Xi kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks tagastama kaebajale täiteasjas nr 022/2024/2756 välja mõistetud sunniraha ja hüvitama täitekulusid
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. jaanuaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) kutsus Xi (edaspidi kaebaja) 4. septembriks 2023 terviseseisundi hindamisele aadressil Ülemiste Tervisemaja, Valukoja 7, Tallinn, IV korrus (kutse nr 11-12.1/2023/5679), kuhu kaebaja ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta. KRA tegi 25. septembril 2023
3-24-1312 ettekirjutus-hoiatuse nr 11-12.1/2023/6834, millega kohustas kaebajat läbima terviseseisundi hindamise 21. novembril 2023 kell 10:00 aadressil Ülemiste Tervisemaja, Valukoja 7, Tallinn, IV korrus. KRA hoiatas kaebajat, et kui kaebaja hindamisele ei tule, rakendab vastustaja sunniraha, mille suurus on 400 eurot. Vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et tal on õigus koostada ettekirjutusi ja määrata sunniraha korduvalt, kuni kaebaja on täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine. KRA palus lisainfo vajaduse või küsimuste korral võtta ühendust kutsealuste osakonna kliendikonsultandiga, kelle telefoninumber ja e-posti aadress olid lisatud. Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks olid kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-d 4 ja 5, § 226 lg 1 p 2 ja lg 2 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-d 4, 7 ja 10.
2.KRA teatas kaebajale 27. veebruari 2024. a sunniraha rakendamise teatisega, et on otsustanud nõuda temalt sunniraha 400 eurot. Sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati 10 päeva teate kättesaamisest arvates, kusjuures tähtaega hakatakse arvestama päevast, mil kaebaja on teatise kaitseväeteenistuse veebis vastu võtnud, või hiljemalt 30 päeva möödumisel teatise Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tegemisest arvates. KRA selgitas, et juhul, kui sunniraha ei tasuta määratud tähtaja jooksul, edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu. KRA märkis, et kaebaja ei ilmunud 25. septembri 2023. a ettekirjutusega märgitud ajal terviseseisundi hindamisele ega esitanud vabandavaid asjaolusid mitteilmumise kohta. Sunniraha rakendamise õiguslike alustena olid märgitud KVTS § 226 lg 1 p 3 ja lg 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2, ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 11.
3.KRA pöördus 8. aprillil 2024 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole, kuivõrd kaebaja ei tasunud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul sunniraha.
4.X esitas 1. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata KRA 25. septembri 2023. a ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/6834 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise, kohustada KRA-d tagastama kaebajale täiteasjas nr 022/2024/2756 välja mõistetud sunniraha ja hüvitama välja mõistetud täitekulud (kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu) ning kohustada KRA-d esitama täiteasjas nr 022/2024/2756 täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja märkis, et ei saanud terviseseisundi hindamisele ilmuda, sest polnud arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest teadlik. Kaebaja sai nii ettekirjutusest kui ka sunniraha rakendamise teatisest teada alles kohtutäituri käest 16. aprillil 2024 koos täitmisteatega. KRA ei saatnud ettekirjutust kaebajale. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viisi, on ta selle valikul seotud HMS-ga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendatud. KRA, teades kaebaja aadressi, ei teinud katset kaebajale dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust asjaolude väljaselgitamiseks.
5.Pärast kaebajapoolset nõuete täpsustamist 30. mai 2024. a avaldusega võttis kohus 10. juuni 2024. a määrusega kaebuse menetlusse KRA 25. septembri 2023. a ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/6834 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks ning KRA kohustamiseks täiteasjas nr 022/2024/2756 täitemenetluse lõpetamise avaldust esitama.
2(6)
3-24-1312
6.KRA esitas kaebusele 7. augustil 2024 vastuse, milles teatas, et täitemenetlus on 27. mail 2024 lõpetatud seoses nõude täitmisega kaebaja poolt.
7.Kaebaja esitas 30. augustil 2024 kaebuse täienduse, milles selgitas, et kuna kaebaja on kohtutäiturile makse teinud, muudab ta oma nõuet ning palub kohtul tunnistada 25. septembri 2023. a ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/6834 kehtetuks, kohustada KRA-d tagastama kaebajale täiteasjas nr 022/2024/2756 temalt välja mõistetud sunniraha 400 eurot ning mõista KRA-lt kaebaja kasuks välja hüvitis kaebajale samas täitemenetluses välja mõistetud täitekulude 143 euro 55 sendi katteks.
8.Kohus võttis 1. oktoobri 2024. a määrusega kaebuse muutmise osaliselt vastu. Kaebus jäi menetlusse nõuetes kohustada KRA-d tagastama kaebajale täiteasjas nr 022/2024/2756 välja mõistetud sunniraha 400 eurot ja hüvitada temalt samas täitemenetluses välja mõistetud täitekulud 143 eurot 55 senti. Kohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest KRA 25. septembri 2023. a ettekirjutuse tühistamise nõudes. Kohus leidis, et tühistamisnõue olnuks juba kaebuse esitamise aja seisuga esitatud hilinenult. KRA on esitanud 7. augusti 2024. a vastuse lisana 4 ettekirjutuse kättetoimetamise teatise, millest nähtuvalt on ettekirjutus kaebajale 25. septembril 2023 elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu saadetud KVTS § 15 lg-st 1 lähtudes ja loeti KVTS § 15 lg 3 kohaselt 26. oktoobril 2023 kättetoimetatuks. Kaebaja pole esile toonud asjaolusid, mis oleks tal takistanud ametlikult e-posti aadressilt või rahvastikuregistri järgselt e-posti aadressilt ettekirjutust kätte saada, ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kuna kaebaja esitas kaebuse alles 1. mail 2024, ei ole kaebuse muutmine selle täiendamise teel tühistamisnõudega lubatav, sest uus nõue ei oleks tähtaegne.
9.KRA vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Ettekirjutus nr 11-12.1/2023/6834 toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu ning loeti kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 kohaselt 26. oktoobril 2023. Kaebaja oli kutsutud 21. novembril 2023 terviseseisundi hindamisele, kuhu ta ei ilmunud ega esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta. KRA teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 27. veebruaril 2024 sunniraha rakendamise teatisega nr 11-18/2024/469. Nimetatud teatis toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg 3 kohaselt 29. märtsil 2024. KRA pöördus 8. aprillil 2024 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
11.Kaebaja hinnangul oli sunniraha määramise otsuse täitmisele pööramine õigusvastane, kuivõrd kaebajale ei toimetatud nõuetekohaselt kätte ei ettekirjutust, milles sisaldus kohustus, mille täitmata jätmisel sunniraha rakendatakse, ega sunniraha rakendamise teadet.
12.ATSS § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Enne sunnivahendi rakendamist tuleb adressaadile teha kirjalik hoiatus (ATSS § 7 lg 1), mis võib kaasneda ettekirjutusega (lg 2). Kaebajale 25. septembril 2023 tehtud ettekirjutus-hoiatusest (dtl 56) nähtub, et kaebajal tuli ettekirjutuses sisalduv kohustus täita 21. novembril 2023 kell 10:00. Lisatud oli
3(6)
3-24-1312 hoiatus, et kui kaebaja hindamisele ei tule, rakendatakse sunniraha suurusega 400 eurot. Ettekirjutus-hoiatus vastab ATSS § 7 lg-tes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele.
13.KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KVTS § 15 lg 3 järgi loetakse sellisel viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Seega võimaldab KVTS lugeda vaidlustatud ettekirjutuse kättetoimetatuks ka ilma, et kaebaja oleks teatanud selle kättesaamisest. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ § 201 lg-s 2 on nähtud ette, et füüsilisest isikust lõppkasutajat teavitatakse ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil või telefoninumbril või kui isik on vastavate teavituste saamiseks märkinud teabeväravasse muu e-posti aadressi või telefoninumbri, siis isiku märgitud e-posti aadressil või telefoninumbril. Seega isegi kui isik ei ole oma [email protected] aadressilt elektronposti suunanud, jõuavad teated tema rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile või telefoninumbrile. Seejuures on rahvastikuregistri seaduse § 98 järgi rahvastikuregistri subjektiks oleval isikul kohustus tagada oma kontaktandmete olemasolu ja õigsus rahvastikuregistris. Kontaktandmed hõlmavad Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ § 11 p 1 kohaselt e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Lisaks peab iga 17-27-aastane Eesti meessoost kodanik arvestama, et ta on kutsealusena kaitseväekohustuslane (KVTS § 2 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3). Kutsealusel on KVTS § 40 lg 1 p 1 alusel mh kohustus teavitada viivitamata vastustajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest. Kaitseväekohustuslase andmete esmakordsest kandest kaitseväekohustuslaste registrisse teavitab KRA kaitseväekohustuslast (KVTS § 11 lg 5). Kaebaja pidi olema teadlik enda kutsealuse staatusest ja seetõttu ka hoolitsema selle eest, et tema e-posti aadress ja/või telefoninumber rahvastikuregistris ja/või kaitseväekohustuslaste registris oleks aktuaalne.
14.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud kasutama HMS-s ette nähtud teisi kättetoimetamise viise. KVTS § 15 lg 2 ei pane KRA-le kohustust muid viise kasutada. KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 regulatsioon kaotaks oma mõtte, kui vastustaja peaks sellegipoolest kättetoimetamisel lähtuma HMS üldreeglitest. Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et KVTS § 15 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega (Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2023. a määrus asjas nr 3-23-1327, p 14 ja 28. juuni 2023. a määrus asjas nr 3-23-1615, p 11).
15.ATSS § 9 lg-s 1 on sätestatud, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Vastustaja sunniraha rakendamise teatis (dtl 59) vastab selles lõikes ettenähtud tingimustele. Kohtul ei ole kahtlust rakendatud sunniraha proportsionaalsuses. ATSS § 15 lg 1 kohaselt nõutakse sunniraha sisse TMS-s sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan isikut teavitama sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne 4(6)
3-24-1312 sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Selline teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus, samuti sunnirahaga nõustumise korral tasuda see ilma sissenõudmise ja kohtutäituri tasuta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19).
16.Vastustaja esitatud kaitseväekohustuslaste registri väljavõttest (dtl 63) nähtuvalt saadeti sunniraha rakendamise teatis kaebajale Eesti teabevärava teenuse kaudu. Saatmine toimus 27. veebruaril 2024 ning teatis loeti kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 30 päeva jooksul, s.o 29. märtsil 2024. Sellest alates oli kaebajal teatise kohaselt 10 päeva sunniraha tasumiseks. Vastustaja pöördus kohtutäituri poole 8. aprillil 2024 (dtl 61). Seega oli kaebajal võimalus sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul ära maksta. Arvestades eeltoodud põhjendusi KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 alusel kättetoimetamise piisavuse kohta, on praegusel juhul ATSS ja Riigikohtu praktika nõudeid sunniraha nõudega kohtutäituri poole pöördumisel järgitud. Kohus peab vajalikuks märkida, et KRA-l võib hea halduse põhimõttest lähtudes olla põhjendatud oodata kohtutäituri poole pöördumisega mõni päev kauem kui täpselt 10 päeva, mis sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks anti. Teadaolevalt ei pruugi kõigis pankades ülekanded toimuda momentaanselt, vaid võivad teinekord võtta ka mõne päeva. Seega ei saa välistada, et kutsealune tasub sunniraha enda arvates tähtaegselt, kuid see jõuab KRA-ni väikese viivitusega. Praegusel juhul ei ole sellel aga tähtsust, sest kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks sunniraha vahetult enne KRA poolt kohtutäituri poole pöördumist vabatahtlikult tasunud.
17.Kuigi kaebaja seda väidet oma kaebuses ei esitanud, kontrollib kohus ka ettekirjutuse jätkuvat täidetavust sunniraha määramise ajal. Juhul kui ettekirjutus ei olnud (enam) täidetav, ei olnud õiguspärane selle täitmata jätmise eest sunniraha rakendada. Nimelt ei ole sunniraha käsitatav karistusena varasema kohustuse täitmata jätmise eest (vt ATSS § 3 lg 2), vaid selle eesmärk on kallutada adressaati ettekirjutust täitma.
18.Ettekirjutus-hoiatusega on kaebajale esmajoones pandud kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele 21. novembril 2023. Seda kohustust ei saanud kaebaja pärast 21. novembrit 2023 enam täita. Ettekirjutus-hoiatusest nähtub aga ka üldisem kohustus läbida terviseseisundi hindamine. Kohus möönab, et ettekirjutus-hoiatuses ei ole selgelt eristatavat resolutiivosa. Vormiliselt sisaldub ettekirjutus üksnes esimeses kolmes lõigus, järgneb hoiatus ja seejärel selgitused ettekirjutuse täitmise kohta. Siiski sisaldub osa ettekirjutusest sisuliselt ka lõigus, mis järgneb pealkirjale „Sunniraha hoiatus“ (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-443/54, p 13). Nimelt on selles märgitud, et KRA-l on õigus määrata sunniraha korduvalt seni, kuni kaebaja on „täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine“. Sunniraha tasumine ei vabasta kaebajat „kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele“. Neist lausetest pidi kaebaja piisava selgusega aru saama, et ettekirjutus-hoiatuses märgitud kuupäeva tuleb pidada üksnes kohustuse täitmise tähtpäevaks, mitte osaks ettekirjutuse sisust. Ettekirjutuse sisuks aga oli üldisem kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutushoiatusse oli märgitud võimalus küsimuste või lisainfo soovi korral võtta ühendust kliendikonsultandiga, kelle kontaktandmed olid toodud. On usutav, et temaga ühendust võttes saanuks kaebaja kokku leppida uue tervisekontrolli aja. Neil põhjustel on kohus seisukohal, et ettekirjutus oli jätkuvalt täidetav ja seega oli õiguspärane rakendada selle täitmata jätmise eest sunniraha. Ka Tallinna Ringkonnakohus on
5(6)
3-24-1312 eelviidatud määrustes (määrused asjades nr 3-23-1327, p 14 ja nr 3-23-1615, p 11) sarnaste ettekirjutuste osas leidnud, et ettekirjutuse kehtivus ei langenud mitteilmumisega ära – kutsealusel oli jätkuvalt kohustus arstlikku komisjoni ilmuda või põhjendada mitteilmumist.
19.Kuivõrd vastustaja toimetas kaebajale nii ettekirjutus-hoiatuse kui ka sunniraha rakendamise teatise kätte nõuetekohaselt, oli kaebaja suhtes sunniraha kohaldamine ja selle täitmisele pööramine õiguspärane. Seega puudub alus kohustada vastustajat kaebajale sunniraha tagastama. Kuivõrd sunniraha täitmisele pööramine oli õiguspärane, puudub alus ka vastustajalt täitemenetluse kulude eest hüvitise välja mõistmiseks (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1).
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 kolmas lause).
Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.