B.O. kaebus Narva kohtutäitur Andrei Kreki 6. juuli 2015 otsuse peale täiteasjas nr 066/2015/853
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. märtsi 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.O. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): B.O. (ik: XXXXXXX), esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (puudutatud isik): Narva kohtutäitur Andrei Krek Vastustaja (puudutatud isik/sissenõudja): AS Eesti Krediidipank (rk: 10237832), esindaja Jane Ristisaar
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. märtsi 2016 määrus, millega jäeti rahuldamata B.O. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 06.07.2015 otsuse peale täiteasjas nr 066/2015/853.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada osaliselt B.O. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki 06.07.2015 otsuse peale täiteasjas nr 066/2015/853 ning saata B.O. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki tegevuse peale täiteasjas nr 066/2015/853 kohtutäitur Andrei Krekile uueks läbivaatamiseks.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäitur Andrei Kreki kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.B.O. (avaldaja) esitas 28.07.2015 maakohtule kaebuse Narva kohtutäitur Andrei Kreki 06.07.2015 otsuse peale täiteasjas nr 066/2015/853, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 29.06.2015 ja 03.07.2015 kohtutäiturile esitatud kaebused. Avaldaja palus lõpetada tema suhtes algatatud täitemenetlus kuni pärijate ringi lõpliku kindlaksmääramiseni, vabastada aresti alt avaldaja pangakonto ja korter XXXXX ning tagastada pangakontolt alusetult kinni peetud 1393,49 eurot. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse nr 066/2015/853, arestis avaldaja konto AS-s SEB Pank ja seadis käsutamise keelumärke avaldaja korterile XXX. Täitemenetlus puudutab avaldaja surnud abikaasa M.O. kohustusi. Kohtutäituri tegevus on ebaseaduslik ning vastuolus pärimisseaduse (PärS) § 143 lg-ga 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 17. Lisaks avaldajale on veel kolm võimalikku seadusjärgset pärijat, kelleks on surnud isiku õed ja vend. Nimetatud isikute suhtes ei ole pärimismenetlus lõpetatud ning seega ei ole pärijate ring kindlaks määratud. Seetõttu ei saa täpselt kindlaks määrata, kes pärijatest ja millises ulatuses peab kandma vastutust. Kuna avaldaja taotlusel viidi läbi pärandvara inventuur, vastutab avaldaja pärandaja kohustuste eest vaid pärandajast alles jäänud vara piires. Arestitud pangakonto ja sellel olevad vahendid pärandvara hulka ei kuulunud, ka XXX korter ei ole kunagi kuulunud pärandajale.
2.Kohtutäitur Andrei Krek leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt on avaldaja suhtes alustatud täitemenetlust AS Eesti Krediidipank täitmisavalduse alusel seaduslikult. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 23.03.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-12-3183, millega on M.O. välja mõistetud 730,07 eurot ja viivis. M.O. suri 12.08.2013. Jõhvi notar Oksana Bauer-Karle väljastas 11.03.2014 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille järgi võttis pärandi vastu avaldaja (M.O. abikaasa). Võttes pärandi vastu, on avaldaja pärandaja õigusjärglaseks pärandvara osas. Pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest on antud juhul piiratud pärandvara väärtusega ehk 27 602,41 euroga, kuid see ei tähenda, et sissenõuet saab pöörata üksnes pärandvarale. Täitemenetluse raames nõutakse võlgnikult 1374,13 eurot, milline summa ei ületa avaldaja vastutuse ulatust. Tulenevalt PärS § 147; § 151 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 sätetest võis sissenõudja nõuda kohustuste täitmist ka ainult avaldajalt.
3.AS Eesti Krediidipank (sissenõudja) leidis, et kohtutäituri tegevus on seaduspärane.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 30. märtsi 2016 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruse kohaselt on avaldaja M.O. seadusjärgne pärija ja pärandi vastu võtnud. Sissenõudjal oli õigus esitada täitmisnõue avaldaja kui pärija vastu olenemata sellest, et on veel võimalikke pärijaid, kes ei ole pärandit vastu võtnud. Kohtutäitur ja sissenõudja märgivad õigesti, et kui pärandi on vastu võtnud (võtavad vastu) mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt (PärS § 147 lg 1), misjärel vastutavad pärijad pärandaja kohustuste eest solidaarselt (PärS § 151 lg 2). VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui solidaarvõlgnikud peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja (sissenõudja) nõuda kohustuse täielikku täitmist ka ühelt võlgnikult. Sissenõudjal oli seega seaduslik alus pöörata peale pärandi vastuvõtmist nõue avaldaja vastu ning esitada täitmisavaldus kohtutäiturile. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega (PärS § 143 lg 1). Avaldaja arvamus, justkui oleks vastutus piiratud ka pärandvara koosseisu kuuluvaga, on väär. Juhul kui üks solidaarvõlgnik tasub kogu nõudesumma, läheb talle üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu, välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Seega tekib avaldajal regressiõigus teiste pärandi vastuvõtnud pärijate vastu. Kohtutäitur on 07.07.2015 teadete alusel vabastanud võlgniku sissetuleku aresti alt ja palunud kustutada keelumärke korteriomandilt. 28.07.2015 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse, kuna sissenõudja nõue on täidetud ja täitekulud sisse nõutud. Kuivõrd täitemenetlus oli seaduslik ja põhjendatud, puudub täitmisena kinnipeetud rahaliste vahendite tagastamiseks alus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.B.O. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. märtsi 2016 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada. Määruskaebuse esitaja palub mõista kohtutäiturilt välja määruskaebuse esitaja kohtukulud. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtutäituri tegevus ebaseaduslik ning vastuolus PärS § 143 lg-ga 1 ja TMS §-ga 17. TMS § 17 järgi ei olnud kohtutäituril õigust avaldaja suhtes täitemenetlust algatada. Avaldaja on üks neljast isikust, kes võivad olla M.O. pärijateks. M.O. vend J.J. ning õed O.T. ja A.M. on M.O. teise järjekorra pärijad ning nende suhtes ei ole pärimismenetlus lõpetatud. Vastavalt PärS §-le 118 ja §-le 119 ei ole alust väita, et J.J., O.T. ja A.M. keeldusid pärandi vastuvõtmisest. Seega ei ole M.O. pärijate ring lõplikult kindlaks määratud ning ei saa täpselt määratleda, kes pärijatest ja millises suuruses peab kandma vastutust; 2) taotles avaldaja PärS § 137 lg 1 alusel viia läbi pärandaja vara inventuur. Avaldaja töötasu, mille kohtutäitur arestis, pärandvara hulka ei kuulu.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Kohtutäitur Andrei Krek vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) märkis notar pärimistunnistusele võimalike pärijate andmed avaldaja paljasõnalise väite alusel. Keegi ei ole teinud kindlaks, kas nimetatud võimalikud pärijad eksisteerivad või mitte; 2) on avaldaja viide TMS §-le 17 on põhjendamatu, kuna avaldaja M.O. seadusjärgse pärijana on pärandi vastu võtnud.
7.AS Eesti Krediidipank vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kehtiv PärS pärandi loobumissüsteemi põhine, st pärandi avanemine langeb kokku pärandi vastuvõtuga ehk pärand kuulub juba selle avanemise hetkest pärijatele, sõltumata nende tahteavaldusest või vastuvõtuaktist, vahetult ja otsekohe seaduse alusel. Seega avaldaja on M.O. seaduslik pärija ning pärandi vastuvõtmisega läksid avaldajale üle kõik M.O. õigused ja kohustused. Asjaolu, et pärimistunnistuse kohaselt võib õigus olla pärandi vastuvõtmiseks ka J.J.ul, O.T.l ja A.M.l, ei oma asjas tähendust, kuna ei ole kinnitamist leidnud, et nimetatud isikud on pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamist taotlenud; 2) on pärast pärandvara inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Avaldaja on võlausaldajate nõudeid kohustatud täitma vaid pärandvarast saadu ulatuses, seejuures kindlat kohustuste täitmise järjekorda arvestades; 3) lõpetas kohtutäitur 28.07.2015 täitemenetluse, kuna sissenõudja nõue on täidetud ja täitekulud sisse nõutud. Käsutamise keelumärge korteriomandile on 15.07.2015 kustutatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus, millega jäeti B.O. kaebus kohtutäitur A. Kreki 06.07.2015 otsuse peale täiteasjas nr 066/2015/853 rahuldamata, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab osaliselt B.O. kaebuse kohtutäitur A. Kreki 06.07.2015 otsuse peale täiteasjas nr 066/2015/853 ning saadab B.O. kaebuse kohtutäitur A. Krekile uueks läbivaatamiseks.
9.Asja materjalidest nähtuvalt alustas kohtutäitur A. Krek täitemenetluse AS Eesti Krediidipank täitmisavalduse alusel. Täitmisavalduse kohaselt oli nõude suuruseks 1031,87 eurot ning 13.05.2015 täitmisteatest nähtuvalt võlgnevuse suuruseks koos täitekuludega 1374,13 eurot. Nõude rahuldamiseks seati kohtutäituri avalduse alusel kinnisasja käsutamise keelumärge võlgnikule kuuluvale korteriomandile XXX ja sõidukile Mazda 323F registreerimismärgiga XXX; lisaks arestis kohtutäitur võlgniku nõude Maksu- ja Tolliametis, võlgniku sissetuleku AS-s Ida-Viru Keskhaigla ning võlgniku pangakonto AS-s SEB Pank võlgnevuse ulatuses. Kaebustes (29.06.2015, 03.07.2015) kohtutäiturile palus võlgnik vabastada aresti alt pangakonto, töötasu, korteriomandi ning peatada täitemenetluse kuni pärijate ringi ja nende osa pärandvaras kindlaksmääramiseni. Kaebuste põhjenduste kohaselt on kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel rikkunud PärS § 143 lg-t 1 ja TMS § 17.
10.Võlgnikule saadetud 15.06.2015 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktis (tl 71) on kohtutäitur märkinud, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Samas nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et 03.07.2015 on tema töötasust kinni peetud 1393,49 eurot ning selle arvelt rahuldatud sissenõudja nõue (tl 96). 07.07.2015 on kohtutäitur vabastanud võlgniku sissetuleku aresti alt seoses nõude rahuldamisega (tl 98). Vastavalt TMS § 132 lg-le 1 sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu ettenähtud palga alammäära suurust. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada võlgnikule tema suhtes läbiviidava täitemenetluse tingimustes tema enda ülalpidamiseks minimaalsed vajalikud vahendid ning kohtutäitur on seda ka võlgnikule saadetud pangakonto arestimise aktis selgitanud. Tegelikkuses ei ole kohtutäitur sellega arvestanud ega oma 06.07.2015 otsuses ka põhjendanud.
29.06.2015 kaebusega oli võlgnik kohtutäituri tegevuse täitemenetluse läbiviimisel vaidlustanud ning TMS § 133 lg 1 teise lause alusel oleks kohtutäitur pidanud tühistama pangakonto arestimise ulatuses, mis ületas ühe kuupalga alammäära ning mitte kandma sissenõudjale üle rahasummat, mis ületab ühe kuupalga alammäära. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri tegevus on võlgniku pangakonto arestimisel ja sissenõudja nõude rahuldamisel seadusega vastuolus. Seetõttu puudus kohtutäituril alus jätta 06.07.2015 otsusega võlgniku kaebust rahuldamata. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses sellega arvestanud, tuleb võlgniku kaebus kohtutäituri 06.07.2015 otsuse peale osaliselt rahuldada. B.O. kaebus tuleb saata kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.
11.Kohtutäiturile esitatud kaebuses on võlgnik muu hulgas vaidlustanud korteriomandi XXX arestimise. Kuna kaebused kohtutäituri tegevusele vaadatakse läbi hagita menetluse sätete järgi, oleks maakohus pidanud kohtutäituri otsuse vaidlustamisel hindama, kas korteriomandi arestimine on toimunud TMS-s ettenähtud nõudeid järgides. Vastavalt TMS § 53 lg-le 1 arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. TMS § 53 sätestab ülearestimise keelu ning kuna võlgnik vaidlustas muu hulgas korteriomandi arestimise, oleks kohtutäitur pidanud kaebuse lahendamisel põhjendama, et täitemenetluse läbiviimisel ei ole ta rikkunud TMS § 53 lg-t 1. Kuivõrd kohtutäitur on arestinud lisaks võlgniku sissetulekule ka korteriomandi (väärtus pärandvara inventuuri kohaselt 8000 eurot), sõiduki (väärtus pärandvara inventuuri kohaselt 800 eurot) ning võlgniku võimaliku nõude Maksu- ja Tolliametis, tuleb kohtutäituril asja uuel läbivaatamisel põhjendada, et tegemist ei ole ülearestimisega TMS § 53 tähenduses. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et sissenõudja nõude suuruseks oli täitmisavalduse kohaselt 1031,87 eurot, millele lisanduvad täitmiskulud. Maakohus ei ole kaebusel lahendamisel eelnevaga arvestanud.
12.Võlgniku seisukoht, et kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel rikkunud PärS § 143 lg-t 1 ja TMS § 17, ei ole põhjendatud.
12.1.Sissenõudja täitmisavaldusest nähtuvalt oli täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 23.03.2012 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-12-3183, millega oli M.O.lt mõistetud välja põhivõlgnevus ja viivis ning sissenõudja nõude suuruseks oli 1031,87 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt M.O. suri 12.08.2013 ning võlgnik (M.O. abikaasa B.O.) võttis pärast inventuuri tegemist M.O. pärandi vastu (tl 11). Pärandvara inventuuri järgi oli pärandvara väärtuseks 27 602,41 eurot. TMS § 17 kohaselt enne pärandist loobumise tähtaja möödumist või pärandi vastuvõtmist võib pärandvara kohta käiva nõude alusel viia täitemenetlust läbi üksnes pärandvara suhtes. Pärandvarale ei või sel juhul sissenõuet pöörata pärija isiklike kohustuste põhjal. Võlgnik võttis pärandvara vastu ning kohtutäitur alustas täitemenetlusega 13.05.2015, mil saatis võlgnikule täitmisteate. Seega alustas kohtutäitur täitemenetlusega pärast võlgniku poolt pärandvara vastuvõtmist ning ekslik on määruskaebuses esitatud väide, et kohtutäitur on rikkunud täitemenetluse läbiviimisel TMS § 17.
12.2.Vastavalt PärS § 130 lg-le 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Maksekäsust tulenev võlgnevus ei ole käsitletav pärandaja isikuga lahutamatult seotud kohustusega, samuti ei ole tegemist kohustusega, mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult
teisele üle minna. Järelikult läks pärandi vastuvõtmisega võlgnikule üle 23.03.2012 maksekäsust tulenev võlgnevus.
12.3.PärS § 143 lg 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Täitmisteates märgitud võlgnevus 1374,13 eurot ei ületa inventuuriga kindlakstehtud pärandvara väärtust ning õige on kohtutäituri seisukoht, et võlgnik ei ole tuginenud sellele, et ta oleks täitnud muid M.O. pärandvaraga seotud kohustusi. Inventuuri akti (tl 14-16) kohaselt oli võlgniku arvelduskontol 12.08.2013 seisuga 6117 eurot ning tähendust ei ole sellel, milline rahasumma oli võlgniku arvelduskontol selle arestimise hetkel. Juhul, kui võlgniku arvelduskontol ei olnud raha võlgnevuse ulatuses, oli kohtutäituril õigus see arestida, arvestades TMS § 132 lg-s 1 ettenähtud piirangut. Kuivõrd võlgnik vastutab PärS § 143 lg 1 järgi pärandvaraga seotud kohustuste eest pärandvara väärtusega võrdses ulatuses, siis ei ole vastutuse seisukohalt tähendust sellel, et võlgniku arvelduskontolt arestiti sinna ülekantud töötasu. Vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest ei sõltu ka sellest, kumb abikaasa oli korteriomandi (XXX) osas kantud omanikuna kinnistusraamatusse. 26.06.2015 kaebuses on võlgnik muu hulgas kinnitanud, et nimetatud korteriomand kuulus abikaasade ühisomandisse.
12.4.Seadusjärgsest pärimisõiguse tunnistusest nähtuvalt võivad M.O. pärandi vastuvõtmiseks olla õigus veel J.J.il, O.T.l ja A.M.l (pärandaja vend ja õed). Sellest on määruskaebuse esitaja teinud eksliku järelduse, et kuna pole teada, kas nimetatud isikud on pärandist loobunud, siis ei saa pärandvara suhtes täitemenetlust läbi viia. PärS § 151 lg 2 kohaselt pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. Nimetatud sättest tuleneb, et pärandi vastuvõtmisega asus B.O. võlgniku positsiooni ning VÕS § 65 lg 1 kohaselt võis kohtutäitur nõuda täitmist B.Olt ja seda sõltumata sellest, kas teised pärimistunnistusel märgitud isikud olid pärandist loobunud või mitte. Maakohus on õigesti märkinud, et juhul kui võlgnik täidab kohustuse, on tal VÕS § 69 lg 2 alusel tagasinõudeõigus teiste solidaarvõlgnike vastu (juhul, kuid teised pärimistunnistusel märgitud isikud ei ole pärandist loobunud). Selles osas on kohtutäituri 06.07.2015 otsus seaduslik ning kohtutäituril puudus sellest tulenevalt alus täitemenetluse peatamiseks.
13.Seoses kohtuotsuse tühistamise ja võlgniku kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks saatmisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.