lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-19301/29

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 31.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-19301/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1471
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ EXE-Project12012965(Kostja)Nordea Bank Abp Eesti filiaal12608043(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse teatavakstegemise

31.jaanuar 2017 Paide kohtumaja

aeg ja koht Tsiviilasja number

2-15-19301

Hagi ese

Rahalise kohustuse täitmise nõue

Hagihind

17 080,31 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: Nordea Bank AB Eesti filiaal, registrikood 12608043, Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 Hageja volitatud esindaja Taago Pähkel, e-post: x Kostja 1: OÜ EXE-Project OÜ, registrikood 12012965, asukoht Kungla talu Rõhu küla Koeru vald Järva maakond Kostja 2: Andrei Errapart, isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne aadress xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx xxxxx Kostja 2 lepinguline esindaja: Mihkel Leesment, e-post: x

3.Kostja 3: Endrik Kull, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx 18.01.2017

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi Nordea Bank AB Eesti filiaali hagi OÜ EXE-Project ja Endrik Kull`i vastu.
2.Välja mõista OÜ-lt EXE-Project 3 471,52 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend üks eurot ja 52 senti) eurot, sh põhiosa võlgnevus 1 995 eurot, intress 217,89 eurot ja viivis 1 258,63 eurot, Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt EXE-Project ja Endrik Kull`ilt solidaarselt 3 258,79 (kolm tuhat kakssada viiskümmend kaheksa eurot ja 79 senti) eurot, sh põhiosa võlgnevus 1 750 eurot, intress 267,01 eurot ja viivis 1 241,78 eurot, Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-15-19301

MENETLUSKULUD

1.Menetluskulud jätta OÜ EXE-Project ja Endrik Kull`i kanda.
2.Rahuldada Nordea Bank AB Eesti filiaali menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3.Määrata kindlaks, et Nordea Bank AB Eesti filiaali menetluskulu on riigilõiv 700 (seitsesada) eurot, millest 350 euro jaotus on kokku lepitud hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud kompromissilepingus.
4.Välja mõista OÜ-lt EXE-Project ja Endrik Kull`ilt solidaarselt 350 (kolmsada viiskümmend) eurot Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 15.06.2011 sõlmisid pooled laenulepingu nr x, mille alusel sai kostja 1 laenuks 17 000 eurot. 05.06.2013 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu nr x, mille alusel sai kostja 1 laenuks 12 000 eurot. 15.06.2011 sõlmisid kostjad 2 ja 3 käenduslepigud, millega võtsid solidaarse kohustuse laenulepingu nr x täitmise eest maksimaalse vastutuse määraga 5100 eurot. 05.06.2013 sõlmisid kostjad 2 ja 3 käenduslepingud, millega võtsid solidaarse kohustuse laenulepingu nr x täitmise eest maksimaalse vastuse määraga 12 000 eurot. Kostja 1 on laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud osaliselt, mistõttu pikaajalise maksekohustuse rikkumise tõttu ütles hageja 02.04.2015 laenulepingud üles. Laenulepingust nr x tulenevalt nõuab hageja 8571,52 eurot, sealhulgas põhivõlga 7000 eurot, intresse 217,89 eurot ja viivist seisuga 16.12.2015 summas 1258,63 eurot. Laenulepingust nr x tulenevalt nõuab hageja 8508,79 eurot, sealhulgas põhivõlga 7095 eurot, intresse 267,01 eurot ja viivist seisuga 16.12.2015 summas 1241,78 eurot. Hageja tugineb nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-tele 1 ja 3 ja VÕS § 143 lg-le 1 ja § 145 lg-le 1, mis sätestavad põhivõlgniku ja käendaja vastutuse solidaarselt. Eeltoodust lähtudes nõuab hageja kostjatelt 1, 2 ja 3 solidaarselt 13 608,79 eurot ja lähtudes laenulepingu nr x täitmise eest maksimaalse vastutuse määrast kostjalt 1 lisaks 3 471,52 eurot. Menetluse käik Seoses sellega, et kostja 2 on laenukohustuse tulenevalt laenulepingust nr x summas 5100 eurot täitnud, on hageja sellest lepingust tuleneva nõude, so 5100 euro, ulatuses loobunud nõudest kostjate 2 ja 3 vastu ning nõuab kostjalt 1 ülejäänud summat 3471,52 eurot. 30.01.2016 on hageja ja kostja 2 sõlminud kompromissi, millest nähtub, et kostja 2 tasub

2-15-19301 laenulepingu nr x tuleneva võlgnevuse summas 5250 eurot hagejale kokkulepitud tähtajaks. Kuna hageja ja kostja 2 on sõlminud kompromissi ja kohus on selle kinnitanud, kuulub menetlus kostja 2 osas lõpetamisele eraldi määrusega. Kostjate seisukohad Kostjad 1 ja 3 ei ole eelmenetluses esitanud vastuväiteid, samuti ei ole nad ilmunud kohtuistungile. Kohtu seisukoht

1.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele isikule laenu ja laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antavalt laenult maksta intressi. Laenusaaja, kostja 1, ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et sai laenulepingu nr x alusel hagejalt laenu 17 000 eurot ja laenulepingu nr x alusel laenu 12 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu oli hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel leping üles öelda ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuste täitmist. Kostjad 1 ja 3 ei ole laenulepingute ülesütlemist vaidlustanud, seega loeb kohus, et laenulepingud on kehtivalt üles öeldud.
2.Laenulepingust nr x nähtuvalt on laenusaajaks kostja 1 (OÜ EXE-Project) ning 15.06.2011 sõlmitud käenduslepingute kohaselt vastutavad kostjad 2 ja 3 laenulepingust nr x tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte rohkem kui 5100 euro ulatuses. Ka laenulepingust nr x nähtuvalt on laenusaajaks kostja 1 (OÜ EXE-Project) ning käenduslepingu kohaselt vastutavad kostjad 2 ja 3 laenulepingust nr x tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on tegemist solidaarvõlgnikega ja kõik kostjad vastutavad laenulepingute järgi tekkinud kõigi kohustuste eest ühiselt, kusjuures 15.06.2011 sõlmitud käenduslepingute puhul tuleb arvestada käendaja vastutuse rahalise piirmääraga 5100 eurot. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
3.Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks on krediidivõtja suhtes hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Hageja on kinnitanud, et tema analüütikud ja krediidikomitee on 2013 hinnanud kostja 1 poolt esitatud raamatupidamisdokumente ning analüüsinud erinevaid võimalusi ning jõudnud järeldusele, et olemasolev arvelduskrediit (lõpptähtaeg 03.06.2013) tuleks muuta 2-aastaseks käibekapitali laenuks, et võimaldaks säilitada käibevahendite olemasolu ning mitte nõuda kogu arvelduskrediidi kohest tagasimaksmist, mis oleks kostjal 1 käinud üle jõu. Laenulepingust nr x nähtub kostja 1 võimalus maksta arvelduskrediiti tagasi osade kaupa, mitte ühe suure maksena. Kui arvelduskrediidi marginaal oli 8%, siis käibekapitali laenu marginaal 6%. Seega nõustub kohus hagejaga, et tegemist oli soodsamate tingimustega krediidivahendite kasutamise võimaldamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustust.

VÕS § 397 annab hagejale õiguse nõuda intressi ning vastavalt laenulepingute p-le 6 on kokku

2-15-19301 lepitud intressi määras. Lisaks on VÕS § 113 lg 1 järgi võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni ja seda laenulepingute p-s 7 ettenähtud määras. Laenulepingu nr x alusel nõuab hageja intressi 217,89 eurot ja viivist 16.12.2015 seisuga 1258,63 eurot. Laenulepingu nr x alusel nõuab hageja intressi 267,01 eurot ja viivist 16.12.2015 seisuga 1241,63 eurot. Kostjad ei ole intressi ega viivise arvestuslikku õigust vaidlustanud.

5.Hageja kogunõue kostjate vastu oli 17 080,31 eurot, millist nõuet on hageja kostjate 2 ja 3 vastu vähendanud 5100 euro võrra, mis kostja 2 on vastavalt SA KredEx kinnitusele laenulepingust nr x nõudena tasunud. Seega on hageja vähendanud oma nõuet. TsMS § 376 lg-st 1 tulenevalt saab hageja hagi muuta küll üksnes kostja või kohtu nõusolekul, kuid sama sätte lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks muuhulgas põhinõude või kõrvalnõuete vähendamist. Kuigi eelpoolnimetatud lepingust tulenev vähendatud nõue 3471,52 eurot on esitatud enam mitte solidaarnõudena, ei ole muudetud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, mis ei lubaks hagi muuta. Seega leiab kohus, et loobudes laenulepingust nr x tulenevast nõudest summas 5100 eurot kostjate 2 ja 3 osas, ei ole hageja hagi muutnud. Seega on hagi põhjendatud laenulepingust nr x tuleneva nõude osas summas 3471,52 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt 1. Laenulepingust nr x tulenevast nõudest on hageja ja kostja 2 sõlminud kompromissi kostja kohustuse kohta maksta hagejale kokkulepitud tähtajaks põhiosa võlgnevus summas 5250 eurot. Ülejäänud võlgnevus ja kõrvalnõuded kuuluvad kostjatelt 1 ja 3 väljamõistmisele hageja kasuks solidaarselt VÕS § 145 lg 1 alusel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb kostjatel 1 ja 3 kanda hageja menetluskulud ja seda osas, milles hageja ja kostja 2 ei ole kompromissilepingus kokku leppinud. Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust 700 eurot, millest pool, so 350 eurot, jääb kostjate 1 ja 3 kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel tuleb kostjatel 1 ja 3 tasuda nimetatud riigilõiv solidaarselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja