3-21-1133 XX kaebus Keskkonnaameti poolt 17. mail 2021. a väljastatud metsateatise nr 50000502592 registreeringu tühistamiseks Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme Kolmas isik – AS Baltwood, volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. juuli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasjas nr 3-21-1133 materjalide juurde 2. augusti 2021. a seisukoha lisa.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. juuli 2021. a määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS-le Baltwood kuulub Tartu maakonnas, Tartu vallas, Uhmardu külas asuv Andrese kinnistu (katastritunnus nr 77302:001:0320). Keskkonnaamet registreeris 17.05.2021 metsaressursi arvestuse riiklikus registris metsateatise nr 50000502592 Andrese kinnistu eraldisel nr 3 lageraie teostamiseks.
2.Andrese kinnistu piirneb Uussärje kinnistuga (katastritunnus 77302:001:0531), mille omanik on XX.
3.Andrese ja Uussärje kinnistute ühise piiri asukoha kindlaksmääramiseks on käimas haldusmenetlus. Menetluses on maamõõtja poolt läbi viidud piiri ja piirimärkide maastikul
3-21-1133 kindlakstegemise toiming, mille käigus tuvastati, et piiripunktid on koordineeritud lubatust suurema veaga (piiriprotokoll nr LY1812108568). AS Baltwood ei nõustunud loodusest leitud piiripunktide asukohtadega ning haldusmenetlus piiri asukoha kindlaksmääramiseks ei ole lõppenud.
4.XX esitas 26.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti metsateatise nr 50000502592 tühistamiseks. Metsateatise registreerimisega annab Keskkonnaamet elektroonilises vormis haldusakti. Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 3). See ei tähenda, et täitmata võiks jätta haldusakti põhjendamise kohustuse (HMS § 56). Raieluba on jäetud täielikult põhjendamata. Ka isiku kasuks antud haldusakti tuleb põhjendada, kui see võib mõjutada teiste isikute õigusi. Andrese ja Uussärje omanike vahel käib vaidlus kahe kinnistu vahelise piiri õige asukoha kohta ja (haldus)menetlus piiride kindlaksmääramiseks. Menetluse raames on selgunud, et registris olevad piirid on ebaõiged, kuid kaebajast sõltumatutel asjaoludel ei ole veel jõutud õigeid piire registrisse kanda. Andrese ja Uussärje kinnistute vahelise piiri asukoha vaidlus puudutab ka piiri, mis hõlmab metsateatises nr 50000502592 mainitud eraldise nr 3 ja Uussärje piiri asukohta. Seega anti raieloaga õigusvastaselt luba raiuda metsa ebaõigetes piirides ilma õigustatud isiku (kaebaja) nõusolekuta. Haldusorgan ei saa ennast vabandada tuginemisega registrisse sisestatud ebaõigetele andmetele. Kuigi metsaraie teostamise ajal kehtinud katastrimõõdistamise korra § 7 lg 4 kohaselt lähtutakse plaani- või kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiripunktide maastikul tähistamisel võrdselt küll piiriprotokollist, katastrikaardi väljavõttest, katastriüksuse plaanist, maastikuobjektidest ja olemasolevatest piirimärkidest, ei väära see asjaolu, et aluskaardi koordinaadid kajastavad looduses eksisteerivat tegelikku olukorda (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-57-14, p 9). Kui registrisse kantud ja maastikul märgistatud kinnistu piirid on vastuolus, lähtutakse maastikul märgistatud piiridest. Kui haldusorganini jõuavad andmed, et haldusakti andmiseks olevad asjaolud ei ole õiged, peab haldusorgan uurimispõhimõttest lähtuvalt õiged asjaolud ise tuvastama. Tsiviilasjas nr 2-18-19511 ei käi vaidlus piiride kindlaksmääramise, vaid kahju hüvitamise üle. Sellises olukorras ei ole võimalik kaebajal taotleda metsaraiest hoidumist hagi tagamise korras, kuna see ei ole seotud tsiviilasja esemega. Tsiviilasjas nr 2-18-19511 esemeks ei ole ka piiride asukoht. Piiride asukoht on üks kahju hüvitamise eeldustest, mida peab tõendama kaebaja, kuid piiride kindlaksmääramine toimub haldusmenetluse raames maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 alusel (vt ka Riigikohtu otsused asjades nr 3-2-1-54-01 ja 3-2-1-67-12 p-d 25 ja 26). Kaebajal puudus vajadus varasemalt esialgset õiguskaitset taotleda, sest ilma raieloata ei ole võimalik metsaraiet teostada. Alles metsateatise esitamise järgselt tekkis oht, et kaebaja õigused võivad saada kahjustatud. Metsateatise esitamisel hõlmab metsateatis ka nn tööala, mille all tuleb mõista piire, mille raames annab metsateatise alusel antud raieluba isikule õiguse metsa raiuda. Seadus ei täpsusta, milliste õigusaktide nõuetele vastavust peab Keskkonnaamet kontrollima. Arvestades haldusmenetluse ülesandeid, sisu ja eesmärki, hõlmab metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 kõikide eelduste kontrollimist, mille tõttu võib raie olla vastuolus õigusaktidest tulenevate nõuetega, sh keeluga raiuda teise isiku kinnistul asuvat metsa ilma tema nõusolekuta ja kohustusega hoiduda teisele isikule kahju tekitamisest. Kuna metsateatis nr 50000502592 tööala hõlmab Andrese ja Uussärje katastriüksuse piiri asukohta ja sellel raie tegemist, puudutab metsateatis kaebaja huve. Kui Keskkonnaamet oleks metsateatise registreerimisel järginud kaebaja ärakuulamisõigust, oleks vastustaja sellest teada saanud. Seega on 2(11)
3-21-1133 ärakuulamisõiguse rikkumine toonud kaasa õigusvastase haldusakti andmise. Ka juhul kui õiguste võimalik kahjustamine ei ole veel tõsikindlalt kindlaks tehtud, kuid haldusorganini on jõudnud andmed selle võimaliku ohu kohta, tuleb haldusorganil keelduda haldusakti andmisest kuni on kõik asjaolud välja selgitatud. Kui metsateatis nr 50000502592 jääb jõusse, võib kaebajal tekkida õigus nõuda kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel. Haldus(kohtu)menetluses on võimalik kahju tekkimist vältida.
5.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada metsateatise nr 50000502592 kehtivus kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tehakse raie eelduslikult valedes piirides enne kohtuvaidluse lõppu, mis välistab kaebaja õiguste kaitse. Riigikohtu praktika kohaselt ei pruugi isegi juhul, kui tekkida võivat kahju saaks tõenäoliselt hinnata rahas, ainuüksi rahalise hüvitamise võimalus olla esialgsest õiguskaitsest keeldumise aluseks. Metsa raiumise puhul ei saa kaebajale hilisem kahju hüvitamine kõrvaldada kõiki metsateatise nr 50000502592 täitmisest tekkinud kahjulike tagajärgi. Mets kui looduskeskkond hävib ja üksnes metsamaterjali väärtuse hüvitamine ei taasta eelnenud olukorda. Juhul kui kohus peaks kaebuse rahuldama, kuid raie on juba ebaõigetes piirides teostatud, osutub kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võimatuks. Võib eeldada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral ei oleks uue metsateatise heakskiitmisele takistusi ning see ei põhjusta kolmandale isikule märkimisväärset koormust. Kuna tegemist on erahuviga, ei saa avalik huvi oluliselt kahjustada, kui raie lükkub mõnevõrra edasi. Seetõttu prevaleerivad kaebaja õigused.
6.Keskkonnaamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu. Kohtuvaidluse esemeks ei ole Uussärje ja Andrese katastriüksuste vaheliste piiride asukoht. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Olenemata sellest, kuidas laheneb piirinaabrite vaheline vaidlus, tuleb kohtul vaidlustatud registreeringu õiguspärasuse hindamisel lähtuda registreeringu kinnitamise ajal olnud õiguslikust olukorrast. Metsateatise esitas kinnistusraamatu järgne omanik. Kinnistusraamatu kandel on õiguslik tähendus. Asjakohatud on kaebaja väited, et Keskkonnaameti oleks pidanud teadma kande ebaõigsusest. Arvestades metsateatiste formaliseeritud menetlust, tähendab metsateatis registreerimine seda, et sellele on eelnenud raiete vastavuse hindamine õigusaktide nõuetele. Vaidlustatud haldusakt ei ole kaalutlusveaga. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuses toodud kaalutlustega, ei anna alust väita, et otsus on põhjendamata (Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 otsus nr 3-10571). Haldusakti õiguslik alus oli registreeringul ära näidatud. Samuti on selge, et kinnistusraamatu järgsel metsaomanikul on registreeringu alusel õigus teha lageraiet. Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet loendada haldusaktis kõik õigusaktid, millega kavandatud tegevus on kooskõlas. Kaebusest ei selgu, milliste õigusaktidega on kavandatav raie vastuolus ning kuidas väidetav menetlusviga kaebaja subjektiivseid õigusi rikub. Isegi kui kohus leiab, et metsateatise automatiseeritud menetlus oli õigusvastane ja registreering on kaalutlusveaga, ei saaks registreeringut tühistada, kuna kavandatav raie vastab õigusaktide nõuetele ning metsateatis tuleks ikkagi registreerida (HMS § 58).
3(11)
3-21-1133 Kaebajal on võimalik taotleda tsiviilkohtumenetluses Uussärje ja Andrese katastriüksuste vaheliste piiride asukoha vaidluses hagitagamise korras metsateatiste kehtivuse peatamist.
7.Tartu Halduskohus edastas 28.05.2021 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule ning peatas esialgse õiguskaitse korras 17.05.2021 metsateatise nr 50000502592 kehtivuse kuni 26.06.2021 (k.a).
8.Tallinna Halduskohtu 09.07.2021 määrusega jäeti XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 4). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui raietöödega alustatakse, ei ole võimalik taastada raie-eelset olukorda ja kaebuse eesmärk jääks saavutamata. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga. Kaebaja ei vaidlusta Keskkonnaameti poolt aluseks võetud registriandmete järgi metsateatise andmise õigsust. Metsateatise esitas kinnistusraamatu järgne omanik. Keskkonnaameti pädevusse ei kuulu maakorraldustoimingute tegemine (MaaKS § 8 lg 31). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 p-i 5 ja lg 2 teise lause kohaselt ei ole kinnistu pindala kandeks asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse tähenduses. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtule esitatud piiriprotokoll nr LY1812108568 fikseeriks piirid moel, et piirinaabrid on sellega rahul ja vaidlus on ära langenud. Vaatamata sellele, et kaebaja ei ole nõus kinnistusraamatus kajastatud andmetega, pole ta pöördunud maakohtusse. Kuigi piiriandmetele kinnistusraamatus ei kohaldu asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1, saab Keskkonnaamet metsateatiste aktsepteerimisel lähtuda kinnistusraamatu ja maakatastri andmetest. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-67-12 märgiti mh, et kuigi piirid määratakse plaanide ja looduses olevate piirimärkide alusel, saab piirivaidluse korral eeldada katastrikannete õigsust (p 25). Piiride vale kaardistamist saab vaidlustada nii tsiviilkohtu- kui ka haldusmenetluses (p 26). Kaebaja ei ole tsiviilkohtusse vastava nõudega pöördunud ning väidetavalt toimuvas haldusmenetluses on alles 2020. a koostatud piiriprotokoll, mille osas on naabrid erimeelt. Metsateatise menetlus on lihtsustatud menetlus, mis toimub riigi infosüsteemides sisalduva info baasil (MS § 9 lg 1). Keskkonnaamet peab metsateatise aktsepteerimise otsustama 15 päeva jooksul. Metsateatis kehtib 12 kuud (MS § 41 lg 13). Seadus ei näe ette, et vastustaja peaks metsateatise aktsepteerimiseks tegema kindlaks kinnistu tegelikud piirid ning lahendama metsateatise väljastamiseks piirivaidlused. Vastustaja lähtus temale registritest kättesaadavatest andmetest. Kaebajal tuleks kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses ja taotleda seal hagi tagamist. Metsateatise adressaat peab haldusakti realiseerimisel hoiduma naabrite omandiõiguse kahjustamisest. Kaebaja ei ole esitanud muid argumente metsateatise sisulise õigusvastasuse osas. Vaidlustatud haldusaktis on toodud selle õiguslik alus ja vaidlustamisviide. Lisaks on vastustaja õigesti viidanud HMS §-le 58.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX esitas 26.07.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 09.07.2021 määruse resolutsiooni p 4 ning teha uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset.
4(11)
3-21-1133 Metsateatis nr 50000502592 on õigusvastane mh selle ulatuse ja põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu, mistõttu on põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine sõltumata muudest põhjendustest. Kui haldusakt täidetakse ei ole kaebaja õiguste kaitse enam võimalik. Metsa taastamiseks kulub aastakümneid. Hilisem kahju hüvitamise võimalus ei välista esialgse õiguskaitse vajadust. Andrese ja Uussärje piiri asukoha vaidlus puudutab piiri, mis hõlmab metsateatises nr 50000502592 mainitud eraldise nr 3 ja Uussärje piiri asukohta. Tsiviilasjas nr 2-18-19511 ei käi vaidlus piiride kindlaksmääramise osas, vaid kahju hüvitamise üle. Seega ei ole kaebajal võimalik taotleda tsiviilasjas metsaraiest hoidumist hagi tagamise korras. Tsiviilasjas nr 2-1819511 esemeks ei ole ka piiride asukoht. Isegi kui kaebajal oleks võimalus taotleda hagi tagamist, ei välista see isiku õigust taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist praeguses haldusasjas. Kuna piiride määramise osas on pooleli haldusmenetlus, ei olnud kaebajal võimalik varasemalt esialgset õiguskaitset taotleda. Lisaks tekkis oht kaebaja õiguste kahjustamises alles metsateatise registreerimisega. Raieluba annab õiguse raiuda metsa kaebaja kinnistul ilma tema nõusolekuta. Arvestades haldusmenetluse ülesandeid, sisu ja eesmärki hõlmab MS § 41 lg 7 kõikide eelduste kontrollimist, mille tõttu võib raie olla vastuolus õigusaktidest tulenevate nõuetega. Kui Keskkonnaamet oleks metsateatise registreerimisel kaebaja ära kuulanud, oleks XX teavitanud vastustajat käimasolevast haldusmenetlusest. Kui haldusorganini on jõudnud andmed, et metsateatises märgitud eraldise piirid on ebaõiged, tuleb neid andmeid kontrollida (HMS § 6) ja veenduma raieloa taotluses esitatud andmete õigsuses. Menetluse automatiseerimine peab toimuma sellist, et järgitaks kõiki haldusmenetlusele esitatavaid nõudeid. Keskkonnaamet ei saa ennast vabandada sellega, et ta ei ole teadlik maastikul märgitud kinnistu piiride õigest asukohast (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-57-14, p 9). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tehakse raie eelduslikult valedes piirides enne kohtuvaidluse lõppu, mis välistab raieelse olukorra taastamise. Metsa raiumise korral ei kõrvalda hilisem kahju hüvitamine kõiki metsateatise nr 50000502592 täitmisest tekkinud kahjulikke tagajärgi. Võib eeldada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei oleks uue metsateatise heakskiitmisele takistusi. Avalik huvi ei saa oluliselt kahjustada, kui raie lükkub mõnevõrra edasi. Seetõttu prevaleerib kaebaja õiguste kaitse.
10.Keskkonnaamet palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu. Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 13.1 selgitanud Keskkonnaameti pädevust ning volituste piire metsateatiste registreerimisel. Keskkonnaameti pädevusse ei kuulu maakorralduslike küsimuste lahendamine. Metsateatiste menetluses tuleb Keskkonnaametil kontrollida, kas kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele. Kaebaja viidatud haldusmenetluses ei olnud metsateatise registreerimise ajaks antud haldusakti, millega oleks muudetud katastriandmeid. Asjaolu, et käimas on haldusmenetlus, mille tulemusel võidakse tulevikus muuta kehtivat haldusakti, ei ole MS ega HMS alusel metsateatise registreerimisest keeldumise aluseks. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks ei ole Uussärje ja Andrese katastriüksuste vaheliste piiride asukoht. Kohtul tuleb vaidlustatud registreeringu õiguspärasuse hindamisel lähtuda registreeringu kinnitamise ajal olnud õiguslikust olukorrast. Metsateatise esitas kinnistusraamatu järgne omanik. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu otsuse asjas nr 3-2-1-67-12 p-s 25 märgitud seisukohaga on kooskõlas katastrikannete õigsuse eeldamine metsateatiste menetluses.
5(11)
3-21-1133 Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 13.2 õigesti leidnud, et registrikanne nr 50000502592 sisaldab õiguslikku alust ja vaidlustamisviidet ning Keskkonnaamet ei ole rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust. Metsateatise menetlus on lihtsustatud menetlus. Kui kavandatavaks tegevuseks piiranguid ja täiendavaid tingimusi ei ole, piisab viitest MS § 41 lg-le 81. Sellega on täidetud HMS §-s 56 sätestatud nõuded.
11.AS Baltwood vaidles määruskaebusele vastu. Esitatud kaebus lähtub eeldusest, et maakatastrisse kantud Uussärje ja Andrese kinnistute piirid on ebaõiged. Tegemist on kaebaja väitega, mille kohta puuduvad tõendid. Kuigi Uussärje ja Andrese kinnistu vahelise piiri kindlaksmääramiseks on tõepoolest toimumas haldusmenetlus, ei ole menetluse käigus tuvastatud, et maakatastrisse kantud Andrese ja Uussärje kinnistute piirid on ebaõiged ega vasta maastikul märgitud piiridele. Olukorras, kus maakatastrisse kantud piiride ebaõigsust ei ole siduvalt kindlaks tehtud, tuleb lähtuda sellest, et katastrisse kantud piirid on õiged. Ka Riigikohus on leidnud, et piirivaidluses eeldatakse katastrikannete õigsust (lahend nr 3-2-1-67-12, p 25). Kaebaja on kaebuses eksitavalt väitnud, et piiriprotokoll (kaebuse lisa 3) on koostatud 2020. a. Tegelikult on see koostatud 2018. a. Maa-amet koostas 13.01.2020 akti Uussärje katastriüksuse mõõdistamise kontrollimise kohta, milles leidis, et maamõõtja ei arvestanud kaebaja viidatud piiriprotokolli koostamisel ja kinnistute ülemõõdistamisel kõikide alusandmetega. Maamõõtja lähtus eelkõige kaebaja avaldustest piirimärkide asukoha kohta ning määras selle tulemusena piirid selliselt, et kaebajale kuuluva Uussärje kinnistu pindala oleks suurenenud ca 1,2–1,4 ha võrra AS-le Baltwood kuuluvate Andrese ja Raja kinnistute arvel. Maa-ameti 13.01.2020 aktis anti maamõõtjale juhised katastriüksuse piiride kindlakstegemiseks, mille järgimisel väheneks Uussärje kinnistu pindala ca 0,2 ha võrra. Haldusasja lahendamisel tuleb lähtuda sellest, et maakatastrisse kantud piirid on õiged. Seetõttu on paljasõnaline määruskaebuse väide, et AS Baltwood võttis 2016. a tehtud raie käigus maha ja omastas Uussärje kinnistul kasvanud metsa. Vaidlusaluse metsateatise esitas AS Baltwood raie tegemiseks temale kuuluval kinnistul. Metsateatises on küll näidatud eraldis, mille piires on raie tegemine lubatud, kuid see jääb kinnistusraamatu ja maakatastri järgi AS-le Baltwood kuuluva Andrese kinnistu piiridesse. Seega ei saa vaidlusaluse metsateatise registreerimine kahjustada kaebaja omandiõigust. Vastustajal puudub alus keelata raiet või seada sellele piiranguid, kui selleks puudub õiguslik alus. Asjaolu, et kaebaja arvates on registrisse kantud kinnistute piirid ebaõiged, ei ole õigusaktide kohaselt raie registreerimisest keeldumise aluseks. HMS § 56 lg 4 kohaselt ei pea haldusakti põhjenduses näitama selle andmise faktilist alust, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Kaebaja huvid ei kaalu üles AS-i Baltwood huvi temale kuuluva metsa majandamise vastu. Huvide kaalumisel tuleb arvestada, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebaja jaoks saabuda võivate kahjulike tagajärgede kõrvaldamine on võimalik hüvitada rahaliselt. Vaidlusalune metsateatis kehtib kuni 17.05.2022. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohtumenetluse ajaks on pigem tõenäoline, et AS-l Baltwood ei ole võimalik raiet teostada. See tähendab, et kaebaja saavutaks enda eesmärgi ka siis, kui kaebus jääb rahuldamata. Seejuures ei saaks AS Baltwood kohtuvaidluse ajal teostada raiet ka Andrese kinnistu selles osas, mis kuulub AS-le Baltwood. Seega piirab metsateatise kehtivuse peatamine AS Baltwood õigusi ebaproportsionaalselt. Kaebajale kuuluvast Uussärje kinnistust (ca 65,6 ha) moodustab metsamaa ligi poole. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kaebajale Eestis 21 kinnistu, kokku 314,7 ha, millest 6(11)
3-21-1133 metsamaa moodustab ca 130 ha. Ei ole usutav, et kaebaja soovib Uussärje kinnistul kasvavat metsa säilitada ning tal puudub huvi teenida tulu selle majandamisest. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et vaidlusaluse metsateatisega antud õiguste realiseerimine tooks kaebajale kaasa pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Kui haldusmenetluse tulemusena peaks tõepoolest selguma, et maakatastrisse kantud Andrese ja Uussärje kinnistute piirid on ebaõiged ning vaidlusaluse metsateatise alusel tehtud raie on ulatunud ka Uussärje kinnistule, saab kaebaja nõuda AS-lt Baltwood tekkinud kahju rahalist hüvitamist. Kaebajal on võimalik esitada tsiviilkohtumenetluses AÕS § 129 alusel hagi piiri kindlakstegemiseks (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-67-12, p 26). Kaebaja kahjunõue põhineb asjaolul, et AS Baltwood poolt 2016. a tehtud raie ulatus kaebajale kuuluvale Uussärje kinnistule, kuna maakatastrisse kantud kinnistute piirid on ebaõiged. Seega eeldab hagi lahendamine tsiviilasja nr 2-18-19511 kinnistute piiri tuvastamist. Halduskohtule 26.05.2021 esitatud taotluses taotles kaebaja metsateatise kehtivuse peatamist, kuid määruskaebuses taotleb nii metsateatise kehtivuse kui ka selle täitmise peatamist. Nimetatud abinõude samaaegne kohaldamine ei ole võimalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Kolmas isik esitas määruskaebuse menetluses 02.08.2021 seisukoha lisa. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
13.Ringkonnakohus võtab tõendi haldusasja materjalide juurde. Viidatud tõendiga soovib kolmas isik vastu vaielda kaebaja väidetele Uussärje ning Andrese kinnistute vahelise piiri ebaõigsuse kohta. Tõend omab haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust ning sellega seotud asjaolud on määruskaebuse menetluses endiselt vaidluse all. Tõendi esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. II
14.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
15.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja leiab, et vaidlusalune metsateatis rikub tema omandiõigust, sest võimaldab osaliselt teostada lageraiet väidetavalt talle kuuluval kinnistul. XX sõnul ei ole ta andnud nõusolekut tema kinnistul lageraie teostamiseks. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlusalune metsateatis kehtib kuni 17.05.2022 ning metsateatiste alusel oli võimalik koheselt raietöödega alustada. On ebatõenäoline, et praeguses haldusasjas jõustub menetlust lõpetav kohtulahend enne viidatud kuupäeva. Põhjendatud on eeldada, et kolmas isik realiseerib 7(11)
3-21-1133 metsateatise enne kohtumenetluse lõppu. Kui raietöödega alustatakse ning selgub, et seda teostati osaliselt kaebajale kuuluval kinnistul, ei ole võimalik taastada raie-eelset olukorda, sh kaebajale soodsa kohtulahendi korral. Seega saabuksid kaebajale kahjulikud tagajärjed juba kohtumenetluse ajal.
16.Ringkonnakohus ei nõustu väidetega, et kaebaja õiguste kaitseks oleks kohasem taotleda hagi tagamist tsiviilasjas nr 2-18-19511. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega peab hagi tagamise taotlus seonduma põhivaidluse esemega. Viidatud tsiviilasjas on kaebaja esitanud hagi väidetava õigusvastase metsaraiega tekitatud kahju hüvitamiseks. 17.05.2021 väljastatud metsateatis ega piiride kindlaksmääramise menetlus ei ole tsiviilasjas vaidluse all. Viimast kinnitab asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-18-19511 on menetlus peatatud kuni maakatastri pidaja poolt Uussärje, Raja ja Andrese kinnistute piiride asukoha kohta antava haldusakti vaidlustamise tähtaja möödumiseni või haldusakti vaidlustamise korral vastavat halduskohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (13.08.2019 määruse resolutsiooni p 1). Küsimus sellest, kuidas kulgevad Uussärje, Raja ja Andrese kinnistute piirid, on üks kahju hüvitamise nõude eeldustest, mille kindlakstegemiseks on pooleli haldusmenetlus.
17.Kaebajale ei ole põhjust ette heita, et ta ei ole varasemalt esitanud maakohtusse hagi AÕS § 129 alusel piiri kindlakstegemiseks, kuigi kohtupraktikas on sellist lähenemist jaatatud (Riigikohtu 12.06.2012 otsus asjas nr 3-2-1-67-12, p 26). Nagu eelnevalt selgitatud, toimub piiride kindlaksmääramise haldusmenetlus. Lisaks on põhjendatud kaebaja selgitused, et esialgse õiguskaitse taotlemise vajadus tekkis XX-l koos 17.05.2021 metsateatise väljastamisega, sest kaebaja hinnangul hõlmab teostatav lageraie osaliselt talle kuuluvat kinnistut. Sellises olukorras oli kaebajal otstarbekas vaidlustada 17.05.2021 metsateatis ning taotleda selle kehtivuse peatamist. Kohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik hinnata menetlusosaliste väiteid seonduvalt kinnistute piiride kulgemise ning metsateatise õiguspärasusega. Kaebaja õiguste kaitseks on kohane abinõu metsateatise kehtivuse peatamise taotlemine, sest toob kaasa kaebaja taotletava eesmärgi, et metsateatise alusel ei ole raietööde teostamine võimalik.
18.MS § 41 lg 1 p 1 järgi tuleb raiet kavandaval isikul esitada Keskkonnaametile metsateatis. Amet kontrollib teatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja metsa iseloomustavatele andmetele (MS § 41 lg 7). Kui raie nõuetele ei vasta, on ametil õigus keelduda teatise registreerimisest, põhjendades keeldumist kirjalikult (MS § 41 lg 8). Kui raie vastab nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris (MS § 41 lg 81). Nii Keskkonnaameti otsus keelduda metsateatise registreerimisest kui ka otsus raie registreerida (edaspidi raieluba) on haldusaktid, kuivõrd tegu on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud ning isiku õiguste või kohustuste reguleerimisele suunatud otsustusega (vt HMS § 51 lg 1). Metsateatise registreerimisega metsaregistris annab Keskkonnaamet elektroonilises vormis haldusakti. Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). See, et seadus võimaldab elektroonilises vormis antud haldusakti puhul arvestada vormist tulenevaid erisusi, ei tähenda, et täitmata võiks jätta HMS-s isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded, sh haldusakti põhjendamise kohustuse (HMS § 56) ja vaidlustamisviite lisamise kohustuse (HMS § 57). Elektrooniline süsteem tuleb kujundada nii, et selliseid nõudeid oleks võimalik tõhusalt ja õiguspäraselt täita (Riigikohtu 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20-580, p-d 8 ja 9).
8(11)
3-21-1133
19.Metsateatise taotluse esitamisel tuleb Keskkonnaametil mh kontrollida teatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Eristada tuleb õiguse üldakte (nt seadus, määrus) õiguse üksikaktidest (nt haldusakt). MS § 41 lg-s 7 kasutatakse üldmõistena õigusakti, mis tähendab, et vastustaja on kohustatud kontrollima taotletava raie vastavust nii õiguse üldaktidele kui ka üksikaktidele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus asja nr 3-171786, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka Riigikohtu 25.05.2009 otsus asjas nr 3-3-1-2209, p 13). Kui kavandatav raie on õigusaktiga vastuolus, ei saanud vastustaja metsateatise alusel asuda kaaluma seda, kas lubada kavandatavat raiet või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus asjas nr 3-20-245, p-d 17 ja 18). Keskkonnaameti pädevuses on kontrollida metsateatise menetluses kavandatud tegevuse vastavust lisaks MS-le, selle alusel antud määrustele ja looduskaitseseaduses sätestatud regulatsioonile ka nimetatud aktidest väljapoole jäävate õigusaktide nõuetele (Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50824, p 14).
20.Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eelnevalt kirjeldatud kohtupraktikast Keskkonnaametile kohustus kontrollida, et metsateatis vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, sh omandiõiguse küsimust puudutavas osas. Keskkonnaametil puudub õigus väljastada metsateatist kinnistu osale, mille omanik ei ole seda taotlenud või raie tegemiseks nõusolekut andnud. Kuigi Keskkonnaamet ei pea raieloa taotluse esitamisel igakordselt hakkama välja selgitama kõikvõimalikke omandiõiguse suhteid, tuleb seda siiski teha juhul, kui sellele viitavad haldusmenetluse aluseks olevad asjaolud. Raieloa taotluse esitas AS Baltwood, kes on Andrese kinnistu omanik. Sama nähtub e-kinnistusraamatu väljavõttest. Teisalt selgitas Riigikohus 12.06.2012 otsuse asjas nr 3-2-1-67-12 p-des 20 ja 21, et kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu katastritunnus, asukoht ja pindala märgitakse KRS § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Sellised faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi (vt ka Riigikohtu 08.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 31). See tähendab mh, et kinnistusraamatu kanne ei ole (vaatamata katastritunnuse märkimisele) kinnisasja piiride osas määrav. Seega ei kohaldu piiriandmetele mh ka AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldamise kohta ja § 561 kinnistusraamatu andmetele tugineva heauskse omandamise kohta. Piiriandmed väljenduvad kinnistusraamatus viitena katastritunnusele (ja -kaardile). Need andmed esitab KRS § 13 lg 2 esimese lause ja MaaKatS § 4 lg 2 p 1 järgi kinnistusosakonnale maakatastri pidaja (Maa-amet).
21.MaaKatS § 9 lg 23 sätestab, et katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega. Katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed (MaaKatS § 9 lg 24). MaaKatS § 9 lg 25 teise lause kohaselt kantakse katastripidaja märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” ja märge „Pindala on ebatäpne” kinnistusraamatu esimesse jakku. Andrese kinnistu kinnistusraamatu väljavõtte I jagu sisaldab viidet, et katastripidaja märkeid tuleb vaadata maakatastrist. Viidatud lingile vajutades nähtub maakatastri kiirpäringust, et Andrese kinnistu kaardiserveri väljavõttele on märgitud 22.08.2019 katastripidaja märkus, et pindala on ebaõige ning on vajadus teha kindlaks piirde asukoht (MaaKatS § 9 lg 23 ja lg 24).1
22.Eelnev ei tähenda aga, et Keskkonnaameti 17.05.2021 väljastatud metsateatist oleks põhjust pidada õigusvastaseks. Vastustaja on õigesti märkinud, et kohtul tuleb anda hinnang haldusaktile selle väljastamise aja seisuga. Haldusakti andmise ajal oli Andrese kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud sisse AS Baltwood. Seega vastas väljastatud metsateatis omanikukande osas õigusaktides sätestatud nõudele (AÕS § 68 ja MS § 41 lg 1). Kuigi kinnistusraamatu I jaos sisaldunud lingi abil oleks vastustaja saanud kontrollida katastripidaja märkuste olemasolu, ei oleks see muutnud omaniku kannet ebaõigeks. Omaniku kannet ei ole põhjust pidada automaatselt ebaõigeks ka praegu, sest Andrese ning Uussärje kinnistute vahelise piiri kindlakstegemise menetlus ei ole lõppenud. Seega ei ole üheselt võimalik väita, et 17.05.2021 väljastatud metsateatis hõlmab osaliselt ka kaebajale kuuluvat kinnistut. Need asjaolud tuleb välja selgitada käimasolevas haldusmenetluses (vt ka 2019. a piiriprotokoll, 13.01.2020 akt Uussärje katastriüksuse kontrollimise kohta ning Riigikohtu viidatud lahend asjas nr 3-2-1-67-12, p 25). Asjaolude ebaselguse korral oleks Keskkonnaametil olnud võimalik metsateatise menetlus peatada kuni piirivaidluse lõppemiseni. Keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr 28 ,,Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatiste esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 3 näeb ette aluse metsateatise menetluse peatamiseks olukorras, kus on algatatud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et tegemist on suures osas elektroonilise menetlusega ning metsateatise nõuetekohasust tuleb kontrollida 15 päeva jooksul. Tähtaja pikendamine on põhjendatud üksnes metsakaitseekspertiisi toimetamisel (määrus nr 28 § 2 lg-d 3 ja 4). Eelnev regulatsioon viitab sellele, et metsateatise menetluse eesmärgiks on selle kiire ja efektiivne toimetamine, võttes arvesse ka seda, et metsateatise kehtivust on piiratud ühe aastaga (MS § 41 lg 13). Nagu eelnevalt selgitatud, ei välista elektroonilise menetluse toimetamine haldusmenetluse põhimõtetest kinnipidamist, kuid menetluse peatamine piirivaidluse toimetamise ajaks ei pruugi olla kooskõlas metsateatise menetluse eesmärgiga. Seega ei ole Keskkonnaametile menetluse peatamata jätmist põhjust ette heita. Kuigi Riigikohus selgitas, et see tähendab mh, et kinnistusraamatu kanne ei ole kinnisasja piiride osas määrav, on seda eeldust võimalik ümber lükata eelkõige toimetatavas haldusmenetluses. Seetõttu ei too haldusakti õigusvastasust kaasa ka kaebaja väited põhjendamiskohustuse rikkumise ning tema ärakuulamata jätmise kohta. Eelnevast tulenevalt on kaebuse eduväljavaated vähesed.
23.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kaaluda kolmanda isiku ja kaebaja huve. Vaidlusalune metsateatis kehtib kuni 17.05.2022. Taotluse rahuldamisel kaotaks vaidlustatud metsateatis suure tõenäosusega enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist kehtivuse (MS § 41 lg 13). Kolmandal isikul tuleks seetõttu raietööde tegemiseks esitada uus metsateatis. Kuigi on põhjendatud eeldada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral ei oleks uue metsateatise heakskiitmisele takistusi (vt ka Riigikohtu 11.12.2020 määrus asjas nr 3-20-605, p 16), ei too see kaasa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Metsateatis on väljastatud eraldisele nr 3 tervikuna. Metsateatisega hõlmatud maa-alast suurem osa hõlmab kolmanda isiku omandis olevat kinnisasja, mille piiride osas puudub vaidlus. Seega takistaks metsateatise kehtivuse peatamine – arvestades vaidlusaluse eraldise suurust – AS-l Baltwood tema omandi kasutamist ebaproportsionaalselt. Kaebaja õigused ei jää kaitseta, sest kolmandal isikul tuleb metsaraie teostamisel arvestada sellega, et raieluba ei anna õigust teise isiku kinnisomandil raie teostamiseks ega omandi kahjustamiseks. Vajadusel peab kolmas isik hoiduma raieloa tervikuna realiseerimisest ning ootama ära käimasoleva piirivaidluse tulemuse. Vastasel juhul ei ole välistatud, et teise isiku kinnisasjal teostatava raiega kaasneb kolmanda isiku vastu tsiviilõiguslike nõuete esitamine, sh kahju hüvitamise kohustus. 10(11)
3-21-1133
24.XX määruskaebus jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.07.2021 määruse resolutsiooni p 4 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.