3-25-1452/3 - Korrakaitse - Muu korrakaitse - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

2.Tallinna Halduskohus tagastas 19. mai 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis diskreetsuse tagamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3), jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4), jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 5) ning koopiate saamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Kaebaja taotles riigi õigusabi korras määratud kaitsja väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist. Kahju on väidetavalt tekitatud nii ebapiisava kaebaja kaitsmisega kui ka kaebaja solvamisega. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajale määrati riigi õigusabi kriminaalmenetluses, seega tuleb ka esindaja tegevuses esinevaid võimalikke vigu menetleda ja vajadusel taotleda esindaja vahetamist kriminaalmenetluse raames (vt RÕS § 20 lg 31). Halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluses tehtud toimingute õiguspärasust ega esindaja tegevuse asjakohasust kriminaalmenetluses. Selliseid asjaolusid tuleb hinnata selles menetluses, milles esindaja määrati ja kus ta osaleb, antud juhul kriminaalmenetluses. Ka varasemalt on kriminaalmenetluses määratud esindaja tegevuse asjakohasust hinnanud kriminaalkohtud (vt nt RKKK 3-1-1-70-10; TlnRngK 1-16-11625). Sama moodi peab praegusel juhul kaebaja kaitsja tegevuse õiguspärasust ja piisavust hindama kriminaalmenetluses. Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse ja asuda kaitsjale ette kirjutama, mida ja kuidas ta peaks kriminaalmenetluses tegema. Halduskohtul puudub selline pädevus. Seetõttu tuleb kaebus kaitsja peale läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebaja taotles prokuratuurilt mittevaralise kahju eest hüvitist. Kahju tekitati väidetavalt õigusvastaste menetlustoimingutega süüteomenetluses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile. Prokuratuuri määruse peale võib kaevata Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ja Riigiprokuratuuri määruse peale võib kaevata maakohtule (SKHS § 17). Seega on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja halduskohus ei ole pädev sellist kaebust lahendama (HKMS § 4 lg 1). Kaebus prokuratuuri peale tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). 2(5)

3-25-1452 Kaebaja taotles kuriteo koosseisu kontrollimist. Kuritegude uurimise ja kriminaalmenetluse alustamise pädevus on uurimisasutusel ja prokuratuuril (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1). KrMS § 31 lg 1 järgi on uurimisasutused oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Seega ei ole halduskohtu pädevuses kuritegusid uurida ega neid menetleda. Kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebaja taotles mahhinatsioonides osalenud ametnike vastutusele võtmist. Kui kaebaja peab silmas viidatud ametnike osas süüteomenetluse algatamist, siis sellise menetluse algatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kui kaebaja peab silmas distsiplinaarmenetluse algatamist, siis ka sellise menetluse algatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Iga ametniku osas saab distsiplinaarasja algatada ja seda menetleda ametniku tööandja. Seetõttu tuleb kaebus ka selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebaja taotles kriminaalmenetluse peatamist. Halduskohus ei ole pädev kriminaalasju menetlema. Samal põhjusel ei ole halduskohtul pädevust ka kriminaalmenetlusse sekkuda ega kriminaalmenetlust peatada või tühistada. Kaebajal tuleb vastava taotlusega pöörduda kas prokuratuuri või maakohtu poole. Kaebus tuleb vastavas osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebaja taotles esialgset õiguskaitset. Taotlus jääb ebaselgeks. Kui kaebaja pidas silmas HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud esialgset õiguskaitset, siis sellise taotluse jätab kohus rahuldamata. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Praegusel juhul ei ole kaebaja taotlust põhjendanud ega selgitanud, kuidas muutub kaebaja õiguste kaitse ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata kaebust rahuldava kohtuotsusega raskemaks või võimatuks. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta taotleb (HKMS § 251 lg 1). Kuna kaebus kuulub nagunii halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastamisele, siis ei ole halduskohus pädev ka esialgset õiguskaitset kohaldama. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole asjas tulevikus tehtavat kohtulahendit, mille täitmist tuleks eelnevalt tagada. Samuti tuleb tähele panna, et esialgse õiguskaitse taotlus esitati kahju hüvitamise asjas, milles ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine reeglina põhjendatud. Ei ole alust arvata, et kahjuhüvitise väljamõistmine võiks ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata muutuda pärast kaebust rahuldava kohtuotsuse tegemist oluliselt raskemaks või võimatuks. Kaebuse rahuldamise korral tekib kaebajal vastustaja vastu täidetav nõue, mida ta saab vajadusel kohtutäituri abiga täita. Kaebaja esitas kohtule taotluse tema diskreetsuse tagamiseks, soovides varjata kaitsja/advokaadi eest tema vastu kaebuse esitamist. Sellise diskreetsuse tagamise taotluse esitamist HKMS ei võimalda ja selle rahuldamine ei oleks kaebaja selgitusi arvestades mitte mingil juhul ka põhjendatud. Isegi kui esitatud kaebuse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, ei saaks sellist taotlust rahuldada. Asja arutamine kohtus on avalik (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37 lg 1). Kohtumenetluse avalikkuse näeb ette ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24, mille lg 2 järgi on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Seega ei ole Eesti Vabariigis võimalik isiku selja taga tema suhtes kohtumenetlust pidada. Kaebaja kaitsjast advokaadil on õigus osaleda oma kohtuasja arutamisel, esitada tõendeid ja seisukohti ning teise poole seisukohtadele vastu vaielda. 3(5)

3-25-1452 Olukorras, kus kohus jätab isiku tema suhtes menetluse algatamisest teavitamata ega teavitaks teda, milliseid tegevusi talle ette heidetakse, ei oleks isikul võimalik end kuidagi kaitsta ja talle esitatud süüdistusi ümber lükata. Sellise menetluse läbiviimine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega ja oleks ilmselgelt õigusvastane. Seega on kaebaja taotlus selgelt asjakohatu ja põhjendamatu. Kaebaja mure enda turvalisuse pärast on põhjendamatu ja ebausutav. Kui kaebaja siiski peaks oma turvalisuse pärast kartma, on tal võimalik taotleda õiguskaitse-organitelt (politsei, prokuratuur, maakohus) enda kaitset. Kaebus lähenemiskeelu kohaldamiseks tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Sellist nõuet halduskohtule esitada ei saa (HKMS § 5 lg 1, § 37 lg 2) ja sellise nõude menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses. Seda ei saa taotleda ka esialgse õiguskaitse abinõuna (HKMS § 251 lg 1). Lähenemiskeelu kohaldamist saab taotleda kriminaalmenetluses (KrMS § 38 lg 1 p 10) ja tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 378 lg 1 p 3, § 475 lg 1 p 7). Kaebaja taotles riigi õigusabi määramist. Kuna halduskohus ei ole pädev praegust kaebust lahendama, siis ei ole halduskohus pädev lahendama ka asjas esitatud riigi õigusabi taotlust. Kriminaalmenetluses on kaebajale juba kaitsja määratud. Samuti on tal võimalik põhjendatud vajaduse korral taotleda esindaja vahetust (RÕS § 20). Teiseks tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka põhjusel, et seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Kohus ei näe tungivat avalikku huvi selles, kui kaebaja ei nõustu kaitsjast advokaadi tehtud menetlustoimingutega ja leiab, et nendega on talle tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja taotles menetlusabi. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumist nõuda ja sellest vabastamise üle otsustada. Seetõttu jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja taotles oma kaebusest koopia saamist. Kaebus esitati e-toimiku vahendusel ja kaebajale jääb selle kaudu ka juurdepääs oma kaebusele. Kaebaja ei ole koopia saamist põhjendanud. Kaebaja saab teha vajadusel ise oma kaebusest väljakirjutusi või soovi korral teistele asutustele avaldusi esitades viidata praeguse asja numbrile.