Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-24-2874 21. aprill 2025 Karin Jõks X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale iga päev kell 9.00-18.00 vastavalt vajadusele tahvelarvuti või arvutiruumi kasutamist õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvumiseks Kaebaja – X.X. Vastustaja – Tartu Vangla
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Kaebaja X.X. esitas 18.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks on tühistada Tartu Vangla otsus nr 6-24/24/3359-2 ja vaideotsus nr 1-11/24/222-1 ning kohustada vastustajat tagama kaebajale tahvelarvuti vastavalt vajadusele iga päev kell 9-18 või arvutiruumi kasutamine vastavalt vajadusele iga päev kell 9-18. Kaebaja soovib tutvuda kohtulahendite ja kohtupraktikaga ning erinevate seaduse sätetega, kuna kinnipeetavatele ei anta kunagi riigi õigusabi. Kaebaja peab ise ennast esindama ja olema kursis seaduste ja kohtupraktikaga. Õiguskantsleri nõunik ütles, et vangla peab tagama selleks võimaluse. 25 kinnipeetava kohta on üks tahvelarvuti, mida on väga vähe, et pidada toiminguid ja olla kursis kohtudokumentide ja seaduse sätetega. On olukordi, kus mõni kinnipeetav ootab tahvelarvutit kuu või kauemgi. Tahvelarvuti saamine sõltub sellest, missugune valvur parasjagu tööl on. Vastustaja nõuab tahvelarvutis dokumentide vastuvõtmist ning siis võtavad tahvelarvuti ära, nii et kaebaja ei saa dokumentidega tutvuda ja kohtule vastata. Nii juhtus kaebajaga märtsikuus.
2.Tartu Vangla esitas kohtule kohtueelse menetluse dokumendid.
2.1.Kaebaja 31.07.2024.a taotluse (VaPo nr 2-24/2-2/8249), milles kaebaja palub võimaldada tal lugeda arvutist kohtupraktikat ja seadusi (dtl 6).
2.2.Tartu Vangla 03.09.2024.a vastuse nr 6-24/24/3359-2, milles vastustaja selgitas, et 1
käesoleval ajal puudub vanglas arvutiruum, kus kinnipeetav saaks tutvuda kohtudokumentidega või õigusaktidega. Kaebajal on võimalik tutvuda erinevate dokumentide ja õigusaktidega tahvelarvuti vahendusel (dtl 11).
2.3.Kaebaja 05.09.2024.a vaide (nr 1-11/24/222-1, VaPo nr 2-24/2-2/9414), milles kaebaja palus tagada talle lauaarvuti või tahvelarvuti, et tutvuda kohtulahendite ja õigusaktidega nii palju, kui selleks vajadus on. Kui lauaarvuti vanglas puudub, siis palus kaebaja tagada talle tahvelarvuti alati, kui tal on selleks vajadus kell 9-18 (dtl 10).
2.4.Tartu Vangla 11.10.2024.a vaideotsuse nr 1-11/24/222-2, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (dtl 8-9). Vastustaja mõistis vaiet nii, et kaebaja soovis, et talle tagataks võimalus tahvelarvuti kasutamiseks alati ajavahemikus 9-18. Vastustaja selgitas, et kehtiva töökorralduse kohaselt väljastatakse kinnipeetavatele tahvelarvuteid kasutamiseks ajavahemikus 9-20 ning enne õhtust loendust peavad kõik tahvelarvutid olema tagasi laadijas. See on vajalik, et tagada tahvelarvutite töökindlus päevasel ajal. Ühte tahvelarvutit võivad päeva jooksul kasutada erinevad kinnipeetavad ning hetkel on ca kümne kinnipeetava peale kasutamiseks üks tahvelarvuti. Vangla soovib vältida olukorda, kus päevasel ajal ei ole võimalik ühtegi tahvelarvutit kasutamiseks anda. Seeläbi välistab vangla näiteks olukorra, kus kinnipeetavatel ei ole võimalik tutvuda neid puudutavate kohtudokumentidega vms. Prioriteedis on isikud, kellel vangla teada on vaja tutvuda e-toimikus olevate dokumentidega, seejärel saavad vabade tahvelarvutite olemasolul neid kasutada teised kinnipeetavad. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 14.10.2024.
3.Vastustaja selgitas kohtule (dtl 15, 20), et kinnipeetavatel on juurdepääs kehtiva õigusega lubatud veebilehtedele tahvelarvuti vahendusel. Üldiselt on tahvelarvuti mõeldud kasutamiseks ca paar tundi ühe inimese kohta päevas, kuid kui kohtudokumente ei ole vaja tutvustada / tahvelarvutile ei ole soovijaid, võib kinnipeetav tahvelarvutit ka pikemalt kasutada. Alates 2025. aastast on lisaks tahvelarvutitele võimalik graafiku alusel kasutada eluosakonnas olevat lõhkumiskindlat arvutit. Vastustajal ei ole võimalik kindlaks teha, millal kasutas kaebaja arvutit õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvumiseks või vangla sisekorraeeskirja § 522 lg 1 nimetatud teenuste kasutamiseks. Tahvelarvuti või lõhkumiskindla arvuti kasutamiseks (s.h õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvumiseks) peab kinnipeetav vangiportaali sisse logima. Kaebaja sisselogimiste väljavõttest perioodil 01.08-17.10.2024 nähtub, et kaebaja on tahvelarvutit kasutanud sagedasti. Seda, kuidas kaebaja kasutab aega, mil tahvelarvuti on tema käsutuses, saab reguleerida üksnes kaebaja ise. Kohtu seisukoht
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja avaldused kohtule ja kohtueelses menetluses ei kattu täielikult: - algselt taotles kaebaja võimalust lugeda arvutist kohtupraktikat ja seadusi, esitamata mingeid nõudeid arvuti kasutamise ajale või kestusele; - vaides taotles kaebaja, et tal oleks võimalik tutvuda kohtulahendite ja õigusaktidega nii palju kui selleks vajadus on. Kui lauaarvutit ei ole, siis tuleb kaebajale tagada tahvelarvuti alati kui selleks on vajadus kell 9-18; - kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja tagada talle arvutiruumi kasutamine või tahvelarvuti vastavalt vajadusele iga päev kell 9-18. Nõue ei ole seotud arvuti kasutamise eesmärgiga. Kaebuse põhjenduste osas on kaebaja viidanud sellele, et tal peab olema võimalus olla kursis õigusnormide ja kohtupraktikaga ning tahvelarvuteid on selle tagamiseks liiga vähe.
2
Kohus tõlgendab kaebaja avaldusi koosmõjus nii, et lahendatavaks probleemiks on kaebaja võimalus kasutada arvutit (internetti) tema soovitud ajal ja ulatuses. Kaebaja soovib saavutada seda, et kui ta esitab taotluse arvuti kasutamiseks ajavahemikku kell 9-18 langeval ajaperioodil, siis on arvuti kasutamise võimalus talle alati tagatud.
5.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja soovib kohtus maksma panna. Vangistusseaduse (VangS) § 311 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu VangS eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Veebilehed, millele kinnipeetaval on juurdepääs, on sätestatud vangla sisekorraeeskirja § 521 lg 1, nende hulgas on veebilehed, mille kaudu tehakse avalikkusele kättesaadavaks õigusaktid ja kohtulahendid. Kaebajal on eeltoodud sätte alusel õigus nõuda, et talle luuakse võimalus kasutada arvutit talle lubatud veebilehtede lugemiseks. Kaebajale ei tulene ühestki õigusnormist subjektiivset õigust nõuda, et arvuti (interneti) kasutamise võimalus peab olema tagatud talle meelepärasel ajal, kindlas ajalises ulatuses, kaebaja nõudmisel viivitamata vms. Sealhulgas ei ole kaebajal õigust nõuda, et kui ta esitab taotluse arvuti kasutamiseks ajavahemikku kell 9-18 langeval ajaperioodil, siis on arvuti kasutamise võimalus talle alati tagatud. Sarnaselt paljude teiste vangistusseaduses reguleeritud kinnipeetava õigustega (võimalus kasutada telefoni, vaadata telerit, lugeda ajakirjandust, kasutada raamatukogu jne) on tegemist piiratud ressursi jagamise küsimusega ning vangla peab vastavad võimalused looma mõistlikus ulatuses.
6.Kaebaja ei väida, et talle arvuti (interneti) kasutamist ei võimaldata. Vastustaja esitas kohtule kaebaja vangiportaali logi ajavahemiku 01.08-17.10.2024 kohta, s.o alates määruse punktis 2.1. nimetatud taotluse esitamisest kuni kaebuse esitamiseni (dtl 22-373). Kaebaja on saanud arvutit (internetti) kasutada enamusel sellesse ajavahemikku langevatel päevadel ja sageli mitmete tundide vältel. Vastustaja on seega loonud kaebajale võimaluse arvuti (interneti) kasutamiseks ja kaebaja on saanud seda kasutada.
7.Kaebuse nõue tühistada Tartu Vangla otsus nr 6-24/24/3359-2 ei ole lubatav. Tegemist ei ole otsusega (haldusaktiga). Tegemist on vastustaja selgitusega, et vastuse koostamise ehk 03.09.2024.a seisuga puudus vanglas arvutiruum, kus kinnipeetav saaks tutvuda kohtudokumentidega või õigusaktidega, ning kaebajal on võimalik tutvuda erinevate dokumentide ja õigusaktidega tahvelarvuti vahendusel. Vastustaja selgitus ei ole haldusakt ja selle tühistamine ei ole võimalik. Kaebuse nõue tühistada vaideotsus nr 1-11/24/222-1 ei ole lubatav olukorras, kus kohus tagastab tühistamis- ja kohustamisnõude. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei tugine sellele, et vaideotsus rikub tema õigusi sõltumata vaidluse esemest. Kohtu hinnangul vaidlustas kaebaja vaideotsuse seetõttu, et ta ei nõustu selle lahendusega ehk tema kohustamisvaide rahuldamata jätmisega. See tähendab, et kui kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes, siis langeb ühtlasi ära kaebaja kaebeõigus vaideotsuse tühistamise nõude esitamisel. 3
8.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
9.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel ei anta riigi õigusabi, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses ulatuslik kogemus. Kaebaja läbis ka praeguses asjas iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja esitas arusaadava kaebuse kohtule. Kaebaja on korduvalt iseseisvalt esitanud halduskohtule kaebusi, mida kohus on saanud menetlusse võtta (näiteks kohtuasjad 3-24-2927, 3-24-2668, 3-24-1402). Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, s.h selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
10.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
11.Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja soovib oma nime avaldamist, siis tuleb sellekohane taotlus esitada kohtule enne määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.