Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2254
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend
X.Z-i kaebus Tallinna Vangla distsiplinaarkaristuse käskkirja peale Kaebaja X.Z Vastustajad Tallinna Vangla Tallinna Halduskohtu 8. mai 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.Z-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Toimikuga tutvumise osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ja § 235 lg 1).
3-24-2254 Vastustaja esitas kaebuse vastuse lisaks 9. augusti 2024. a videosalvestise vaatluse. Sama dokument on esitatud asjas nr 3-25-414 ning selles asjas on toimikusse võetud videosalvestis. Kaebaja juurdepääsu tuleb piirata vastustaja 25. veebruaril 2025 esitatud salvestisele. Asjas nr 3-25-414 oli nimetatud salvestis kuulutatud kinniseks ja kaebaja juurdepääsu sellele piirati. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks – HKMS § 79 lg 1 punkt 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt RKHKo 10.05.2016 nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusereservatsioonita põhiõigus. Selle piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata üksnes tingimusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Niisiis tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse. Esitatud videosalvestiste kaebajale näitamine võib aidata tal saada teada vangla töökorralduslikest mustritest, mille teadmine või kaardistamine võib soodustada õigusrikkumiste toimepanemist. Kaamera vaateulatuse täpne teadmine ohustab vangla julgeolekut, sest annab kinnipeetavatele võimaluse tegutseda väljaspool kaamera vaateulatust. Samuti sisaldavad mh turvakaamerate salvestised kinni peetavat isikut mitte puudutavat informatsiooni, sh teavet teiste kinnipeetavate paiknemiste ning vanglasiseste liikumiste, vanglaametnike teenistusülesannetega seonduvate toimingute jmt kohta, mille teadmiseks kinni peetavatel isikutel puudub vajadus (vt nt TrtRnKm 16.02.2023 nr 3-21-1938, p 11). Lisaks kohustab avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkt 9 teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Kuigi asjaolust, et teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ei järeldu vahetult juurdepääsu piiramise vajadust, on juurdepääsu piiramisel praegusel juhul eelnimetatult kaalukas eesmärk. Kaebaja õiguste riivet asjas esitatud tõendiga tutvumise osas samas vähendab see, et kaebajal on võimalik tutvuda videosalvestise vaatlusprotokolliga ja seega on videosalvestise kirjeldus kaebajale teada. Vaatlusprotokollis kirjeldatu teave vastab salvestisele.
2(3)
3-24-2254
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.