X. X kaebus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X. X kaebus.
Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Jätta X. X diskreetsuse tagamise taotlus rahuldamata.
Jätta X. X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Jätta X. X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Jätta X. X taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.X. X (kaebaja) esitas 16.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse prokuratuurilt, riigi õigusabi korras määratud esindaja / kaitsja vandeadvokaat D. D ja Eesti Advokatuurilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel (kuid mitte vähem kui 5000 eurot). Kaitsja ei ole kaebajat käimasolevas kriminaalmenetluses esindanud, on kaebajat solvanud, alandanud ja mõnitanud. Samuti esitab kaitsja prokuratuurile ebaseaduslikke arveid, kuigi pole arvelt nähtuvat teenust kaebajale osutanud. Kaebaja on mitmel korral taotlenud kaitsja tagandamist, kuid kaitsja taganeda ei soovi. Prokuratuur on rikkunud kaebaja õigusi sellega, et ei teavitanud kaebajat enne tema kaitsjata toimunud ülekuulamist tema suhtes Läti Vabariigis toimuva süüteomenetluse lõpetamisest ja menetluse Eestile üleandmisest. Samuti meelitati kaebajalt valega välja vereproov. 11.03.2025 prokuratuuri ja esindajaga toimuvast kokkuleppemenetlusest kaebajat ette ei teavitatud. Esindaja sundis kaebajat kokkulepet vastu võtma, alandas ja mõnitas teda ega seisnud tema huvide eest. Menetlus tekitas kaebajas
pikaajalise vaimse trauma. Ka 07.04.2025 mingit nõupidamist esindajaga ei toimunud. Esindaja edastas kaebajale 2 dokumenti, solvates ja mõnitades kaebajat. 17.07.2024 toimunud kohtuistungil esindas kaitsja pigem prokuröri ja kriminaalhooldaja seisukohti ning keeldus kohtuotsust edasi kaebamast. Kaebaja taotles täiendavalt:
esmast õiguskaitset;
diskreetsust, et tagada kaebaja julgeolek. Sel põhjusel taotles ta enda isiku salajas hoidmist, kuna kardab enda turvalisuse, elu ja tervise pärast. Samuti taotles ta, et Anu Toomemägi-Kivistikul keelataks kaebajaga seotud materjali ja kaebaja nägemine ning kohaldataks tema suhtes lähenemiskeeldu, et ta ei saaks kaebajaga kontakti võtta ega teda mõjutada;
kuriteo koosseisu kontrollimist;
mahhinatsioonides osalenud ametnike vastutusele võtmist;
kriminaalmenetluse peatamist või tühistamist Lätis toimuva menetluse lõpuni;
riigi õigusabi määramist;
menetlusabi riigilõivust vabastamiseks;
kaebusest koopia saatmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Kaebaja taotles riigi õigusabi korras määratud kaitsja poolt väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju on väidetavalt tekitatud nii ebapiisava kaebaja kaitsmisega kui ka kaebaja solvamisega. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohus leiab, et sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajale määrati riigi õigusabi kriminaalmenetluses, seega tuleb ka esindaja tegevuses esinevaid võimalikke vigu menetleda ja vajadusel taotleda esindaja vahetamist kriminaalmenetluse raames (vt RÕS § 20 lg 31). Halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluses tehtud toimingute õiguspärasust ega esindaja tegevuse asjakohasust kriminaalmenetluses. Selliseid asjaolusid tuleb hinnata selles menetluses, milles esindaja määrati ja kus ta osaleb, antud juhul kriminaalmenetluses. Ka varasemalt on kriminaalmenetluses määratud esindaja tegevuse asjakohasus hinnanud kriminaalkohtud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.11.2010 otsus kriminaalasjas nr x-x-x-xx-xx; Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2021 otsus kriminaalasjas nr x-xx-xxxxx). Sama moodi peab praegusel juhul kaebaja kaitsja tegevuse õiguspärasust ja piisavust hindama kriminaalmenetluses. Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse ja asuda kaitsjale ette kirjutama, mida ja kuidas ta peaks kriminaalmenetluses tegema. Halduskohtul puudub selline pädevus. Seetõttu tuleb kaebus kaitsja peale läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).
3.Kaebaja taotles prokuratuurilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kahju tekitati väidetavalt õigusvastaste menetlustoimingutega süüteomenetluses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile. Prokuratuuri määruse peale võib kaevata Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ja Riigiprokuratuuri määruse peale võib kaevata maakohtule (SKHS § 17). Seega on
2(4)
3-25-1452
süüteomenetluses tekitatud kahju huvitamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja halduskohus ei ole pädev sellist kaebust lahendama (HKMS § 4 lg 1). Kaebus prokuratuuri peale tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).
4.Kaebaja taotles kuriteo koosseisu kontrollimist. Kohus selgitab, et kuritegude uurimise ja kriminaalmenetluse alustamise pädevus on uurimisasutusel ja prokuratuuril (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1). KrMS § 31 lg 1 järgi on uurimisasutused oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Seega ei ole halduskohtu pädevuses kuritegusid uurida ega neid menetleda. Kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).
5.Kaebaja taotles mahhinatsioonides osalenud ametnike vastutusele võtmist. Kui kaebaja peab silmas viidatud ametnike osas süüteomenetluse algatamist, siis sellise menetluse algatamine ei ole halduskohtu pädevuses, nagu kohus eespool selgitas. Kui kaebaja peab silmas distsiplinaarmenetluse algatamist, siis ka sellise menetluse algatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Iga ametniku osas saab distsiplinaarasja algatada ja seda menetleda ametniku tööandja. Seetõttu tuleb kaebus ka selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).
6.Kaebaja taotles kriminaalmenetluse peatamist. Nagu kohus eespool selgitas, et ole halduskohus pädev kriminaalasju menetlema. Samal põhjusel ei ole halduskohtul pädevust ka kriminaalmenetlusse sekkuda ega kriminaalmenetlust peatada või tühistada. Kaebajal tuleb vastava taotlusega pöörduda kas prokuratuuri või maakohtu poole. Kaebus tuleb vastavas osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).
7.Kaebaja taotles esmast õiguskaitset. Kohtule jääb selliselt esitatud taotlus ebaselgeks. Kui kaebaja pidas silmas HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud esialgset õiguskaitset, siis sellise taotluse jätab kohus rahuldamata. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Praegusel juhul ei ole kaebaja taotlust põhjendanud ega selgitanud, kuidas muutub kaebaja õiguste kaitse ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata kaebust rahuldava kohtuotsusega raskemaks või võimatuks. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta taotleb (HKMS § 251 lg 1). Kohus leiab, et kuna kaebus kuulub nagunii halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastamisele, siis ei ole halduskohus pädev ka esialgset õiguskaitset kohaldama. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole asjas tulevikus tehtavat kohtulahendit, mitte täitmist tuleks eelnevalt tagada. Samuti tuleb tähele panna, et esialgse õiguskaitse taotlus esitati kahju hüvitamise asjas, milles ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine reeglina põhjendatud. Ei ole alust arvata, et kahju hüvitise väljamõistmine võiks ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata muutuda pärast kaebust rahuldava kohtuotsuse tegemist oluliselt raskemaks või võimatuks. Kaebuse rahuldamise korral tekib kaebajal vastustaja vastu täidetav nõue, mida ta saab vajadusel kohtutäituri abiga täita.
8.Kaebaja esitas kohtule taotluse tema diskreetsuse tagamiseks, soovides varjata kaitsja / advokaadi eest tema vastu kaebuse esitamist. Sellise diskreetsuse tagamise taotluse esitamist HKMS ei võimalda ja selle rahuldamine ei oleks kaebaja selgitusi arvestades mitte mingil juhul ka põhjendatud. Isegi kui esitatud kaebuse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, ei saaks sellist taotlust rahuldada. Asja arutamine kohtus on avalik (HKMS § 77 lg 1, TsMS § 37 lg 1). Kohtumenetluse avalikkuse näeb ette ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24, mille lg 2
3(4)
3-25-1452
järgi on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Seega ei ole Eesti Vabariigis võimalik kellegi osas tema selja taga kohtumenetlust pidada. Kaebaja kaitsjast advokaadil on õigus osaleda oma kohtuasja arutamisel, esitada tõendeid ja seisukohti ning teise poole seisukohtadele vastu vaielda. Olukorras, kus kohus jätab isiku tema suhtes menetluse algatamisest teavitamata ega teavitaks teda, milliseid tegevusi talle ette heidetakse, ei oleks isikul võimalik end kuidagi kaitsta ja talle esitatud süüdistusi ümber lükata. Sellise menetluse läbiviimine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega ja oleks ilmselgelt õigusvastane. Seega on kaebaja taotlus selgelt asjakohatu ja põhjendamatu. Kaebaja mure enda turvalisuse pärast on põhjendamatu ja ebausutav. Kui kaebaja siiski peaks oma turvalisuse pärast kartma, on tal võimalik taotleda õiguskaitseorganitelt (politsei, prokuratuur, maakohus) enda kaitset.
9.Kaebus lähenemiskeelu kohaldamiseks tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Sellist nõuet halduskohtule esitada ei saa (HKMS § 5 lg 1, § 37 lg 2) ja sellise nõude menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses. Seda ei saa taotleda ka esialgse õiguskaitse abinõuna (HKMS § 251 lg 1). Lähenemiskeelu kohaldamist saab taotleda kriminaalmenetluses (KrMS § 38 lg 1 p 10) ja tsiviilkohtumenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 3, § 475 lg 1 p 7).
10.Kaebaja taotles riigi õigusabi määramist. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kuna halduskohus ei ole pädev praegust kaebust lahendama, siis ei ole halduskohus pädev lahendama ka asjas esitatud riigi õigusabi taotlust. Kriminaalmenetluses on kaebajale juba kaitsja määratud. Samuti on tal võimalik põhjendatud vajaduse korral taotleda esindaja vahetust (RÕS § 20). Teiseks tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka põhjusel, et seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Kohus ei näe tungivat avalikku huvi selles, kui kaebaja ei nõustu kaitsjast advokaadi tehtud menetlustoimingutega ja leiab, et nendega on talle tekitatud mittevaralist kahju.
11.Kaebaja taotles menetlusabi andmist. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumist nõuda ja sellest vabastamise üle otsustada. Seetõttu jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
12.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kaebaja taotles oma kaebusest koopia saamist. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kaebus esitati e-toimiku vahendusel ja kaebajale jääb selle kaudu ka juurdepääs oma kaebusele. Kaebaja ei ole koopia saamist põhjendanud. Kaebaja saab teha vajadusel ise oma kaebusest väljakirjutusi või soovi korral teistele asutustele avaldusi esitades viidata praeguse asja numbrile. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.