lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3431/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 02.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3431/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3431

Määruse kuupäev

2. jaanuar 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu seoses tema venekeelsete avalduste tagastamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 19. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses asjaoluga, et Tartu Vangla inspektor-kontaktisik tagastas samal päeval kaebajale kõik tema avaldused, kuna need on kirjutatud vene keeles. Kaebaja soovib, et vangla võtaks tema kaebused vastu ning hüvitaks talle tekitatud kahju summas 3000 eurot. Kohus tõlkis kaebuse eesti keelde.
2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 2 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele omased jooned ning kuna vaidlustatud tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kontrollida, kas kaebaja on vangla tegevust asjakohasel viisil vanglas vaide või kahjunõudega vaidlustanud, sest olenemata sellest, kas kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud või mitte, esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-24-3431

3.Asjaolu, et vangla tagastas 19. detsembril 2024 kaebajale tema venekeelsed avaldused, ei saanud põhjustada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kaebaja heaolu võis teatud ulatuses langeda, kuid haldusorgani tegevus ei takista kaebaja õiguste edasist kaitset ning ei saa põhjustada kaebajale olulisi negatiivseid tagajärgi. Kaebaja ei ole selliseid tagajärgi ka välja toonud. Kui vangla tagastas kaebaja hinnangul ebaõigesti kaebaja taotluse, märgukirja või selgitustaotluse, siis on kaebajal võimalik esitada vanglale vaie haldusorgani kohustamiseks vaadata tema avaldus sisuliselt läbi. Kui vangla tagastas või tagastab kaebajale tema vaide või kahjunõude, siis on kaebajal võimalik pöörduda kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus seejärel hindab, kas vangistusseaduse § 11 lg-tes 5 ja 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda nõuetekohaselt läbituks või mitte. Kui kohus tuvastab kohustuslikus kohtueelses menetluses vea, siis saab kohus kaebuse põhivaidluses menetlusse võtta (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18).
4.HKMS § 52 lg 1 kohaselt on keelatud väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist võib kohus trahvida. Kohtule esitatud kaebus ei vasta eelnimetatud nõuetele, kuivõrd sisaldab solvavaid väljendeid Tartu Vangla teenistujate suunas ning ebakohaseid väljendeid nii eesti keele kui ka eestlaste kohta. Kohus ei pea vajalikuks ja väärikaks kaebuses kasutatud solvavaid väljendeid käesolevas määruses detailselt kajastada. Kasutatud väljendid on kaebajale teada ning vajadusel kaebuse eestikeelsest tõlkest kontrollitavad.
5.Kohus on kaebajale arvukates kohtuasjades selgitanud, et sellisel viisil kaebuste esitamine ei ole lubatav. Kaebajal on õigus esitada kohtule kaebus oma õiguste kaitseks ning mitte oma negatiivsete emotsioonide ebakohaseks väljendamiseks ja teiste isikute alavääristamiseks. Kohtule esitatav avaldus peab sisaldama üksnes kohtuasja lahendamiseks asjakohaseid seisukohti ning keelatud on väljendada end kohtule sündsusetul ja lugupidamatul viisil (haldusasjad nr 3-24-3056, 3-23-2361, 3-23-755, 3-23-270, 3-23-228, 3-23-215, 3-23-15, 3-22-2115, 3-22-163, 3-21-3032, 3-21-2891, 3-21-759, 3-21-610, 3-20-2318 jt). Ka Tartu Ringkonnakohus on selgitanud kaebajale HKMS § 28 lg-test 1 ja 2 ning § 52 lg-st 1 tulenevaid kohustusi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 2024. ja 2023. a määrused asjades nr 3-23755, 3-23-151, 3-23-15 ja 3-22-2199). Seega on kaebaja ilmselgelt teadlik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kohustustest ja korrast, kuid ei pea jätkuvalt vajalikuks sellega arvestada ja näib olevat ekslikul seisukohal, et tal on õigus esitada pretensioone haldusorgani tegevusele igas sõnastuses, mida õigeks peab. Kaebajat ei distsiplineeri märkimisväärselt ka trahvi määramine ja hoiatuste tegemine (vt nt Tartu Halduskohtu 11. ja 20. jaanuari 2023. a määrused asjas nr 3-23-15). Korduvalt sarnaste puudustega kaebuste esitamine rikub menetlusökonoomia printsiipi ning takistab isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kuna kaebaja on teadlik oma kohustustest ning järjepidevalt eirab neid, siis ei näe kohus vajadust jätta käesolevat solvanguid sisaldavat kaebust käiguta. Kaebaja võttis ise riski, et eirates kaebuse esitamise reegleid, võib kohus sellise kaebuse tagastada. Kaebaja ei saa eeldada, et iga kord, kui ta esitab nõuetele mittevastava kaebuse, milles korduvad samad puudused, jätab kohus kaebuse alati käiguta ja võimaldab kaebuse sõnastust muuta. Kuna kaebaja on oma kohustustest teadlik ning esitas siiski uue kaebuse, milles jätkab

3-24-3431 lugupidamatu kõneviisi ja solvavate väljendite kasutamist, siis on kaebaja käitumine teadlikult pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav.

6.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Nikolai Lilitškini kaebuse HKMS 121 lg 2 p 2 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium