Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 21.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 3-24-902/14
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 21.01.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 985

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VangS § 69 lg 1, 2Täiendavad julgeolekuabinõud HKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmisel HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamine HKMS § 43 lg 2Korduv kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-24-902

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-902

Määruse kuupäev ja koht

21.1.2025, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla 15.02.2024 käskkirja nr 2-24/1-2/63 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks

Resolutsioon

Kaebus tagastada

Menetlusosalised

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Kaebaja: Siim Grossberg Vastustaja: Tartu Vangla Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kohaldas 15. veebruari 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/63 kinnipeetava Siim Grossbergi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; kehakultuuriga tegelemise keelamine.

2.S. Grossberg esitas käskkirja peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 22. märtsi 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/32-2 rahuldamata.

3.S. Grossberg esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 15. veebruari 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/63 tühistamiseks ja käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamiseks ning menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu kohustusest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

6.Tartu Ringkonnakohtu 14.1.2025 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2024. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele: „Kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole vaidlustatud käskkirjas seotud kindla ajaga, vaid vangla otsustas meetmeid kohaldada seni, kuni asjaolud on ära langenud. Tartu Vangla esitas ringkonnakohtu nõudel kohtule Tartu Vangla 28. märtsi 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/131, millega lõpetati seoses asjaolude äralangemisega alates 28. märtsist 2024 kaebajale vaidlustatud käskkirjas kohaldatud kõik täiendavad julgeolekuabinõud: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; kehakultuuriga tegemise keelamine. Seega eelnimetatud käskkirjast tuleneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kestis 15. veebruarist 2024 kuni 28. märtsini 2024, mitte aga halduskohtu poolt märgitud 17. veebruarini 2024. Kuigi täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati halduskohtu poolt märgitust kauem, ei muuda see lõppjäreldust, et kaebusel on vähesed eduväljavaated. Senises menetluses teadaolevaid asjaolusid arvestades ei ole tõenäoline, et kaebaja saavutab vaidlustatud käskkirja tühistamise ja väidetava kahju hüvitamise. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 sätestab lubatud julgeolekuabinõud. Riigikohus on selgitanud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (RKHK 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebaja ei vaidle selle üle, et 15. veebruaril 2024 leidis aset juhtum, kus kaebaja hakkas kambri ust lõhkuma ja väljendas ametnike suhtes ebatsensuursete väljenditega. Vaidlustatud käskkirja kohaselt kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, et tagada olukord, kus kinnipeetav oleks eraldatud kaaskinnipeetavatest ning kinnipeetava üle oleks võimalik tagada tõhusat järelevalvet. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja käitumine oli piisav, et jaatada VangS § 69 lg-s 1 sätestatud täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise aluse esinemist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et Tartu Vangla oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel või meetme valikul jätnud mõne tähtsust omava asjaoluga arvestamata või tuginenud ebaõigele kaalutlusele. Vangla poolt kohaldatud meetmed on kooskõlas eesmärgiga vältida temast kaaskinnipeetavatele tuleneva võimaliku ohu realiseerumist. Lisaks nähtub Tartu Vangla 22. märtsi 2024. a vaideotsusest nr 1-11/24/32-2, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust on selle kohaldamise ajal kontrollitud vähemalt 29. veebruaril 2024 ja 14. märtsil 2024 ja leitud, et kaebaja enda väljaütlemistest tulenevalt on julgeolekuabinõude kohaldamine endiselt püsiv. Kaebaja leiab, et tulenevalt julgeolekuabinõude kohaldamisest piirati kaebajale helistamist maksimaalselt. Ringkonnakohus märgib, et vangla ei ole vaidlustatud käskkirjaga piiranud kõnesid vanglaväliste isikutega. Helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele olukorrale, kus tal olnuks koheselt vaja helistada, kuid vangla seda ei võimaldanud. Vaidlust ei ole selles, et vangla ei võimaldanud kaebajale helistada Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lg 2 sätestanud korras, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras.