lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-479/8

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-479/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1188
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 71 lg 1, 5Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 124 lg 2Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 175 lg 4Otsuse avaldamineHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 46 lg 1Kaebetähtaeg

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

14.märtsil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-479

Haldusasi

X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31. oktoobri 2024. a otsuse nr 2-15/686 tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri kohustamiseks algatama vandeadvokaadi suhtes distsiplinaarmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta X 10. märtsi 2025. a kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja kaebetähtaeg ennistamata.

Lõpetada haldusasja menetlus kaebust menetlusse võtmata.

Asendada määruse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg 3 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tsiviilasjas nr 2-19-14932 määrati vandeadvokaat Marika Jaanson riigi õigusabi korras X lapse esindajaks. Harju Maakohus tegi asjas 22. novembril 2023 lahendi, millega määras mh lapse ja tema vanemata suhtluskorra võrdselt 50:50 põhimõttel. X esitas määruskaebuse, milles leidis mh seda, et lapsele riigi poolt määratud esindaja seisukohad ei ole lapse huvides, vaid lapse isa huvides.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.X esitas 4. septembril 2024 Eesti Advokatuurile kaebuse vandeadvokaadi tegevuse peale tsiviilasjas nr 2-19-14932.
3.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 3. oktoobril 2024. a toimunud istungil jätta aukohtu menetluse algatamata, vormistades selle kohta 14. oktoobril 2024 resolutsioonilise otsuse. Aukohus tegi põhjendustega otsuse 30. oktoobril ning edastas selle Xle 31. oktoobril 2024.
4.X pöördus 20. novembril 2024 advokatuuri poole mh küsimusega, kas tal on võimalik veel kaebust esitada. Advokatuuri esindaja vastas Xle 25. novembril 2024, et tal on võimalik

vaidlustada aukohtu põhjendatud otsust selle teatavaks tegemisest (s.o alates 31. oktoobrist 2024), esitades kaebuse halduskohtule.

5.Tallinna Halduskohtus registreeriti 27. veebruaril 2025 kaebaja kaebus aukohtu 31. oktoobri 2024. a otsuse nr 2-15-/686 tühistamiseks ja advokatuuri kohustamiseks algatama advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse. Kaebaja leiab, et vandeadvokaadi tegevus on distsiplinaarsüüteo tunnustega. Kaebaja hinnangul on advokaat andnud tsiviilasja kohtumenetluses eksitavaid seisukohti, mis mõjutasid kohtumenetlust ja lõpplahendit.
6.Kohus jättis 3. märtsi 2025. a määrusega kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos kaebetähtaja möödalaskmise põhjustega, tasuda riigilõiv ja esitada võimaluse korral vaidlustatud otsus.
7.Kaebaja esitas kohtule 10. märtsil 2025 kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tasus riigilõivu. Kaebaja selgitas, et ta on valmis esitama täiendavaid tõendeid ja taotles ekspertiisi tegemist. Kaebaja esitatud põhjenduste kohaselt ei teadnud ta, et kaebus tuleb esitada otse halduskohtule. Kaebaja saatis kaebuse 29. novembril 2024 advokatuurile. Kaebaja ei teadnud, et halduskohus on eraldiseisev organisatsioon. Kaebaja arvas, et advokatuur menetleb tema kaebust ise. Kaebaja selgituste järgi ei vastanud advokatuur tema pöördumisele ega teavitanud teda, et nemad kaebust halduskohtule edasi ei saada. Kaebaja sai sellest, et tema kaebust ei ole halduskohtule edastatud, teada 26. veebruaril 2025. Kaebaja eksimuse põhjus on teadmatus. Ta uskus, et advokatuur tegutseb tema huvides. Viivitus ei ole tingitud kaebaja hooletusest, vaid asjaoludest, mis ei olnud tema kontrolli all.
8.Advokatuur esitas 12. märtsil 2025 vastusega kohtunõudele aukohtu 14. ja 30. oktoobri 2024. a otsused ning e-kirjad aukohtu otsuse edastamise ja vaidlustamise korra selgituste kohta. Vastuses selgitas advokatuur, et vaidlustamise kord oli aukohtu otsustes märgitud. Lisaks selgitas advokatuur otsuse vaidlustamise korda 25. novembri 2024. a e-kirjas, märkides mh seda, et kaebus tuleb esitada halduskohtule. Advokatuuri hinnangul ei ole tegu asjaoluga, mis tingiks tähtaja ennistamise.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Advokatuur edastas kaebajale aukohtu põhjendustega otsuse 31. oktoobril 2024 e-kirja teel. Kaebaja kaebus registreeriti kohtus 27. veebruaril 2025.
10.Tühistamis- ja kohustamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1 ja 2). Kaebus on seega esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1).
11.Kuigi mõjuvaks põhjuseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, ei tähenda see, et kaebetähtaja ületamine on igal juhul vabandatav, arvestamata kaebaja enda hoolsuskohustust. Advokatuur on kaebajale esitanud selgitused aukohtu otsuse vaidlustamise võimaluse ja tähtaja kohta enam kui üks kord. Vaidlustamisviited on esitatud nii aukohtu resolutsioonilises kui ka põhjendatud otsuses ning advokatuuri 25. novembri 2024. a e-kirjas kaebajale. Seega pole kaebajal alust väita, et ta ei teadnud, et aukohtu otsust tuleb vaidlustada halduskohtus. Kaebajal polnud advokatuuri selgituste põhjal põhjust arvata, et halduskohus ja advokatuur on üks ja sama organisatsioon.
12.Halduskohtule kaebuse esitamise kord oli kaebajal võimalik hõlpsalt välja selgitada (nt https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/halduskohtumenetlus). Seetõttu pole õige kaebaja väide, et kaebuse esitamisega hilinemine pole tingitud tema enda hooletusest. Kohtute infosüsteemi põhjal on kaebaja osalenud varem mitmes kohtumenetluses. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja oleks kohtumenetluses niivõrd kogenematu, et ta ei mõistaks tähtaegadest kinnipidamise olulisust ja seda, et kohus on eraldiseisev organisatsioon.
13.Advokatuurile pole põhjust ette heita seda, et ta ei edastanud kaebaja poolt väidetavalt 29. novembri 2024. a e-kirjaga saadetud kaebust halduskohtule ega saatnud kaebajale uusi selgitusi. Advokatuur oli kaebajale kaebevõimalusi varem korduvalt selgitanud. Kui kaebaja saatis oma kaebuse advokatuurile, võis viimane põhjendatult arvata, et kaebaja tegi seda lihtsalt advokatuuri teavitamiseks. Advokatuur ei pidanud aru saama, et kaebaja võis arvata, et on kaebuse advokatuurile edastamisega esitanud selle ka tähtaegselt halduskohtule.
14.Kaebaja esitatud põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ei ole seega mõjuvad. Kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja tähtaja ennistamata (HKMS § 71 lg 5).
15.Isegi kui kohus ennistaks praegusel juhul kaebetähtaja, tuleks kaebus tagastada seetõttu, et kaebusega kaitstava õiguste riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine vähetõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).
16.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kaebaja on huvitatud isikuks AdvS tähenduses, kuna esitas aukohtule kaebuse advokaadi kohta, kes osutas talle õigusabi. Seega on kaebajal kaebeõigus aukohtu otsust halduskohtus vaidlustada.
17.Praeguse kaebusega kaitstavate õiguste riive ei ole intensiivne. Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole advokaadi kliendi õiguste kaitseks ette nähtud õiguskaitsevahend. Selle eesmärk on, et advokatuuril oleks olemas vajalik teave advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene huvitatud isikule õigust nõuda advokaadi karistamist. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab enda õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses.
18.Seega on kaebajal kui huvitatud isikul küll õigus nõuda, et aukohus tema taotluse ettenähtud reegleid järgides läbi vaataks, kuid distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine tema õigusi ei riku. Seetõttu ei saa aukohtu otsuse sisu kohtus vaidlustada (vt HKMS § 44 lg 1). Kaebuse läbivaatamisel halduskohtus saab kohus kontrollida advokatuuri tegevust aukohtumenetluse läbiviimisel, mitte aga advokaadi tegevust õigusabi osutamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-19-362 p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus saab kontrollida, kas advokatuur on taotluse läbi vaadanud menetlusreegleid järgides.
19.Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (advokatuuri seaduse § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ning hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid. Kaebuse järgi ei väida kaebaja, et aukohus oleks tema taotlust läbi vaadates menetlusreeglite vastu eksinud. Seega poleks kaebaja kaebuse rahuldamiseks ka kaebetähtaja ennistamise korral perspektiivi.
20.Kohus lõpetab asja menetluse kaebust menetlusse võtmata, sest kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

Määruse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 4).

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium