X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 9. aprilli 2024. a relvasoetamisloa väljastamisest keeldumise otsuse nr 4.2-1/3605-2 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata relvasoetamisloa taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X., esindajad Mihkel Nukka ja Liina-Riste Pappel Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus asjas nr 3-24-1404.
2.Tagastada X.X.-ile kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 20 eurot. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajal kohtule teatada, kelle nimele ja millisele arvelduskontole riigilõiv tagastada.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X.X.-i kasuks välja menetluskulud summas 1207,80 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X.X. esitas 22. märtsil 2024 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) relvasoetamisloa taotluse (nr DL50053030) vintraudse püstoli soetamiseks jahipidamise ning enese ja vara kaitse otstarbel.
2.PPA Lõuna prefektuur keeldus 9. aprilli 2024. a otsusega nr 4.2-1/3605-2 kaebajale relvasoetamisloa väljastamisest.
3.X.X. esitas 9. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PPA Lõuna prefektuuri 9. aprilli 2024. a otsus nr 4.2-1/3605-2 ja kohustada PPA-d tema 22. märtsi 2024. a relvasoetamisloa saamise taotlust uuesti läbi vaatama.
4.Tartu Halduskohus võttis 5. septembri 2024. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse PPA 9. aprilli 2024. a relvasoetamisloa väljastamisest keeldumise otsuse nr 4.2-1/3605-2 tühistamise nõudes ja PPA kohustamise nõudes vaadata 22. märtsi 2024. a taotlus uuesti läbi
3-24-1404 ning kohustas vastustajat esitama hiljemalt 5. novembril 2024 kohtule kirjalik vastus kaebusele.
5.PPA esitas 5. novembril 2024 kohtule vastuse kaebusele, olles seisukohal, et PPA 9. aprilli 2024. a relvasoetamisloa väljastamisest keeldumise otsuses nr 4.2-1/3605-2 on põhjendamise puudusi, mistõttu esineb alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning kaebaja
22.märtsi 2024. a taotluse uueks läbivaatamiseks. PPA lubas, et vormistab vastava haldusakti käimas olnud töönädala jooksul.
6.PPA teatas 8. novembril 2024, et vaidlusalune PPA 9. aprilli 2024. a otsus nr 4.2-1/3605-2 on PPA 8. novembri 2024. a otsusega nr 4.2-1/9952-5 kehtetuks tunnistatud.
7.Kohus küsis 8. novembri 2024. a kohtunõudega kaebajalt, kas ta soovib tühistamis- ja kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele tulenevalt asjaolust, et vaidlusalune otsus on kehtetuks tunnistatud. Kohus osutas, et kui kaebaja ei taotle tuvastamisnõudele üleminekut või ei ole see kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik, lõpetab kohus asja menetluse.
8.Kaebaja esitas 13. novembril 2024 seisukoha menetluse lõpetamise kohta ning 18. novembril 2024 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja palub hüvitada oma menetluskulud kokku summas 1529,75 eurot (riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulud 1509,75 eurot, sh käibemaks). Kaebajale osutati õigusteenust kokku 8,25 tunni ulatuses tunnitasuga 150 eurot pluss käibemaks. Vastusele on lisatud UniLaw Õigusbüroo OÜ 15. novembri 2024. a arve nr 176950 summas 1509,75 eurot ning arve tasumist kinnitav 18. novembri 2024. a maksekorraldus.
9.Vastustaja esitas 26. novembril 2024 kohtule seisukoha kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele. PPA hinnangul ei ole taotlus õigusabikulu puudutavas osas põhjendatud. PPA põhjendab, et arvestades asja vähest mahtu ja keerukust ning asjaolu, et kaebaja lepingulised esindajad on nõutava kvalifikatsiooniga õiguse asjatundjad, ei ole PPA hinnangul põhjendatud PPA-lt välja mõista menetluskulu rohkemas ulatuses kui menetluskulude nimekirjas nimetatud kaebuse koostamise kulu 4,75 tunni ulatuses ning menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,25 tunni ulatuses. Samuti ei pea vastustaja põhjendatuks kaebaja esindajate osutatava õigusabiteenuse tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastustaja hinnangul on tegemist tunnihinnaga, mis võiks olla omane pigem vandeadvokaadi või vandeadvokaadi abi teenusele. PPA hinnangul võiks kaebaja esindajate tunnihind olla mitte rohkem kui 120 eurot ilma käibemaksuta. Vastustaja peab põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist kuni 732 euro ulatuses (120×5+22%).
KOHTU SEISUKOHT
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
11.Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse tühistada PPA 9. aprilli 2024. a otsus nr 4.2-1/3605-2 ja kohustada PPA-d lahendama tema 22. märtsi 2024. a taotlust uuesti. Antud juhul on PPA ise oma 8. novembri 2024. a otsusega nr 4.2-1/9952-5 tunnistanud vaidlusaluse
9.aprilli 2024. a relvasoetamisloa väljastamisest keeldumise otsuse nr 4.2-1/3605-2 kehtetuks ning märkinud, et esineb alus kaebaja taotluse uuesti läbi vaatamiseks. Seega on kaebaja
3-24-1404 saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi. Kaebaja on menetluse lõpetamisega nõustunud ega taotle menetluse jätkamist jätkutuvastusnõudes.
12.Eeltoodut arvestades esineb kohtu hinnangul käesolevas asjas alus menetluse lõpetamiseks ning kohus lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastavalt HKMS § 155 lõikele 6 ja § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
13.Haldusasja menetluse lõpetamise korral tuleb kohtul tulenevalt HKMS § 109 lõikest 2 otsustada menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotus. HKMS § 108 lõike 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Menetlusosaliste vahel ei ole praegusel juhul vaidlust selles, et PPA 9. aprilli 2024. a otsuse kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 109 lõike 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1529,75 eurot (riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulud 1509,75 eurot koos käibemaksuga). Kohus märgib esmalt, et kaebuse eest tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele, vaid HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 alusel kaebajale tagastamisele. Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. Kohus kannab riigilõivu kaebaja näidatud kontole pärast praeguse määruse jõustumist. Kaebaja esitas õigusabikulude tõendamiseks UniLaw Õigusbüroo OÜ 15. novembri 2024. a arve nr 176950. Menetluskulude nimekirja ja kõnealuse arve kohaselt seisneb kaebajale osutatud õigusteenus kaebuse koostamises ja sellega seonduvas eeltöös ning kaebaja edasises esindamises kohtus (kohtu ja kaebajaga suhtlemine, vastustaja vastusega tutvumine, kohtule vastuse koostamine, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine). Kaebajale on osutatud õigusabiteenust kokku 8,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on teenuse osutamise ajakulu arvestades vaidlusalust küsimust mõistlik. Samas on kohus seisukohal, et õigusabiteenuse tunnihind on ebamõistlikult suur. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et praegusel juhul õigusabiteenust osutanud juristide tunnihind ei peaks olema sama suur, kui praktikas on vandeadvokaadil või vandeadvokaadi abil. Ka kohtupraktikas on õigusabiteenuse hüvitamiseks rakendatud tasumäärade arvestamisel lähtutud sellest, millise kvalifikatsiooniga jurist õigusabiteenust pakkus (vt Tartu Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2024. a määrus asjas nr 3-24-798, p 22). Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks (vt Harju Maakohtu 27. mai 2024. a otsust asjas nr 2-24-106909). Põhjendatud esindajakulud on seega 990 eurot (120×8,25), millele lisandub käibemaks 217,80 eurot, s.o kokku 1207,80 eurot. Väljamõistetav menetluskulu hõlmab ka käibemaksu, kuna kulude kandja on füüsiline isik, kelle puhul pole ilmnenud, et ta oleks käibemaksukohustuslane, kes saaks õigusabikuludelt käibemaksu sisendkäibemaksuarvestuses tagasi arvestada (vt Riigikohtu 11. mai 2022. a otsus asjas nr 320-663, punkt 23). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1207,80 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja õigusabikulud tema enda kanda ning samuti jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.