X.X-i kaebus ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X.X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.11.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta X.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.11.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse.
Jätta X.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 10.10.2024 kaebuse, milles taotles kriminaalasja nr XXXXXXXXXX tühistamist, Lääne Ringkonnaprokuratuuri kohustamist algatada kriminaalmenetlus Y, C, Q, W ja F suhtes ning kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt soovis Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör lõpetada kriminaalasja nr XXXXXXXXXX menetluse karistuse ebaotstarbekuse tõttu, kuid kaebaja ei nõustunud sellega. Kaebaja viitab sündmustele, kus tema valdusest võeti Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnike ning Pärnu varjupaiga töötajate juuresolekul ära 10 täiskasvanud koera ja 2 kutsikat, lisaks tuttavate koerad, kokku 23 täiskasvanud koera ja 8 kutsikat. Kaebaja sai 2022. aastal teada, et tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 264 lg 1 p 3 tunnustel (looma julm kohtlemine). Meedias anti intervjuusid, kus esitati kaebaja kohta valeväiteid ja laimu. Kaebaja heidab valeväidete esitamist ette nii PTA ametnikele kui ka varjupaiga töötajatele. Kaebaja
3-24-2809 küsis abiprokurörilt, kes kaebaja kohta kuriteoteate esitas ning sai 02.10.2024 vastuse, et politsei alustas kriminaalmenetluse ajakirjanduses ilmunud artikli põhjal. Kaebaja ei ole ise seda artiklit lugenud ja palub see Prokuratuurilt välja nõuda. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumisest.
2.Halduskohus tagastas 10.10.2024 määrusega Prokuratuuri vastu esitatud kaebuse kriminaalmenetluse tühistamise ja kriminaalmenetluse algatamiseks kohustamise nõuetes ning jättis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta ja andis kaebajale aega 15 päeva selle nõude täpsustamiseks. Pole täpselt aru saada, kelle vastu on kahjunõue esitatud ning kellele heidetakse ette kahju põhjustanud valeväidete ja laimu esitamist. Kaebus on üldiselt esitatud Prokuratuuri vastu, kuid kaebuse asjaolud viitavad, et kaebaja seostab valeväidete ja laimu esitamist eelkõige PTA ametnike ning varjupaiga töötajatega. Kui kaebaja hinnangul on valeväidete esitajaks PTA ametnikud ning kaebaja soovib sellega seonduva kahjunõude esitada PTA vastu või kui Prokuratuur on kaebaja hinnangul talle kahju põhjustanud väljaspool kriminaalmenetlust, tuleb kaebajal oma kahjunõuet täpsustada.
3.Kaebaja selgitas 22.10.2024 vastuses, et abiprokuröri sõnul alustas politsei kaebaja suhtes kriminaalmenetlust ajakirjanduses ilmunud artikli põhjal. Kaebaja ei ole ise seda artiklit lugenud ja see tuleks Prokuratuurilt välja nõuda. Kaebuse alusena tugineb kaebaja ebakohasele väärtushinnangule, et kaebaja süül suri koer, kes oli surnuks näljutatud. Kaebaja esitas foto, mille kohaselt oli koer varjupaigas. Ebaõige on faktiväide, et koerad olid pimedad, haiged, ei käinud üldse jalutamas ning olid usse ja kirpe täis. Kaebajal olid terved ja ilusad borderkollid, nad olid lustlikud, töökad ja koolitatud. Ebaõigete andmete edastamisega on kaebajale tekitatud mittevaraline kahju (maine kahjustamine ja negatiivsed emotsioonid). Avalikkuses pilgati nii kaebajat kui ka tema poega. Kaebajale omistati tegusid, mida ta ei ole teinud. Kaebaja palus rahuldada tema kaebus ja nõuda välja kahjusumma kohtu äranägemisel.
4.Halduskohus palus 25.10.2024 kohtunõudes Lääne Ringkonnaprokuratuuril võimalusel esitada artikkel, mille alusel alustati kaebaja suhtes kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXX või esitada viide kõnealuse artiklile.
5.Lääne Ringkonnaprokuratuur vastas 07.11.2024, et kriminaalasja materjalides ei ole viiteid kaebaja mainitud artiklile või meedias esitatud seisukohtadele, mistõttu ei ole prokurauuril võimalik küsitud artiklit edastada. Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Hanna Varik soovis 02.10.2024 menetlustoimingu käigus välja selgitada kaebaja seisukoha kriminaalasja nr XXXXXXXXXX lõpetamise osas. Kuna kaebaja avaldas menetlustoimingu käigus prokurörile, et on mitmed isikud tema laimamise eest kohtusse kaevanud, sh seoses kriminaalmenetluse aluseks oleva sündmusega, selgitas prokurör kaebajale põgusalt, millistel tingimustel on täidetud valekaebuse kuriteokoosseis KarS § 319 järgi. Samuti selgitas prokurör kriminaalmenetluse alustamise üldiseid tingimusi, mh seda, et kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alati vaja kellegi avaldust, vaid kriminaalmenetlust on võimalik alustada ka menetlejale muul viisil teatavaks saanud info põhjal, mis võib pärineda ka meediast. Prokurör ei väitnud kaebajale, et menetlustoimingu aluseks olnud kriminaalmenetlus oleks alustatud mõne artikli pinnalt. Kriminaalasja toimikust nähtub, et 11.08.2021 kontrollisid PTA ametnikud Pärnumaal XXX talus lemmikloomade pidamise nõuete täitmist. PTA peaspetsialist edastas PPA eriasjade uurijale e-kirja teel Varjupaikade MTÜ kokkuvõtte 11.08.2021 kaebajalt PTA järelevalvemenetluse käigus ära võetud tiine koera tervislikust seisundist ning surma põhjusest, mille uurija edastas sisekontrolli menetlust juhtinud prokurörile. Prokurör edastas
2(4)
3-24-2809 materjali e-kirja teel uurijale menetluse alustamise otsuse tegemiseks, mille järel on 14.09.2021 algatatud KarS § 264 lg 1 p 3 tunnustel kriminaalasi nr XXXXXXXXXX.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja seostab ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju peaasjalikult PTA endise peaspetsialisti ning Varjupaikade MTÜ töötaja poolt kaebaja kohta meedias väidetavalt esitatud valeväidete ja laimuga. Vastupidiselt kaebaja väidetule selgub Prokuratuuri vastusest, et kriminaalasja nr XXXXXXXXXX alustamise ajend ei olnud meedias ilmunud artikkel, vaid menetlus alustati Varjupaikade MTÜ koostatud kokkuvõtte alusel, mis kajastas kaebajalt ära võetud koera tervisliku seisundi ja surma põhjustega seonduvaid asjaolusid. Kuna kriminaalmenetluse algatamise alus oli Varjupaikade MTÜ koostatud kokkuvõte kaebajalt ära võetud koera kohta, siis olukorras, kus kaebaja hinnangul on Varjupaikade MTÜ esitanud kaebaja kohta valeväiteid, ei ole sellise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1). Kui kaebaja soovib esitada ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude teise eraõigusliku isiku (Varjupaikade MTÜ) vastu, siis tuleb selline nõue esitada tsiviilkohtumenetluse raames hagiavaldusena (Harju) maakohtule. Kuna ei nähtu, et PTA ametnikud oleksid kaebaja kohta esitanud valeväiteid, mis oleksid viinud kriminaalmenetluse algatamiseni, ning kaebaja ei ole selliseid asjaolusid ka esile toonud, ei ole tuvastatav kaebaja subjektiivsete õiguste riive PTA tegevusega. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kuna kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et Prokuratuur alustas kriminaalmenetluse, tuginedes mh PTA poolt meedias avaldatud artiklis esitatud valeväidetele, ei saa PTA olla kaebajale sel viisil mittevaralist kahju tekitanud. Kaebaja väitest, et ta ise ei ole kõnealust artiklit näinudki, vaid tugines üksnes prokuröri kirjeldatule, ja Prokuratuuri vastusest kohtule, mille kohaselt ei ole prokurör vestluses kaebajaga ühelegi sellisele artiklile viidanud, järeldub, et väidetavalt kahju tekitanud artiklit ei eksisteerigi. Prokuratuuri vastusest võib järeldada, et kaebajal tekkis ekslikult arusaam, et kriminaalasi nr XXXXXXXXXX alustati meedias ilmunud artikli põhjal, kuigi kaebajale selgitati üksnes üldiselt kriminaalmenetluse alustamise võimalusi (sh meedias avaldatud teabe alusel). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Varjupaikade MTÜ vastu esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ning PTA vastu esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole vaja menetlusabi taotlust sisuliselt lahendada.
7.X.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 15.11.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 07.11.2024 määrus ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tegemist on Lääne Ringkonnaprokuratuuri järjekordse valega. PTA ametnik ei viinud 11.08.2021 ära ühtegi tiinet koera ega saanud kuidagi edastada eriasjade uurijale teadet tiinest koerast. Kaks koera viidi kaebaja juurest ära alles 23.08.2021. Kaebaja soovib, et Lääne Ringkonnaprokuratuur hüvitaks kaebajale seoses vale, laimu ja alandamisega tekitatud mittevaralise kahju. Kaebaja palub mõista välja õiglane rahasumma. Kaebaja palub vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel määruskaebust selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu 07.11.2024 määruse resolutsiooni p 1, millega tema kaebus tagastati. Selle määruse resolutsiooni p 2, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata, ei ole edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 203 lg 1; vrd Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2024 määrus nr 3-24-2886, p 12). 3(4)
3-24-2809
9.Määruskaebuse halduskohtu 07.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalsel määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
11.Halduskohus palus kaebajal kahjunõude asjaolusid selgitada ning järeldas kaebusest ja selle täiendusest kokkuvõttes õigesti, et kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajakirjanduses väidetavalt avaldatud artikliga, milles PTA ametnik ja Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaiga töötajad esitasid kaebaja kohta valeväiteid ja laimasid teda ning mille põhjal alustati kaebaja suhtes kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr XXXXXXXXXX.
12.Halduskohus leidis õigesti, et Varjupaikade MTÜ vastu esitatud kahjunõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1), mistõttu tuli kaebus selles nõudes tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. See kahjunõue on eraõiguslik ja selle lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava maakohtu pädevusse.
13.PTA vastu esitatud kahjunõude võis tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus sellise nõude esitamiseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluva subjektiivse õiguse riive, s.o subjektiivse õiguse mis tahes negatiivne mõjutus või kitsendus. Prokuratuuri 07.11.2024 vastusest selgub, et kriminaalasja toimiku materjalide kohaselt ei olnud kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamise ajend meedias avaldatud artikkel, vaid Varjupaikade MTÜ koostatud ja PTA ametniku poolt PPA uurijale edastatud ettekanne kaebajalt äravõetud koerte kohta. Kaebaja on kaebuses märkinud, et tema ise pole väidetavalt kriminaalmenetluse ajendiks olnud artiklit lugenud ja Prokuratuuri 07.11.2024 vastuses toodud asjaolusid arvestades on võimalik, et seda ei eksisteerigi – vähemalt ei ole sellist artiklit või viidet sellele kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetluse materjalide hulgas. On usutav, et kaebaja on Prokuratuuri 02.10.2024 selgitusi kriminaalmenetluse alustamise üldiste tingimuste kohta ebaõigesti mõistnud. Kuna asja materjalide põhjal ei nähtu, et PTA ametnikud oleksid avaldanud ajakirjanduses kaebaja kohta valeväiteid, mis viisid kaebaja suhtes kriminaalmenetluse alustamiseni, ei ole kaebaja õiguste riive PTA ametnike tegevuse tulemusel ringkonnakohtule äratuntav.
14.Määruskaebuse kohaselt soovib kaebaja esitada kahjunõude ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastu, kes valetas kohtule, et kriminaalmenetlust ei alustatud meedias ilmunud artikli alusel, vaid Varjupaikade MTÜ koostatud dokumendi põhjal ning kes esitas kohtule eksitavat infot koerte äravõtmise asjaolude kohta. Asja materjalide järgi ei ole kaebaja halduskohtule sellist nõuet esitanud, sh vastuseks halduskohtu 10.10.2024 määrusele, milles halduskohus palus täpsustada, kelle vastu ja millistel asjaoludel kaebaja soovib kahjunõude esitada. Ringkonnakohus mõistab määruskaebust selliselt, et kaebaja uus kahjunõue on ajendatud prokuratuuri 07.11.2024 vastusest, milles on kaebaja hinnangul esitatud valeväiteid. Sellist uut nõuet ei saa esitada määruskaebemenetluses ringkonnakohtule, vaid kaebaja võib esitada selle kohta uue kaebuse halduskohtule. Seepärast jätab ringkonnakohus need väited määruskaebuse lahendamisel tähelepanuta.
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 07.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.