Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

1.5 Pooled lühendavad vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 sätestatule kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühele (1) tööpäevale. 1.6 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamisega kaasnevatest kõikidest tagajärgedest, muu hulgas TsMS §-s 432 sätestatust ning paluvad kohtul kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses menetlusosalisi kohtusse kutsumata. 1.7 Käesolev kokkulepe on konfidentsiaalne ja ei kuulu avaldamisele teise poole nõusolekuta. 1.8 Pooled paluvad lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-18-19511.

Harju Maakohtu menetluses oli G hagi AS Q vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. G suri xx.xx.xxxx. Tartu notar Paavo Uibopuu poolt 17.11.2025 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on Gle kuulunud, Eesti Vabariigis asuva kinnisvara pärijateks X ja Y. X ja Y esitasid taotluse, milles paluvad lubada neil astuda menetlusse üldõigusjärglastena.

TsMS § 209 lg 1 kohaselt, füüsilisest isikust poole surma korral, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

Kohus kontrollis G pärijaid xxx pärandaja päringu alusel ning tuvastas, et Pärimisregistri andmetel on G pärijad X ja Y. Kohus rahuldab taotluse ja lubab Xl ja Yl astuda käesolevasse menetlusse hageja üldõigusjärglastena.

Pooled esitasid 22.06.2026 kohtule kinnitamiseks kompromissi, mis on digitaalselt allkirjastatud hageja ja kostja lepinguliste esindajate poolt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.

Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud 2

kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 650 eurot. Hageja taotlusel kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale tagastamisele 325 eurot. Kohus tagastab riigilõivu taotluses märgitud kontole.

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.