X taotlus esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja täitmise peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.07.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.07.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-24-2174.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 haldusasjas nr 3-24-2174 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS § 235 lg 1, 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/317 kohaldati X suhtes alates 20.07.2024 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, mis kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirjas on viidatud Tallinna Vangla neljanda üksuse valvuri 20.07.2024 koostatud ettekandele nr 1-24-7307, mille kohaselt toimus 20.07.2024 kella 14:52 paiku kinnipeetavate Y ja X vahel füüsiline konflikt. Võimalike edasiste distsipliinirikkumiste vältimiseks ja täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik kohaldada kinnipeetava X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. 20.07.2024 vestles inspektor-korrapidaja abi kinnipeetav Xga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadusest ja andis võimaluse esitada omapoolseid vastuväiteid. Käskkirja kaalutluste kohaselt näitab kinnipeetavate vahel toimunud füüsiline konflikt ilmselgelt kinnipeetava ettearvamatut, ohtlikku ja konfliktialdist käitumist, on halvaks eeskujuks teistele kinnipeetavatele ning võib julgustada teisi kinnipeetavaid samuti vanglas kehtestatud korra mittejärgimisele, mis on ohuks vangla üldisele julgeolekule. Kinnipeetava X järelevalve tuleb korraldada viisil, mis tagab, et kinnipeetava käitumine ei võimaldaks toime panna võimaliku uut õigusrikkumist ja vähendab ohtu vangla üldisele julgeolekule. Kinnipeetav paikneb avatud eluosakonnas, kus tal on
3-24-2174 võimalus vabalt suhelda teiste kinnipeetavatega. Tulenevalt vajadusest välistada võimalike uute raskete õigusrikkumiste toimepanemist on vajalik kinnipeetava suhtes kohaldada täiendava julgeolekuabinõuna eraldi lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise keelamine). Julgeolekuabinõude rakendamisel on kinnipeetava kokkupuude teiste kinnipeetavatega minimaliseeritud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toob paratamatult kaasa isiku õiguste piiramise, kuid arvestades võimalikku ohtu vangla üldisele julgeolekule, on selline õiguste riive proportsionaalne ja põhjendatud.
2.X esitas 25.07.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja nr 1‐24/1‐2/317 täitmise vaide- ja kohtumenetluse ajaks. Taotleja hinnangul on vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 õigusselgusetuse tõttu põhiseadusevastane. Käskkirjas VangS § 69 lg‐le 1 viitamine ei anna selget ülevaadet, millist alust silmas peeti. See raskendab vaide esitamist. Ebatäpne on ka käskkirjas kasutatud väljend „toimus füüsiline konflikt“, mis on jäänud määratlemata. Käskkirja andmisel ei arvestatud olulisi asjaolusid. Taotleja vaatas P1 osakonnas kott-toolil lamades televiisorit ja pult oli tema rinna peal, kui Y tuli taotleja juurde, võttis temalt teleri puldi ära ja vahetas kanalit. Kui taotleja palus Yl filmi peale tagasi panna, lubas too taotlejale peksa anda. Taotleja tõusis kott-toolist püsti, kuna selles asendis oleks Y saanud taotlejat lihtsalt vigastada. Seepeale asus Y taotlejat ründama, tõugates teda. Taotleja tõukas Y eemale ja palus endast eemale hoida, kuid Y tuli taotlejat uuesti tõukama. Kui tõuklemine jätkus, otsustas taotleja rünnaku tõrjuda, lüües Y peapiirkonda. Samal ajal lõi ka Y taotlejat peapiirkonda. Alles siis, kui tõuklemine juba kestis, astus valvur vahele ja eraldas kinnipeetavad. Valvuri käsul kambrisse liikumise ajal ähvardas Y taotlejat tapmisega. Ettekanne, millele käskkirjas on viidatud, ei ole taotlejale kättesaadav, samuti pole ettekande sisu käskkirjas avatud. Käskkirjas pole kajastatud ka taotlejalt võetud seletust ja vastuväiteid, samuti kaalutlusi, millest käskkirja andes lähtuti. Kirjas pole, millise õigusrikkumise taotleja toime pani. Taotleja ei ole ohtlik ega ettearvamatu, vaid teostas hädakaitset. Samas pole käskkirjas väidetud, nagu oleks taotleja ohus, vaid teda on käsitatud ohustajana. Teisel kinnipeetaval pole õigust häirida tema teleri vaatamist. Käskkirjas pole viidatud spordisaali kasutamise keelamise õiguslikule alusele. VangS § 69 sellist alust ei sisalda. Pole ka põhjendatud sellise meetme kohaldamise vajadust. VangS § 69 lg 2 p 1 kohaldades tuleks haldusakti märkida isikud, kellega kinnipeetav suhelda ei tohi, kuid seda pole tehtud. Kohaldatud on absoluutset liikumis- ja suhtlemisvabaduse keeldu, mis on põhjendamatult intensiivne piirang. Ka eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine on ebaproportsionaalne. Üksikvangistus kahjustab taotleja tervist, mida hiljem on raske, kui mitte võimatu taastada. Kambris on turvakaamera suunatud WC-le ja dušinurka, mis takistab pesemist ja WC kasutamist ning alandab inimväärikust. Aknal on tihe võrgustik, mis ei võimalda välja vaadata. Taotlejal halvenes silmanägemine. Üksikvangistuses ei jälgita taotleja tervist. X esitas halduskohtule ka menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
3.Tallinna Vangla esitas 26.07.2024 kohtule seisukoha, milles palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuli kohaldada julgeolekukaalutlustel, sest taotleja kakles kaaskinnipeetavaga. Täpsemaid asjaolusid on kajastatud ettekandes ja käskkirjas. Isik tuli teistest kinnipeetavatest isoleerida. Kuigi julgeolekuabinõudega sekkutakse intensiivselt taotleja õigustesse, kaalub vajadus kaitsta kaaskinnipeetavaid ja vangla üldist julgeolekut üles taotleja vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. X ei ole täielikus isolatsioonis. Ta saab käia jalutuskäigul, lähedastele helistada ja kirjutada, kambris raadiot kuulata, raamatuid ja ajalehti 2(6)
3-24-2174 lugeda, vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga. Tervisest tulenevaid takistusi lukustatud kambris hoidmisele vanglale teadaolevalt ei esine. Meedikud pole andnud sellega seoses mingeid suunised. Vangla ei saa esitada kohtule tervisekaardi väljavõtet, sest alates 01.07.2024 osutab Tallinna Vangla kinnipeetavatele tervishoiuteenust Lääne-Tallinna Keskhaigla. Taotleja vestleb regulaarselt psühholoogiga. Seega on vaimse tervise toetamine tagatud. Vajaduse korral saab kinnipeetav arstiabi.
4.Tallinna Halduskohus tegi 27.07.2024 määruse, millega rahuldas X menetlusabi taotluse ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ning jättis X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kahtlust ei ole taotleja esialgse õiguskaitse vajaduses. Arvestades, et isik viibib juba taotluse esitamise ajal vaidlustatud käskkirjaga määratud piirangute mõjualas, ei ole esialgset õiguskaitset kohaldamata võimalik käskkirja mõju tagantjärele tagasi pöörata. Käskkirjaga seatud piirangud on intensiivsed – kuigi taotleja ei viibi täielikus isolatsioonis, on nii tema liikumisvabadust kui ka suhtlus- ja vaba aja sisustamise võimalusi olulisel määral piiratud. Teisalt tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel arvestada ka avalikku huvi ja hinnata kaebuse (või vaide) perspektiive. Kaebaja ei sea kahtluse alla, et tema ja kaaskinnipeetava vahel leidis aset konflikt, mille käigus kasutasid mõlemad pooled füüsilist vägivalda. Isegi kui eeldada taotleja väite õigsust, et konflikti algatas teine kinnipeetav solvangu ja ähvardusega ning taotlejalt teleripuldi äravõtmisega, ei ole eriti vangla tingimustes (erinevalt igapäevaelust, kus kõrvalabi ründe tõrjumiseks ei pruugi olla kiirelt saadaval) õige kasutada sellises olukorras füüsilist vägivalda, vaid leida tuleb muud lahendused (näiteks eemalduda situatsioonist ja/või kutsuda appi valvur). Eraldades teistest kinnipeetavatest isiku, kes kasutab seni verbaalse konflikti lahendamiseks füüsilist jõudu, kaitseb vangla kaalukaid õigushüvesid. Käskkirjas nimetatud vangla üldise julgeoleku kaitse eesmärk tähendab sisuliselt ka teiste kinnipeetavate tervise kaitset potentsiaalse füüsilise vägivalla eest. Kohus peab lisaks oluliseks asjaolu, et vastustaja pidi antud olukorras reageerima kiiresti ja tal ei pruukinud kogu teave konflikti tausta kohta veel olla kogutud ja läbi analüüsitud. Taotleja väited on eelkõige suunatud küsimuse lahendamisele, kumb kinnipeetav oli konfliktis süüdi, kuid süü küsimus on oluline potentsiaalse distsiplinaar- või süüteokaristuse määramisel, mitte korrakaitseliste julgeolekuabinõude kohaldamisel, mida kohus eeldab, et kohaldati konflikti mõlemale osapoolele. Kohtu hinnangul kaalub vangla julgeoleku kaitse vajadus praegusel juhul üles taotleja õiguste kaitse vaidemenetluse ajaks. Taotluses esitatud argumendid käskkirja erinevate tingimuste ja väljendite õigusvastasuse kohta ei vii kohut teistsugusele järeldusele. Arvestades kaalul olevate õigushüvede oluisust, tingiks kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamise ainult käskkirja ilmselge õigusvastasus. Seda praegusel juhul ei esine. Sealhulgas on arusaamatu, miks taotleja ei pea võimalikuks spordisaali kasutamise keelamist VangS § 69 lg 2 p 3 alusel, mis võimaldab täiendava julgeolekuabinõuna keelata kehakultuuriga tegelemise. Seadus ei nõua julgeolekuabinõude kohaldamist ainult täielikult (nt igasuguse liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist või kehakultuuriga tegelemise keelamist tervikuna), vaid vanglal on võimalik kohaldada nendes raamides ka osalisi meetmeid, näiteks piirates vaba liikumist osakonnas, aga võimaldades ikkagi käia igapäevasel jalutuskäigul värskes õhus või keelates kehakultuuriga tegelemise spordisaalis, aga lubades seda endiselt harrastada näiteks värskes õhus viibides või oma kambris. Just sel viisil meetmeid täpselt vajalikele eesmärkidele suunates on võimalik tagada piirangute proportsionaalsus.
5.X esitas 04.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 27.07.2024 määruse tühistamist ja Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja 1-24/12/317 täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks.
3(6)
3-24-2174 HKMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, kui määruse tegi kohtunik, kellel seaduse järgi ei olnud õigust määrust teha. E-toimikus nähtuvalt on haldusasja 3-24-2174 kohtunikuks määratud Anu Maria Brenner, kuid 27.07.2024 määruse tegi kohtunik Maarja Oras. Kohtuniku vahetusest taotlejat ei teavitatud. Ei ole võimalik aru saada, milline kohtunikest 27.07.2024 määruse allkirjastas. Taotleja esitas vaide käskkirja 1-24/1-2/317 kehtetuks tunnistamiseks, mille Tallinna Vangla jättis 29.07.2024 rahuldamata (vaideotsus 515/24/176-2). Taotleja esitas 04.08.2024 Tallinna Halduskohtusse ka käskkirja 1-24/1-2/317 tühistamiskaebuse (haldusasi 3-24-2254). Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirjaga seatud piirangute mõjul ei saa taotleja üldse helistada, kuigi on selleks taotlusi esitanud. Sisuliselt on ta eraldatud kogu ühiskonnast niivõrd intensiivselt, et pole kellegagi võimalik suhelda ega kokku puutuda. See kahjustab taotleja tervist. Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja tühistamine ei kõrvalda ära piirangute mõjul halvatud tervist, ei anna võimalust saada informatsiooni telesaadetest, ei aita taastada lähedastega suhteid, kuna suhtlemisvõimaluseta jäävad nad võõraks. Töö tegemise võimalus on ära võetud, ka võlaõiguslike lepingute täitmine. Taotlejal on sõlmitud palju lepinguid väljaspool vanglat, mille täitmist raskendab VangS § 69 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaldamine. Nende lepingute täitmata jätmise korral ähvardab taotlejat leppetrahv (5000 eurot keskmiselt lepingu pealt, lepinguid kokku on 72). Lepingu sisu on eraelu puutumatusega kaitstud. Seega on õiguskaitse vajadus olemas. Tallinna Vangla ei arvestanud X seletuse ja muude oluliste asjaoludega. Ka kinnipeetavatel on õigus enesekaitsele. Halduskohtu selgitused on ebaõiged. Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkiri ei ole põhjendatud. Käskkirjas ei ole faktilisi asjaolusid näidatud, vaid pelgalt on tõdetud, et vangla hinnangul toimus füüsiline konflikt (kaklus). VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaldamine on ebaproportsionaalne. VangS § 69 lg 2 kohaldamine on õigusvastane, kui Tallinna Vanglal on teada, et taotlejal oli tegutsemisel kaitsetahe. Lubamatu on eelviidatud sätte kohaldamine välja selgitamaks, kas kinnipeetav püüdis kaitsta või ohustada (õigusvastase ründega). Näitamata on, millist konkreetset õigusrikkumist ära hoida soovitakse ning mis andis aluse arvata selle toimepanemist taotleja poolt. Taotleja ei taha õigusrikkumisi toime panna. Ta pole ohtlik. Halduskohus ei ole arvestanud, et taotleja tõrjus füüsilist rünnakut, mitte ainult verbaalset. Taotleja ei ole kasutanud vägivalda. Vangla ei ole näidanud, millises osas piiranguid kohaldab.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebust nii, et X soovib halduskohtu 27.07.2024 määruse resolutsiooni p 2 tühistamist, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus arvestab määruskaebuse lahendamisel Tallinna Vangla 26.07.2024 halduskohtule esitatud seisukohaga.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Määruskaebuses on esitatud väide, et 27.07.2024 määruse tegi kohtunik, kellel seaduse järgi polnud õigust seda teha, ei vasta tõele. Ringkonnakohus kontrollis kohtunikuga seonduvat väidet digitaalsest kohtutoimikust (digitoimik). X esitas 25.07.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirja nr 1‐24/1‐2/317 täitmise vaide- ja kohtumenetluse ajaks. Samal päeval esitas X ka menetlusabi taotluse. Tallinna Halduskohus lahendas taotlused 27.07.2024 ehk ülejärgmisel päeval peale nende saabumist. Digitoimiku andmetest nähtuvalt oli haldusasi 3-24-2174 algselt määratud 4(6)
3-24-2174 kohtunikule Anu Maria Brenner, kuid tema eemaloleku tõttu ja asja kiireloomulisust arvestades on Tallinna Halduskohtu esimees tühistanud menetluse määramise kohtunikule Anu Maria Brenner ning määranud menetluse valvekohtunikule Maarja Oras, kes lahendas asja lõplikult. Tallinna Halduskohtu 2024. aasta tööjaotusplaani (TJP), mis on kehtestatud Tallinna Halduskohtu üldkogu 15.12.2023 otsusega kohtute seaduse § 36 punkti 1 ja § 37 alusel, § 4 lg 10 ls 2 kohaselt võib kohtu esimehe otsusel jagada kohtuasja ümber ka valvekohtunikule, kes lahendab kiireloomulise kohtuasja lõplikult. TJP § 5 lg 3 kohaselt teeb kohtuniku ajutise töövõimetuse, puhkuse või lähetuse ajal tema menetluses olevates kohtuasjades hädavajalikke kiireloomulisi menetlustoiminguid (nt esialgse õiguskaitse toimingud, maakohtu pädevusse kuuluvate lühikeste kaebetähtaegadega kaebuste tagastamine) valvegraafikuga kinnitatud kohtunik. Seega on vaidlusaluse määruse halduskohtus teinud kohtunik, kellel oli selleks seaduse järgi õigus ning HKMS § 199 lg 1 p 1 alusel halduskohtu lahendi tühistamise nõue põhjendatud ei ole.
9.Põhjendatud ei ole ka X väide, et tal ei ole võimalik aru saada, milline kohtunikest 27.07.2024 määruse allkirjastas. Kõnealuse halduskohtu 27.07.2024 määruse lõpus on selgelt välja toodud kohtuniku nimi Maarja Oras ning märge selle kohta, et määrus on allkirjastatud digitaalselt, s.t ka digiallkirjas on nähtav määruse allkirjastanud kohtuniku nimi.
10.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.
11.Halduskohus leidis õigesti, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vaidlustatud käskkirja mõju ei ole esialgset õiguskaitset kohaldamata võimalik tagasi pöörata ning piirangud on taotlejale intensiivsed. Kui taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, tuleb kohtul kontrollida ka taotluse põhjendatust, mis seisneb kaebuse perspektiivikuse ning huvide kaalumises.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus eksinud ka huvide kaalumisel ning on õigesti leidnud, et eraldades teistest kinnipeetavatest isiku, kes kasutab seni verbaalse konflikti lahendamiseks füüsilist jõudu, kaitseb vangla kaalukaid õigushüvesid, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda.
13.VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Kolleegium on selgitanud, et kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17, p 16).
14.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus nr 3-3-1-10-17, p 17).
15.Tallinna Vangla esitas halduskohtule valvuri 20.07.2024 ettekande nr 1-24-7307, mille kohaselt kinnipeetav Y kõndis kinnipeetav X poole, mille peale X proovis tõugata Y, kui sellest 5(6)
3-24-2174 mingit kasu ei olnud, pani X käiku rusikad tabades esimese löögiga Y näkku. Ettekande kohaselt on valvur hiljem kaamerasalvestist vaadates näinud, et Y võtab X käest telekapuldi, millest tekib neil ütlemine, mis suhteliselt kiiresti areneb füüsiliseks konfliktiks.
16.Tallinna Vangla 20.07.2024 käskkirjas on välja toodud selle koostamise põhimotiivid, samuti viide 20.07.2024 koostatud ettekandele nr 1-24-7307 ja ettekande lühikirjeldus (kinnipeetavate Y ja X vahel toimus füüsiline konflikt), mis võimaldab taotlejal mõista käskkirja andmise ajendiks olnud asjaolu. Samuti nähtub käskkirjast miks tuli taotleja teistest kinnipeetavatest eraldada (VangS § 69 lg 1). Käskkirjast nähtuvalt on taotlejale antud võimalus olla ära kuulatud. Samuti sisaldab käskkiri kaalutlusi, miks vangla hinnangul on kaebaja õiguste riive antud juhul põhjendatud ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik. Seega ei saa vaidlustatud käskkirja pidada ilmselgelt õigusvastaseks.
17.Taotleja määruskaebuses toodud väited, et ta ei saa piirangute tõttu helistada, kuigi on seda taotlenud, ei saa lähedastega suhelda ega saa informatsiooni, on vangla poolt esitatud seisukohas ümber lükatud. Tallinna Vangla on 26.07.2024 seisukohas (dtl 23) kohtule selgitanud, et X ei ole lukustatud kambris täielikus isolatsioonis, ta saab käia jalutuskäigul, saab lähedastele helistada ja kirjutada, saab kambris kuulata raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, saab vestelda vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga, kui selleks soovi avaldab, kuid vangiregistri andmetel ei ole taotleja kaplaniga kohtumiseks soovi avaldanud. Ka määruskaebuses esitatud väited 72 lepingu täitmise vajadusega seoses ei kõla antud juhtumi asjaolusid arvestades kohtule usutavalt ega anna alust esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks.
18.Kuigi taotleja väidab, et piirangud kahjustavad tema tervist, ei anna kohtule esitatud andmed ja dokumendid alust arvata, et taotleja suhtes kehtestatud täiendavad julgeolekumeetmed põhjustaks talle tervisekahjustusi. Tallinna Vangla 26.07.2024 seisukohast (dtl 23) nähtub, et vanglaregistri andmetel toimuvad taotlejal regulaarselt vestlused psühholoogiga. Seega on vaimse tervise toetamine taotlejale vangla poolt tagatud ja vajadusel saab ta ka asjakohast arstiabi. Eeltoodut silmas pidades ei põhjusta VangS § 69 lg 2 p-des 1,3 ja 4 kohaldatud meetmed taotlejale ülemäärased kannatusi võrreldes õigushüvedega, mille kahjustamise ärahoidmiseks on taotleja teistest kinnipeetavatest eraldatud.
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.