Xi kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks tagastama kaebajale 01.11.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/8057 täitmata jätmise eest sissenõutud sunniraha 600 eurot ja hüvitama täiteasjas nr 022/2024/3146 kantud täitekulud 143,35 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 01.11.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/8057 Xi kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel terviseseisundi hindamisele 08.12.2023 kl 09.30. Ettekirjutuse kohaselt on Xi varasemalt kutsutud terviseseisundi hindamisele 27.10.2023, kuhu X ei ilmunud, kuna viibis haiglas. Ettekirjutuses hoiatatakse, et kui X hindamisele ei tule, siis rakendatakse sunniraha summas 600 eurot ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni X on täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine.
2.KRA rakendas ettekirjutuses hoiatatud sunniraha ning X tasus täiteasjas 022/2024/3146 kohtutäituri 18.04.2024 täitmisteate alusel kohtutäiturile 30.04.2024 sunniraha 600 eurot koos täitekuludega 143,35 eurot, s.o kokku 743,35 eurot.
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 29.05.2024 Xi kaebus, milles kaebaja taotleb KRA 01.11.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamist, KRA kohustamist tagastama selle ettekirjutuse täitmata jätmise eest sissenõutud sunniraha 600 eurot ja hüvitama täiteasjas nr 022/2024/3146 kantud täitekulud 143,35 eurot.
4.Kohus tagastas 21.06.2024 määrusega kaebuse keelamisnõudes, võttis ülejäänud nõuete osas kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks KRA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
5.KRA esitas 22.07.2024 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata.
6.Kohus tegi 22.01.2025 määruse, millega määras asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse, kohustas vastustajat esitama täiendavad selgitused ja tõendid ning andis võimaluse esitada menetlusosalistel täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule.
7.KRA esitas kohtule 06.02.2025 täiendava seisukoha koos tõenditega ning jäi seisukohale, et 01.11.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha määramine summas 600 eurot oli õiguspärane ja proportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ei saanud haiguse tõttu 27.10.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda ning teavitas sellest samal päeval KRA-d, esitades seda kinnitavad dokumendid. KRA 01.11.2023 ettekirjutus toimetati kohtutäituri poolt kaebajale kätte 30.04.2024 koos täitmisteate ning sunniraha määramisega summas 600 eurot. Haldusakt peab olema adressaadile kätte toimetatud enne täitemenetluse alustamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 alusel. KRA, teades kaebaja elukoha aadressi, ei toimetanud kaebajale kätte temale tähtsust omavaid dokumente. 2) Sunniraha määramine 27.10.2023 KRA arstlikku komisjoni ilmumata jätmise eest ei ole õiguspärane ega põhjendatud. KRA ei ole dokumente nõuetekohaselt edastanud ega välja selgitanud ilmumata jätmise asjaolusid. Kaebaja sai sunniraha määramisest teada täitemenetluse raames. Tühise haldusakti täitmist ei saa nõuda ja tühise haldusakti täitmata jätmisega ei saa kaasneda õiguslikke tagajärgi.
9.Vastustaja vastuväited: 1) Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajale on dokumendid nõuetekohaselt kätte toimetatud. 2(6)
3-24-1618 2) Kaebaja toob kaebuses välja asjaolu, et ei saanud haigestumise tõttu 27.10.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda. 27.10.2023 mitteilmumise põhjuseid on KRA arvesse võtnud ega ole 27.10.2023 terviseseisundi hindamise aluseks olnud ettekirjutuse alusel sunniraha rakendanud. 3) KRA 01.11.2023 ettekirjutuse alusel pidi kaebaja ilmuma terviseseisundi hindamisele 08.12.2023 ja sellele hindamisele ilmumata jätmise osas ei ole kaebaja põhjendusi esitanud ega haigestumisele viidanud. 01.11.2023 ettekirjutus toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 1 ja 3 kohaselt kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 02.12.2023. 4) KRA ei nõustu, et kaebajat ei ole teavitatud 01.11.2023 ettekirjutuses välja toodud sunniraha rakendamisest. 07.03.2024 sunniraha rakendamise teatis nr 11-18/2024/708 toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg 3 kohaselt 07.04.2024. Kaebaja pidi hiljemalt 17.04.2024 sunniraha summas 600 eurot vabatahtlikult tasuma. Kuna kaebaja seda ei teinud, saatis KRA kohtutäiturile täitmisavalduse. 5) Kaebajale ei ole eraldi dokumentide kättetoimetamise korda selgitatud, kuid kättetoimetamise alus on välja toodud sunniraha rakendamise teatise tekstis, mh 07.03.2024 sunniraha rakendamise teatises. 6) Kaebajale 01.11.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha määramine summas 600 eurot oli õiguspärane ja proportsionaalne. Kaebaja eiras eelnevalt terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust mõjuva põhjuseta viiel korral ning teda ei mõjutanud 200eurone sunniraha hoiatus ning 400-eurone sunniraha hoiatus ning selle sissenõudmine täitemenetluse raames. Seetõttu oli põhjendatud ja proportsionaalne tõsta sunniraha määra 600 eurole.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus1 tuleb jätta rahuldamata.
11.Haldustäitemenetluses kohaldatud sunniraha õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida sunnivahendi rakendamise, mitte aga ettekirjutuse tegemise eeldusi (Riigikohtu 27.10.2015 määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). Sundtäitmise õiguspärasuse hindamisel tuleb analüüsida, kas olemas on kehtiv ettekirjutus ja kas sellest tuleneva kohustuse on isik tähtpäevaks jätnud täitmata (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1). Samuti tuleb analüüsida, kas esineb ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise keeld. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, sh selle liigi ja kohaldamise viisi otsustamisel (Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p-d 14, 16, 27).
12.Kaebaja vaidlustas sunniraha rakendamise KRA 01.11.2023 ettekirjutuse 2 täitmata jätmise eest. See tähendab, et sunniraha rakendamise tingis asjaolu, et kaebaja ei ilmunud terviseseisundi hindamisele KRA 01.11.2023 ettekirjutuses määratud ajal ehk 08.12.2023.
13.Kaebaja on välja toonud, et KRA 01.11.2023 ettekirjutus toimetati kohtutäituri poolt talle kätte alles 30.04.2024 koos täitmisteatega, kuid haldusakt peab olema adressaadile kätte toimetatud enne täitemenetluse alustamist HMS § 25 alusel. Kohus selgitab, et KVTS on HMS suhtes eriseadus. KVTS § 1 lg 2 alusel kohaldatakse samas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades KVTS-i erisusi. Kuivõrd KVTS-is on reguleeritud KVTS alusel koostatud dokumentide kättetoimetamine, siis kuulub kohaldamisele KVTS.
dtl 3-17 Kaebuse lisa 3 (dtl 9)
3(6)
3-24-1618
14.KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadab elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega (Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-1327, p 14).
15.KRA on 22.07.2024 vastuses3 kaebusele (p-s 8) selgitanud, et 01.11.2023 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg 1 ja 3 sätestatu kohaselt Eesti teabevärava teenuse kaudu 02.12.2023. Selle kinnituseks on KRA vastusele lisanud Eesti teabevärava teenuse väljastusteatise4, millelt nähtuvad dokumendi andmed, väljastamise aeg ja asjaolu, et see on loetud kättetoimetatuks 30 päeva möödumisest alates selle väljastamisest. 06.02.2025 esitatud täiendavale seisukohale5 on KRA lisanud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) 28.01.2025 e-kirja6, milles on kinnitatud, et 01.11.2023 ettekirjutus on kohale jõudnud, kuid kaebaja ei ole seda avanud. Dokumendi avamata jätmine ei muuda siiski asjaolu, et KRA 01.11.2023 ettekirjutus tuleb lugeda KVTS § 15 lg 1 ja 3 alusel kaebajale kättetoimetatuks 02.12.2023 ning seega on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada, kui isik ei ole selleks esitanud põhjendatud taotlust (KVTS § 15 lg 4). Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17-27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile.
16.Kohus märgib siiski, et ka KRA-l on haldusorganina selgitamiskohustus ning KRA võib anda omaalgatuslikult isikutele vajalikku teavet. KRA on 06.02.2025 esitatud täiendavas seisukohas märkinud, et kaebajale ei ole eraldi dokumentide kättetoimetamise korda selgitatud, kuid kättetoimetamise alus on välja toodud sunniraha rakendamise teatise tekstis. Kohtu hinnangul tuleks selline teave, et dokumentide kättetoimetamine toimub eesti.ee teabevärava kaudu, esitada varasemas kui sunniraha rakendamise etapis – eelkõige juba kaitseväekohustuslasena arvele võtmise teatisesse (s.o esmane kontakt), nagu on toodud välja ka KVTS § 15 muutmise seletuskirjas7. Kohtule nähtub, et kaebajale KRA koostatud kutsetes ja
dtl 68-70 KRA 22.07.2024 vastuse lisa 3 (dtl 77)
dtl 86-87
KRA 06.02.2025 seisukoha lisa 1 (dtl 88-92)
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (324 SE) seletuskiri, lk 5-6 („Kaitseväekohustuslaste teavitamine“)
4(6)
3-24-1618 ettekirjutustes8 sisaldub lisainfona viide vastavalt kas arstliku komisjoni või terviseseisundi hindamise kohta info saamiseks viivale veebilehele. KRA veebilehelt kra.ee/terviseseisundihindamine/ leiab informatsiooni KRA tehtava ettekirjutuse ning selle kättetoimetamise kohta. Selline viide sisaldub ka 18.08.2023 ettekirjutus-hoiatuses nr 11-12.1/2023/5991 9, millega kaebaja kutsuti terviseseisundi hindamisele 27.10.2023. Selle dokumendi on kaebaja kätte saanud ja sellele reageerinud, teavitades KRA-d ilmumata jätmise põhjustest, mida KRA aktsepteeris. Seega oli kaebajale tagatud reaalne võimalus tutvuda ettekirjutuse kättetoimetamise korraga, mida saaks ka mõistlikku ja piisavat hoolsust järgivalt kaitseväekohustuslaselt oodata. Kohtu hinnangul saaks KRA siiski dokumentide kättetoimetamise kohta teavet esitada selgemini, lisades vastava teabe ilma edasiviiteta kaitseväekohustuslasele saadetavasse dokumenti. Segadust tekitavaks võib olla, kui kaitseväekohustuslasele saadetakse dokumente erinevatel viisidel, st näiteks esialgu on saadetud kutse terviseseisundi hindamisele postiaadressile, seejärel ettekirjutus isiku poolt eraldi kasutatavale e-posti aadressile ning lõpuks toimetatakse dokumendid kätte üksnes Eesti teabevärava teenuse kaudu. Seetõttu peaks kaitseväekohustuslasele esitatavast teabest olema üheselt selge, et Eesti teabevärava teenus ja elektronposti aadress [email protected] on kõikide KRA dokumentide kättetoimetamiseks põhikanal ning muud täiendavad kättetoimetamise viisid ei ole KRA-le kohustuslikud, kui isik ei esita selleks põhjendatud taotlust.
17.Kaebaja poolt kaebuses esitatud selgitused 27.10.2023 terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise põhjuste osas ei oma käesolevas kohtuasjas tähtsust. KRA ei ole sunniraha rakendanud 27.10.2023 määratud hindamisele ilmumata jätmise tõttu, vaid tulenevalt 01.11.2023 ettekirjutuse alusel 08.12.2023 terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmisest. Juhul, kui kaebaja ei saanud hindamisel osaleda samasugustel põhjustel nagu 27.10.2023 hindamisele ilmumata jätmise osas on toodud, siis tulnuks tal vastavad põhjendused esitada KRA-le uuesti. Kohtule esitatud 22.07.2024 KRA vastusest kaebusele (p-st 7) nähtub, et 08.12.2023 terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise osas ei ole kaebaja esitanud ühtegi põhjendust ega viidanud enda haigestumisele. Kaebaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud, kuigi kohus andis selleks 22.01.2025 määrusega võimaluse. Kohtute infosüsteemi andmetel sai kaebaja kohtu 22.01.2025 määruse samal päeval kätte.
18.Kuivõrd kaebaja jättis kehtivast ettekirjutusest tuleneva kohustuse tähtpäevaks täitmata, võis vastustaja asuda sunniraha rakendama. Oluline on märkida, et KRA 01.11.2023 ettekirjutuse kehtivus ei langenud terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega ära (Tartu Ringkonnakohtu 23.01.2014 otsus asjas nr 3-11-2455, p-d 8 ja 9). Kaebajal on jätkuvalt kohustus terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada mitteilmumist. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma järgmise terviseseisundi hindamise kutse/ettekirjutuse peale.
19.KVTS § 226 lg 2 alusel võib ettekirjutuse täitmata jätmisel KRA rakendada sunniraha ATSS sätestatud korras. Riigikohus on 22.04.2015 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-14 selgitanud (p-d 18-19), et sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbiviimisel tuleb täita HMS § 35 lg 1 p-s 2 ning § 40 lg-s 2 sätestatud kohustused, kuna ATSS ei sätesta neist kohustustest erandit. Tulenevalt kõnealustest sätetest peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Teavitamise vormi ja üksikasjad määrab haldusorgan (HMS § 5 lg 1), kuid see peab tagama info reaalse liikumise adressaadini, v.a seaduses sätestatud erandid.
KRA 06.02.2025 seisukoha lisad 2, 8-12 (dtl 93-94 ja 101-114) KRA 06.02.2025 seisukoha lisa 2 (dtl 93-94)
5(6)
3-24-1618
20.KRA 22.07.2024 vastusest (p-st 9) selgub, et KRA on enne sunniraha sissenõudmise alustamist kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ning andnud võimaluse sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. 07.03.2024 sunniraha rakendamise teatis10 nr 11-18/2024/708 toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg 3 kohaselt 07.04.2024. Vastustaja on selle kinnituseks lisanud Eesti teabevärava teenuse väljastusteatise 11, millelt nähtuvad dokumendi andmed, väljastamise aeg ning asjaolu, et see on märgitud kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel alates dokumendi väljastamisest. 06.02.2025 esitatud täiendavale seisukohale on KRA lisanud RIA 28.01.2025 e-kirja12, milles on kinnitatud, et 07.03.2024 sunniraha rakendamise teatis on kohale jõudnud (kaebaja ei ole seda avanud). Eeltooduga on KRA sunniraha rakendamisel ka HMS-s sätestatud nõuded täitnud.
21.Kohtule ei nähtu, et praegusel juhul esineks ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise keeld ega see, et asjaoludest tulenevalt oleks kaebajale määratud sunniraha ebaproportsionaalselt suur (sunniraha ülemmäär on KVTS § 226 lg 2 kohaselt 640 eurot). Kohus võtab seejuures arvesse, et kaebaja on eelnevalt ilma mõjuva põhjuseta eiranud terviseseisundi hindamist viiel korral ning teda ei ole mõjutanud 200-eurone sunniraha hoiatus ning 400-eurone sunniraha hoiatus ning selle sissenõudmine täitemenetluse raames13.
22.Eeltoodud põhjustel oli praegusel juhul sunniraha rakendamine lubatav ja toimus nõuetekohaselt ning seega jääb kaebaja kaebus rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
KRA 22.07.2024 vastuse lisa 2 (dtl 75) KRA 22.07.2024 vastuse lisa 4 (dtl 78)
KRA 06.02.2025 seisukoha lisa 1 (dtl 88-92)
KRA 06.02.2025 seisukoha p 3 (dtl 86-87) ja lisad 8-12 (dtl 100-114)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.