lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-11863/20

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 01.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-11863/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1659
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sotsiaalkindlustusamet70001975(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse avaldamise aeg ja koht

01. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-11863 Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi XXXX vastu kahju summas 9 589,99 eurot hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

9 589,99 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (registrikood 70001975, asukoht Endla 8 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: Milvi XXXX ja Lily XXXX (e-post: [email protected]) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, viibimiskoht XXXX Vangla, asukoht XXXX) Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXX ́lt Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) kasuks 9 589,99 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Resolutsiooni punktis 2 toodud summa tuleb hagejale üle kanda Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele EE742200001120057958 või EE761010002033069006, märkides viitenumbriks 5420017827. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 01. veebruaril 2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue

1.Hageja nõuab kostjalt regressinõude alusel 9 589,99 euro tasumist. Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11203 (jõustunud 18.09.2014) mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver XXXX (ohver) suri. 06.09.2013 esitas XXXX hagejale ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse ohvri matuste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Hageja 11.09.2013 otsuse nr 407 alusel hüvitati XXXX matuste korraldamisega seotud kulud summas 448 eurot. Kokku oli ohvri matusekulu 992,70 eurot. Kriminaalasjas nr 1-13-11203 on tsiviilhagiga XXXX kasuks välja mõistetud matusekulude katteks 544,70 eurot, sellest summast on kriminaalkohus maha arvestanud hageja poolt hüvitatud 448 eurot, mille regressi korras hüvitamist hageja kostjalt käesolevas asjas nõuab. 12.09.2013 esitas XXXX ohvri alaealiste laste seadusliku esindajana hagejale OAS alusel taotluse toitja surmast tulenevate kulude hüvitamiseks. Hageja poolt otsuste nr XXXX; XXXX ja XXXX alusel maksti ohvri ülalpeetavatele ohvri surmast tulenevat hüvitis kokku summas 9 141,99 eurot, mille regressi korras hüvitamist hageja kostjalt käesolevas asjas nõuab. Hageja esitab nõude väljamakstud hüvitiste ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu OAS § 31 alusel.

Kostja vastus hagile

2.Kostjal ei ole mingit raha hüvitiste eest tasumiseks. Matusekulud summas 448 eurot on kostjalt juba välja mõistetud, kaks korda sama kahju hüvitamist nõuda ei saa.

Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid

3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

4.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et: - Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11203 (jõustunud 18.09.2014) mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel ohver suri (tl 37-39); - 11.09.2013 otsuse nr 407 alusel hageja hüvitas XXXX OAS § 8 lg 1; § 9 lg 4 ja § 13 alusel ohvri matuste korraldamisega seotud kulud summas 448 eurot (tl 4); - 20.11.2013 otsuste nr XXXX; XXXX ja XXXX alusel hüvitas hageja XXXX OAS § 17 alusel ohvri surmast tuleneva kahju kokku summas 9 141,99 eurot (tl 6-11). Pooled samuti ei vaidle eeltoodud asjaolude üle. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel eelnimetatud asjaolud tõendatuks.
5.Hageja esitas kostja vastu regressinõude ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on hagejal õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. Hageja nõue hõlmab 2013 aasta otsuse nr 407 alusel XXXX OAS § 8 lg 1; § 9 lg 4 ja § 13 alusel matuste korraldamisega seotud kulu summas 448 eurot regressi korras hüvitamist ning 20.11.2013 otsuste nr XXXX; XXXX ja XXXX alusel XXXX OAS § 17 alusel ohvri surmast tulenevate kulutuste kokku summas 9 141,99 eurot regressi korras hüvitamist kostja poolt.
6.Regressinõude põhjendatuse üle otsustamisel analüüsib kohus, kas hüvitise saajatel oli õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest. Riigikohtu otsuse 3-2-1-41-05 (p 25) kohaselt ei ole tsiviilkohtumenetluses siduv kriminaalasjas tehtud otsuses võetud seisukoht kostja poolt õigusvastaselt kahju tekitamise kohta ja põhjusliku seose kohta rikkumise ja kahju vahel. Kahju olemasolu teo tagajärjena ja selle suurus (k.a põhjusliku seose olemasolu) tuleb kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses, kuna nimetatud küsimuste lahendamine eeldab lisaks faktiliste asjaolude tuvastamisele ka õiguslike küsimuste lahendamist. Vastasel juhul puuduks tsiviilkohtumenetluses hagi läbivaatamisel üldse mõte. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei muuda poolte vahel üldist tõendamiskoormist, küll saab selle alusel aga lugeda mitmed kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud tsiviilkohtumenetluses siduvalt tuvastatuks. Kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib faktiliste asjaolude tõendamiseks kasutada tsiviilkohtumenetluses dokumentaalse tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega. VÕS § 1043 kohaselt on deliktilise kahju hüvitamise eeldusteks isikule kahju tekitamine (st tegu ja kahju ning nendevaheline põhjuslik seos) ning kahju tekitaja teo õigusvastasus. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu 2. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 15; 1. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11; 16. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-16, p 14). Kostja põhjustas ohvri surma, mis on tuvastatud kriminaalmenetluses ning on siduv käesolevas tsiviilmenetluses. Kostja tunnistati kriminaalasjas nr 1-13-11203 süüdi KarS § 114 p 1 alusel. Seega on kohus tuvastanud, et tegu põhjustati kostja poolt.

Kohus on tuvastanud kriminaalasjas nr 1-13-11203 tehtud otsusest, et kokku oli kulu ohvri matustele 992,70 eurot, millest XXXX mõisteti varalise kahjuna kriminaalasjas nr 1-1311203 välja summa, millest oli maha arvestatud hageja poolt matusekulude katteks tasutud hüvitis summas 448 eurot. Seega on alusetu kostja vastuväide, et matusekulud summas 448 eurot on kostjalt juba varasemalt välja mõistetud. Kohus on samuti tuvastanud, et ohvri kolme alaealise lapse esindajale XXXX maksti hageja poolt hüvitis tulenevalt alaealiste laste toitja kaotusest kokku summas 9 141,99 eurot (tl 11). Seega tekkis XXXX kahju tulenevalt matusekuludest summas 448 eurot ning XXXX tulenevalt ohvri laste toitja kaotusest summas 9 141,99 eurot. Seega on tekkinud kahju suurus käesolevas tsiviilasjas kokku on 9 589,99 eurot. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekkimine on kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10). Kohus märgib, et tekkinud kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja teoga ja teo tagajärjel ohvri surma tagajärjel tekkinud kuludega. Matusetoetuse ning toitjakaotuspensioni maksmise OAS alusel tingis kuriteoohvri surm, mille toimepanemise eest kannab karistust kostja. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt oli kostja tegu, surma põhjustamine, ka õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud enda süü puudumist.

7.VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. VÕS § 129 lg 3 kohaselt kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. OAS § 9 lg 3 p 1 kohaselt on hüvitust õigus saada ülalpeetaval, kes vastab riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 toodud alustele. RPKS § 20 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud lapsel, kes on alla 18-aastane. Lapse õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.
8.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kostja on kahju eest vastutavaks isikuks. XXXX ja XXXX kui hüvitise saajatel oli õigus nõuda kahju hüvitamist ja hageja hüvitas hüvitise saajatele kostja eest OAS § 8 lg 1; § 9 lg 4 ja § 13 ning OAS § 17 alusel kokku 9 589,99 eurot. OAS § 31 alusel on hagejal õigus nõuda XXXX ja XXXX välja makstud hüvitise kokku summas 9 589,99 eurot regressi korras kostjalt hüvitamist. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9 589,99 eurot. Asjaolu, et kostjal puudub käesoleval ajal vara kahju nõude hüvitamiseks, ei anna alust kahju nõude rahuldamata jätmiseks. Kohus märgib selgitusena, et XXXX kahju suurus käesolevas tsiviilasjas on seotud üksnes hageja poolt välja makstud hüvitise suurusega OAS alusel ning see ei välista XXXX kahjuvõi kulutuste hüvitamise nõudeid teistel õiguslikel alustel.
9.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad kostjalt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja