peale tehtud kaebuse tõttu kasutada arvutit, et õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvuda.

2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 29. mail 2025 kohtule kaebaja 15. mai 2025. a pöördumise nr 2-25/2-2/6156 (registreeritud nr-ga 2-2/2-25/292-1), milles kaebaja soovis vangiregistrist enda kohta käivate sissekannete väljastamist. Vangla selgitas, et kaebaja pöördumise nr 2-25/2-2/6156 puhul ei ole tegemist teabenõudega, vaid taotlusega andmete väljastamiseks vangiregistrist. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 4 (eelduslikult mõeldud § 5 2 lg 5 – kohtu märkus) annab kinnipeetavale õiguse taotleda enda kohta käivaid andmeid (sh vangiregistrist). Erinevalt teabenõudest on isiku enda kohta käiva info väljastamiseks aega 30 päeva. Vangla märgib, et kaebaja taotluse vastamise tähtajaks on märgitud 16. juuni 2025 ning kaebaja taotlust lahendab inspektor-kontaktisik Laivi Õkva. Kaebajale on kohtule vastamise hetkel vastus veel koostamata.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidluse ese

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus (s.o teabenõudele tähtaegselt vastamata jätmine) õigusvastaseks ning palub teha vanglale kohustav ettekirjutus vastata teabenõudele. Kuna kohustamisnõude lahendamisel tuleb võtta seisukoht vangla tegevuse õigusvastasuse osas, on vangla vastu esitatud tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega ning tuvastamisnõude eraldiseisva nõudena täiendavalt esitamine pole eesmärgipärane. Kaebust tuleb seega käsitada kohustamiskaebusena (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebuse tagastamine
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, ning seda alljärgnevatel põhjustel.
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.1.Kohus leiab, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada intensiivseks. Kaebaja soovib enda kohta vangiregistrisse kantud andmete väljastamist. Ta esitas vastava taotluse vanglale 15. mail 2025 ning Tartu Vangla 29. mai 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et vangla on kaebaja pöördumise registreerinud ning taotluse vastamise tähtajaks on määratud 16. juuni 2025. Kohus nõustub vanglaga selles, et kaebaja 15. mai 2025. a pöördumise nr 2-25/22/6156 puhul ei ole tegemist teabenõudega, millele tuleks vastata viie tööpäeva jooksul (vt avaliku teabe seaduse § 18 lg 1). Seega on vangla planeerinud lahendada taotluse 30 päeva jooksul selle esitamisest ning taotlust ei ole jäetud tähelepanuta. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt see, kui ta saab oma pöördumisele nr 2-25/22/6156 vastuse hiljemalt 16. juunil 2025, st kuu aja möödumisel taotluse esitamisest. Kaebaja ei ole väitnud, et kohtule kaebuse esitamise ajaks oleks pöördumisele nr 2-25/22/6156 vastamata jätmine tema õigusi juba kuidagi eriliselt mõjutanud. 2

3-25-1581

Samuti ei selgu kaebusest, millised tagajärjed saabuksid kaebajale, kui vangla lahendab taotluse hiljemalt 16. juunil 2025. Kaebajal on õigus saada oma pöördumistele vastused õigusaktides sätestatud tähtaegadel, kuid praeguses asjas ei ole kohtu hinnangul tema õigusi intensiivselt riivatud.

5.2.Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks. Üldjuhul on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele (VangS § 52 lg-d 1 ja 2). Kinnipeetavale väljastatakse tema kohta andmekogusse kantud andmeid kirjaliku taotluse alusel (VangS § 52 lg 5). Sellise taotluse võib jätta rahuldamata VangS § 52 lg-s 7 sätestatud alustel. Nagu eelpool märgitud, ei ole tegemist teabenõudega, mille vangla pidanuks lahendama viie tööpäeva jooksul. Lisaks vangistusseaduse sätetele tuleb lähtuda järgnevast. Vangla tegevuse suhtes vangistuse täideviimisel kohaldub üldjuhul isikuandmete kaitse seadus (IKS), mille aluseks on õiguskaitseasutuste direktiiv1. See on nii aga vaid juhul, kui vangla tegutseb konkreetses õigussuhtes isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutusena (vt IKS § 16 lg 3, õiguskaitseasutuste direktiivi art 9 lg-d 1 ja 2). Kui vangla töötleb isikuandmeid väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist, tuleb järgida IKÜM2-s sätestatut (vt Riigikohtu 21. juuni 2024. a otsus asjas nr 3-22-2022, p 17). Praegusel juhul ei ole kohtul võimalik eristada, kas kaebaja soovitud andmete suhtes rakendub IKÜM või õiguskaitseasutuste direktiiv või ka mõlemad lähtuvalt õigussuhte iseloomust (nt teabe talletamine samaaegselt nii karistuse täideviimise kui isiku ravimise eesmärgil – terviseandmed), sest kohtule ei ole praegusel juhul taotlusega hõlmatud vangiregistri kannete sisu ning sellega seonduva kaebaja ja vangla vahelise õigussuhte täpne iseloom teada. Samas ei ole eeltoodud vahetegu ka määrava tähtsusega. IKÜM art 12 lg-st 2 tulenevalt tuleb andmed väljastada üldjuhul ühe kuu jooksul. Õiguskaitseasutuste direktiivi ja IKS-i rakendumisel kohaldub IKS § 24 lg 3, mille kohaselt vastutav töötleja teavitab andmesubjekti viivitamata kirjalikult sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabega tutvumise piiramisest või sellise teabega tutvumisest keeldumisest ja selle põhjustest. Samast ei tulene aga tähtaega taotletud andmete väljastamiseks. Arvestades, et vangla peab vangiregistris olevate andmete kaebajale väljastamisel sisuliselt hindama IKS § 24 lg-s 2 ja VangS § 5 2 lg-s 7 nimetatud asjaolude esinemist (s.o milliseid kandeid võib väljastada ja milliseid mitte), ei riku vangla kohtu hinnangul andmete viivitamata väljastamise kohustust, kui kaebaja saab soovitud andmed kuu aja jooksul. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine seega ebatõenäoline.
6.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist.

1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

3

3-25-1581

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, on kaebuse tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.

8.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium