lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-1424/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 15.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-1424/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
763
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-25-1511/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium30.06.20253-25-1511/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja30.05.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1424

Määruse kuupäev

15. mai 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

A.I (A.I) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-3140

RESOLUTSIOON

Jätta A.I riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vanglas kinni peetav A.I esitas 13. mail 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles sisaldub viide haldusasjale nr 3-24-3140. Taotleja palub anda riigi õigusabi, et pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) poole, kuna teda on vanglas ebainimlikult koheldud, diskrimineeritud ja tema helistamisvõimalusi riigiasutustele on piiratud. Taotluse kohaselt puudus tõhus uurimine nii vanglas kui kohtumenetluses. Taotleja viitab inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklite 3, 6, 8, 13 ja 14 rikkumisele.
2.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohus mõistab, et taotleja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjast nr 3-24-3140 võrsunud vaidluse lahendamiseks. Haldusasjas nr 3-24-3140 esitas taotleja Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses helistamise piiramisega 12., 14. ja 16. augustil 2024 ja öörahu tagamata jätmisega 15. ja 16. augustil 2024. Tartu Halduskohus tagastas 11. aprilli 2025. a määrusega asjas nr 3-243140 A.I kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas 24. aprilli 2025. a määrusega A.I määruskaebuse samas asjas. Tartu Halduskohtu 11. aprilli 2025. a määrus jõustus Riigikohtu 13. mai 2025. a määrusega, millega ei võetud menetlusse A.I määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a määruse peale.
3.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lõike 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK artikli 35 kohaselt vastuvõetav.

3-25-1424

4.EIÕK artikkel 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK artikli 35 lõike 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK artikli 35 lõike 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.
5.Taotleja on haldusasjas nr 3-24-3140 ammendanud kõik riigisiseseid õiguskaitsevahendid (määruse punkt 2). Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine kaebuse esitamiseks EIK-ile ei ole põhjendatud.
6.A.I riigi õigusabi taotluse kohaselt ei ole Tartu Halduskohus, Tartu Ringkonnakohus ja Riigikohus tõhusalt uurinud tema õiguste rikkumist Tartu Vanglas. Taotleja leiab, et teda koheldi vanglas ebainimlikult ja teda diskrimineeriti. Kohus on seisukohal, et A.I kaebus EIK-ile seoses haldusasjaga nr 3-24-3140 oleks selgelt põhjendamatu. Haldusasjas nr 3-24-3140 kontrollis kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust ning tõendamist ei leidnud kaebaja väited õigusvastase helistamise piiramise osas. Haldusasjas tuvastati, et Tartu Vangla võimaldas A.I-le telefoni kasutamist miinimummahust suuremas ulatuses ning tagas võimaluse helistada tema soovitud isikutele vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Samuti leidis kohus asjas nr 3-24-3140, et kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid vangla õigusvastasele tegevusetusele öörahu tagamisel. Kohus möönis, et isegi juhul, kui vanglaametnikud ei reageerinud väidetavale lärmile, ei nähtu kaebaja avaldustest asjaolusid, mis viitaksid võimalusele, et kahel ööl öörahu rikkumine oleks tekitanud kaebajale selliseid ülemääraseid kannatusi, mis võiksid küündida mittevaralise kahju tekkimiseni. Tõenäosus, et EIK tuvastaks taotleja EIÕK-s sätestatud õiguste rikkumise, on vähene. Taotleja väited õiglase menetluse rikkumise osas on selgelt põhjendamatud. Taotleja ei ole esile toonud konkreetset kohut, kohtulahendit ega kohtumenetluse toimingut, mida saaks EIÕK artikli 6 rikkumisega seostada. EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid tema kaebuste lahendamisel, ei tähenda automaatselt õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, punktid 1112). EIK lähtub üldjuhul osalisriigi kohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest ning ei sekku ilma kaaluka põhjuseta tõendite hindamisse, seega ei oleks kaebusel ka selles osas eduväljavaateid. Taotleja kaebus oleks eeltoodu tõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK artikli 35 lõike 3 punktile a.
7.Eelnevast tulenevalt jätab kohus A.I riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lõike 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja