Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2017. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-11253
Tsiviilasi
Boriss Osokini kaebus kohtutäituri Andrei Krek 6. juuli 2015 otsuse peale täiteasjas nr 066/2015/853 Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. novembri 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Andrei Krek määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): kohtutäitur Andrei Krek Vastustaja (avaldaja): Boriss Osokin (isikukood:
XXXXXXXXX);
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. novembri 2016. a määrus osaliselt hüvitatavate menetluskulude suuruse osas.
2.Rahuldada kohtutäitur Andrei Krek määruskaebus osaliselt.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks Boriss Osokinile hüvitatave menetluskulude rahaline suurus ja mõista Narva kohtutäitur Andrei Krekilt
esindajad
RESOLUTSIOON
Boriss Osokini kasuks menetluskuluna 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Boriss Osokin (avaldaja) esitas 28. juulil 2015 Viru Maakohtule kaebuse Narva kohtutäitur Andrei Kreki (puudutatud isik) 6. juuli 2015 otsuse peale täiteasjas nr 066/2015/853. Viru Maakohus jättis 30. märtsi 2016 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas
15.aprillil 2016 Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 15. juuni 2016 määrusega määruskaebuse ning saatis avaldaja kaebuse täiteasjas nr 066/2015/853 puudutatud isikule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud maaja ringkonnakohtus jäeti puudutatud isiku kanda. Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2016 määrus jõustus 7. septembril 2016 kui Riigikohus keeldus puudutatud isiku määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu 15. juuni 2016 määruse peale menetlusse võtmast. Avaldaja esitas 28. juunil 2016 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Viru Maakohus rahuldas 5. oktoobri 2016 määrusega avalduse osaliselt. Puudutatud isik esitas
12.oktoobril 2016 määruskaebuse Viru Maakohtu 5. oktoobri 2016 määrusele. Avaldaja esitas
24.oktoobril 2016 vastuse määruskaebusele, millele lisas mh koopiad osutatud õigusteenuste arvetest. Viru Maakohus rahuldas 2. novembri 2016 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse ja andis puudutatud isikule tähtaja 7 päeva avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele seisukoha esitamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas 16. novembri 2016 määrusega avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja määras avaldaja menetluskuludeks 500 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 500 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus tuvastas, et avaldaja on kohtumenetluses maksnud riigilõivu 65 eurot, sh 15 eurot kaebuse esitamisel ja 50 eurot määruskaebuse esitamisel. Puudutatud isik vastuväiteid riigilõivu hüvitamisele ei esitanud. Maakohus leidis, et puudutatud isik on kohustatud hüvitama avaldajale tema poolt tasutud riigilõivu kokku summas 65 eurot (TsMS 146 lg 1 p 3; § 162 lg 1).
Avaldajat esindas tsiviilasjas TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja, tunnitasuga 90 eurot. Avaldaja lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja on esitanud maakohtule kolm menetlusdokumenti: kaebuse, lõplikud seisukohad ja määruskaebuse. Maakohus leidis, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud hagiavalduse koostamine on tehniline viga ning selle asemel pidi olema kajastatud kaebuse esitamine käesolevas tsiviilasjas. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja menetluskulud, sh lepingulise esindaja tunnitasumäär, on põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on kokku 4,83 tundi, sh kaebuse koostamine 1,33 tundi, lõpliku seisukoha ettevalmistamine 1,5 tundi ja määruskaebuse ettevalmistamine 2 tundi. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 500 eurot, sh riigilõiv kokku 65 eurot ja lepingulise esindaja tasu 435 eurot (4,83 tundi × 90 eurot). Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga, et avaldaja menetluskulud on põhjendamatud neid kinnitavate dokumentide puudumise tõttu. TsMS § 176 lg 6 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Maakohus ei nõudnud avaldaja käest menetluskulusid tõendavat dokumentide esitamist.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, milles maakohus määras kindlaks lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot ja lepingulise esindaja tasuks 435 eurot. Puudutatud isik taotleb Viru Maakohtu 16. novembri 2016 määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt vaidles puudutatud isik maakohtus vastu avaldaja menetluskulude suurusele, leides, et menetluskulude suurus ei ole tõendatud ega põhjendatud ja kohtul puudub alus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 korras (v.a riigilõivu osas). Puudutatud isik on seisukohal, et õigusabikulude väljamõistmine hagiavalduse koostamine ettevalmistamise eest KÜ Keskallee 14 vastu ei ole põhjendatud tsiviilasjas nr 2-15-11253. Lisaks puudub avaldaja kinnitus, et kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Puudutatud isik leidis, et õigusabikulude kindlaksmääramisel kontrollis maakohus ainult menetluskulude vastavust seadusega kehtestatud piirmääradele. Vastav õigus on kohtul TsMS § 175 lg 11 kohaselt olemas juhul, kui puudub vaidlus menetluskulude suuruse osas. Puudutatud isik aga vaidles õigusabikuludele vastu ning maakohus ei saanud piirduda ainult õigusabikulude suuruse piirmäärade kontrollimisega. Maakohus ei ole võtnud seisukohta puudutatud isiku vastuväite osas TsMS § 176 lg 5 normi järgimata jätmise kohta, s.o et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Avaldaja leidis, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
16.novembri 2016. määrus muutmata. Avaldaja esitas maakohtule põhjaliku nimekirja tehtud kohtukuludest, märkides ära osutatud teenuste nimetuse, hinna, kulutatud aja, tariifi ja arvete numbrid. Nimekirjast oli näha, et kohtukulud on seotud kaebuse läbivaatamisega kohtus. Kuna puudutatud isik vaidlustas avaldaja kohtukulud ja nõudis tõendite esitamist, esitas avaldaja arvete koopiad, mille numbrid olid märgitud avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses.
Avaldaja selgitas, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud „hagiavalduse ettevalmistamine KÜ Keskallee 14“ vastu puhul on tegu kirjaveaga märkides „kohtutäituri Andrei Krek“ asemel juhuslikult „KÜ Keskallee 14“. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on viide arvele nr 654/15, mis kinnitab vastava teenuse osutamist avaldajale.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt osas, millega maakohus määras kindlaks avaldaja menetluskuluna avaldaja poolt enamtasutud riigilõivu 35 eurot, muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
6.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.
7.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et avaldaja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kõik avalduses toodud menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus sisaldab ka tasutud riigilõivude loetelu, mille põhjendatuse osas puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud, hoolimata TsMS § 176 lg-st 5 tuleneva kinnituse puudumisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise kinnituse puudumine aluseks menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmiseks. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 on asja menetleval kohtul õigus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus on kontrollinud avaldaja menetluskulude põhjendatust ja veendunud, et avaldaja on menetluskulud kandnud käesoleva menetluse raames. TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14. oktoobri 2013 määruses tsiviilasjas 3-2-1-98-13 p-s 13 asunud seisukohale, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Kolleegium on samas punktis selgitanud, et menetluskulu tõendavaks dokumendiks on lisaks kulu kandmist tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele esitatud arve. Avaldaja esitas 28. juunil 2016 avalduse menetluskulu kindlaksmääramiseks ja 24. oktoobril 2016 koopiad temale osutatud õigusabi teenuste arvetest. Puudutatud isik ei ole eraldi vaidlustanud kõikki esitatud arveid, vaid on vastuväite esitanud menetluskulu kindlaksmääramise avalduses olevale arvele nr 654/15 (II kd, tl 35). Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on arve nr 654/15 selgituseks märgitud Boriss Osokoni hagiavaldus KÜ Keskallee 14 vastu ettevalmistamine, kuid arve nr 654/15 koopiast nähtub, et tegemist on kaebuse ettevalmistamisega täiteasjas nr 066/2015/853 kohtusse pöördumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud „Keskallee 14“ puhul on tegemist kirjaveaga.
8.Puudutatud isik on leidnud, et avaldaja õigusabi suurus ei ole tõendatud ega põhjendatud, kuid ei ole esitanud sisulisi vastuväited avaldajale osutatud õigusabi teenuse põhjendatuse ja vajalikkuse kohta s.o ei ole vaidlustanud ajakulu, tunnitasu määra, menetlusdokumentide koostamise vajalikkust.
Ringkonnakohus märgib, et kohtu poolt menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei lähtu kohus kulude suuruse kindlaks määramisel sätestatud piirmääradest, sest nimetatud piirmäärad on kaotanud oma kehtivuse. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja menetluskulude nimekiri esitatud piisava täpsusega, et selle alusel hinnata avaldaja lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, mh on avaldaja esitanud arved, millest nähtub avaldaja kohustus tasuda käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi teenuse eest.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et põhjendatud menetluskulu on avaldaja poolt 15. aprillil 2016 esitatud määruskaebuselt Viru Maakohtu 30. märtsi 2016 määrusele tasutud riigilõiv 50 eurot. Avaldaja on 15. aprillil 2016 tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot (I kd, tl 164). RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg1, p 10 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale riigilõivu 15 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 35 (50-15) eurot. Lähtudes eeltoodust vähendab ringkonnakohus avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulu enamtasutud riigilõivu 35 eurot võrra 465 euroni (500-35). Enamtasutud riigilõiv tagastatakse kohtu poolt, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4, lg 6).
10.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.